3-20-309/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-309

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.02.2020

otsuse nr 7001910224-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja advokaat Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja

Sarap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 02.11.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus

haldusasjas nr 3-20-309 muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud osas, milles talle on antud menetlusabi, riigi kanda ja

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda .

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema lapse nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.12.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-20-309

2(7)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keenia Vabariigi kodanik XX (taotleja, kaebaja) lahkus 10.09.2019 Keeniast ja saabus

samal päeval läbi Türgi Tallinna Lennujaama. Kaebaja suunati passikontrollist täiendavasse

kontrolli, kus talle koostati piirilt väljastatud sisenemiskeeld nr 549/2019 ja tema viisa tunnistati

kehtetuks. Pärast seda taotles kaebaja rahvusvahelist kaitset.

2. PPA luges 06.02.2020 otsusega nr 7001910224-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 201 p-de 2 ja 6 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas

selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (resolutsiooni p 1), tegi väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1–3 alusel lahkumisettekirjutuse lahkumiseks

Keenia Vabariiki (resolutsiooni p 2) ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks

aastaks (resolutsiooni p 3).

Taotleja selgitab, et on oma poolõe lapse isa. Laps mõrvati ja mõrvata taheti taotleja poolõde.

Keeniasse naastes on ka taotleja elu ohus, sest taotleja kogukonnas (kommuunis) ei ole

veresugulaste vahelised lähisuhted lubatud. PPA leiab, et taotleja subjektiivne tagakiusukartus

ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Taotleja ütlused on ebausaldusväärsed

(vastuolulised ja ebajärjekindlad), ta on tõenäoliselt andnud PPA-le valeütlusi ja esitanud

valedokumente. Seega ei ole alust tunnistada taotlejat pagulasena. Taotleja ei vaja ka täiendavat

kaitset, sest tal on võimalik turvaliselt Keeniasse tagasi pöörduda. Rahvusvahelise kaitse taotlus

on esitatud eesmärgiga vältida Eestist väljasaatmist.

Taotlejale tuleb teha kohe sundtäidetav ettekirjutus kohustusega lahkuda Eestist ja Schengeni

alalt pärast viibimisaluse lõppemist. Rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu ning

esineb taotleja põgenemise oht. Taotleja on öelnud, et ei soovi päritoluriiki tagasi pöörduda.

Seega võib ta lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või end Eestis väljasaatmise eest

varjata. Lisaks on taotleja esitanud PPA-le valeandmeid oma rahvusvahelise kaitse asjaolude

kohta ning tema selgitused ei ole usaldusväärsed. Taotlejal on kehtiv Keenia Vabariigi pass ja

ta on Keenias elanud kogu oma elu. Seega tuleb tal lahkuda oma kodakondsuse järgsesse riiki,

kus elavad ka tema lähedased. Ei esine tervislikke või majanduslikke põhjusi, mis välistaks

tema Keeniasse tagasipöördumise.

Eespool toodud kaalutlused õigustavad ka sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on 1998. a-l

sündinud mees, tal pole tervislikke probleeme ega Eestis lähedasi või majanduslikke huve.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 06.02.2020 otsus ja

kohustada PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja lapse surm oli traumeeriv, mistõttu oli kaebajal raske selle kohta ütlusi anda.

Ametnikuga rääkimine tekitas ärevust. Suhelda tuli tõlgi vahendusel. See selgitab ütluste

ebatäpsust. Kaebaja esitas 11.11.2019 selgituse, kus kõrvaldas kõik vastuolud. Järelikult ei saa

kaebajat pidada ebausaldusväärseks. Kaebaja elu on Keeniasse tagasi pöördudes ohus – kaebaja

on seda piisavalt põhjalikult selgitanud ja tõendanud. Keenia ei ole turvaline riik ja

ametivõimud ei suuda erinevaid klanne ja rühmitusi ohjeldada. Ametivõimud ei suutnud kaitsta

kaebaja last ega suudaks kaitsta ka kaebajat.

3-20-309

3(7)

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalsed.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti

põhjenduste juurde.

Kaebaja ei ole tõendanud, et tema elu oleks Keeniasse tagasi pöördudes ohus. Keenias on kõrge

korruptsioonitase ja tasu eest on võimalik saada kõikvõimalikke tõendeid. Puudub kindlus, et

esitatud fotodel on kaebaja laps. Intervjuu viidi läbi rahulikult, kaebajale anti vastamiseks aega.

Riiki sisenemise ja intervjuu vahele jäi piisavalt aega, et mõtteid koguda. Kaebaja taotles

rahvusvahelist kaitset alles siis, kui talle tehti lahkumisettekirjutus. Kaebaja saabus viisa alusel

kutsega Eestisse kongressile, kuid see oli kaebaja Eestisse saabumise ajaks juba lõppenud.

Päritoluriigi teabe kohaselt on intsest Keenias tabu, kuid loobutud laste jaoks on olemas

lastekodud.

Lastekodude

töötajad

päästavad

lapsi,

kes

muidu

perekonna

poolt

kogukonnavanemate heakskiidul tapetaks. Puudub teave, et tapetakse intsestist sündinud lapse

vanemaid.

Lahkumisettekirjutuse tegemist ja sissesõidukeelu kohaldamist on piisavalt põhjendatud ning

need on proportsionaalsed.

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA

06.02.2020 otsusega selle põhjendusi üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja selgitas 02.10.2019 PPA-le Keeniast lahkumise põhjuseid. Kaebaja lahkus kodumaalt,

kuna oli oma õega seksuaalsuhtes. Kaebaja õde jäi rasedaks ning sünnitas 31.08.2019 lapse.

Kogukonnas, kus kaebaja elab, ei aktsepteerita õe-venna vahelist seksuaalsuhet ning nad

mõrvatakse. 19.08.2019 mõrvati kaebaja laps (protokolli p 8). Lapse tapmisest teatati politseisse

(protokolli p 39). Kaebaja oli Nairobis, kui tema ema teatas talle lapse surmast (protokolli p

40). Kaebaja esitas PPA-le 20.08.2019 välja antud politseitõendi, millest nähtub lapse tapmine

(protokolli p 43). Seejärel ütles kaebaja, et politseitõend on välja antud septembris ning laps

mõrvati 19.09.2019 (protokolli p 45). Kui PPA viitas vastuoludele, märkis kaebaja, et politsei

paberis on viga (protokolli p 46). Vestluse jätkudes kaebaja selgitas, et ta oli juba Eestis, kui

laps mõrvati, kuna mõrv toimus 19.09.2019. Kaebaja ema teatas mõrvast 20.09.2019,

politseitõend väljastati vale kuupäevaga (protokolli p 49). Vastuseks PPA küsimusele „Kuidas

te teate, et külainimesed läksid koju ja tapsid poja?“ vastas kaebaja, et laps oli tema oma ja nad

ei saanud kedagi teist mõrvata. Teate andis edasi kaebaja nõbu. Eelnevat arvestades leidis PPA

õigesti, et kaebaja jutus esineb hulgaliselt vastuolusid ja ütlused ei ole järjekindlad. Ametnikuga

suhtlemine võõral maal võib tekitada ärevust, kuid oma lapse sünni või surmaga seotud asjaolud

eeldatavalt ei unune ega lähe segamini. Vestluse protokollist nähtub, et ametnik ei survestanud

kaebajat (vt protokolli p 46, kus ametnik pakub kaebajale pikka mõtlemisaega ning protokolli

p-s 78 kaebaja kiidab ametnikku).

Kaebaja tõi 11.11.2019 selgitustes välja, et laps nimega YY sündis 31.07.2019 ja tapeti

19.08.2019. „Vanemale“ (kaebaja sõnastus) teatati 20.08.2019 ning politsei väljastas väljavõtte

20.08.2019. Eestisse saabus kaebaja 10.09.2019.

Vastuseks kohtu küsimusele selgitas kaebaja, et ükski inimene ei tapnud kaebaja last, vaid seda

tegi kogukond. Lapse sünni- ega surmatunnistust ei väljastata enne 30 päeva möödumist.

Surma- ja sünnitunnistuse saamiseks tuleb mõlemal vanemal pöörduda vastavasse

teeninduspunkti. Kaebaja laps tapeti kahe nädala vanuselt. Kaebaja oli selleks ajaks saabunud

Eestisse. Lapse mõrvaga seotud uurimine lõpetatakse teatamise päeval, kuna lapse surmaga ei

arvestata. Ka kohtule esitatud vastused on vastuolus varem antud selgitustega. Samuti jääb

arusaamatuks väide, et ükski inimene ei tapnud tema last. Kui kaebaja kardabki kodumaal

kohalikku kogukonda, kuna teda võidakse seal tappa, moodustavad kogukonna siiski

konkreetsed inimesed, kellel lasub vastutus mõrva sooritamise eest.

3-20-309

4(7)

Keenia politseiametniku väljastatud tõend ei ole usaldusväärne. Tõendi järgi on politseile

teatatud YY (raskesti loetav nimi) mõrvast ning hr X tapmisähvardusest. Kaebuse esitajaks on

märgitud XX. Kuna eelnevalt tsiteeritud kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja ei viibinud lapse

tapmise ajal kodus ning lapse tapmisega seoses pöördus politseisse kaebaja ema, ei ole kaebaja

selgitused ja see tõend kooskõlas. Kaebaja ei saanud esitada sellist kaebust politseile. Lisaks ei

ole teada, kas ja millise nimega laps tapeti, kuna kaebaja kinnitusel ei olnud lapsel

sünnitunnistust (vt protokolli p 42). PPA-ga saab nõustuda, et kui laps tapeti 19.09.2019, siis ei

ole tõenäoline, et politsei andis 20.09.2019 tõendi lapse mõrvamise kohta, sealjuures vale

kuupäevaga. Ka kaebaja ise toob vastuses kohtule välja, et kohalikud politseinikud on

korrumpeerunud, mis omakorda viitab sellele, et altkäemaksu andmisel on võimalik saada

erineva sisuga tõendeid.

Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid väiteid või tõendeid, mis kinnitaks tagakiusuohtu.

Kaebaja väidete kohaselt lahkus ta kodumaalt sooviga leida meelerahu. Kaebaja selgitas

kohtule, et töötas kunagi veokijuhina, kus talle maksti hästi. Kuna kaebaja ema abiellus uuesti,

ei saa kaebaja Keeniasse naasta, kuna tal ei ole enam kodu ning Keenias tänavatel elamine on

raske. Eelmainitu viitab sellele, et kaebaja ei soovi Keeniasse naasta eelkõige majanduslikel

põhjustel. Kaebaja küll viitab, et kardab kohalikku kogukonda intsesti tõttu, kuid kaebaja ajas

muutuvate selgituste ning ebausaldusväärsete tõendite tõttu puudub kindlus kaebaja väidetes,

et kaebajal üldse on õde või oli laps. On usutav, et kohalik kogukond mõistab hukka mehe

seksuaalse läbikäimise oma õega, kuid puudub alus arvata, et kaebaja vajab seetõttu

rahvusvahelist kaitset. Päritoluriigi teabe järgi teatud Keenia piirkondades sooritatakse

mõrvasid, kuid mõrvatakse üksnes intsestist sündinud lapsi, mitte nende vanemaid.1 Lisaks toob

kaebaja välja, et tema poolt väidetavalt toime pandud teo andestab kogukond hiljemalt viie

aastaga ning ta saab tagasi pöörduda kolme aastaga. Seega peab kaebaja võimalikuks riigis

ümberpaiknemist.

Usutav pole kaebaja väide, et ta ei esitanud teadmatusest Eestis lennujaamas rahvusvahelise

kaitse taotlust, vaid soovis seda teha riiki sisenemise järel. PPA-l on õigus, et eeldatavalt esitas

kaebaja taotluse põhjusel, et PPA tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Olukorras, kus

inimesel on tõsine hirm oma elu pärast, pöördub ta esimesel võimalusel abi saamiseks kohaliku

võimuorgani poole ka juhul, kui ta ei ole teadlik kohalikest seadustest. Tõene ei ole kaebaja

väide, et ta lahkus kodumaalt seaduslikult. Kaebajal oli viisa Schengeni alal viibimiseks

ajavahemikul 01.09.2019 kuni 16.10.2019, kuid vastustaja kinnitusel anti viisa kaebajale

selleks, et osaleda kongressil, mis oli kaebaja Eestisse saabumise hetkeks juba läbi.

Kaebaja on sotsiaalmeedias vabalt kättesaadav, kuid see kinnitab, et kaebajal puudub vajadus

oma isikut varjata. Puudub kindlus, et sotsiaalmeedias esitletud fotodel on kaebaja õde või laps.

Kaebaja ei väida, et ta vajab täiendavat kaitset. PPA analüüsis üldist olukorda Keenias ja

kaebaja tagasipöördumise võimalikkust, leides, et päritoluriigi teabe ja kaebaja ütluste põhjal ei

ähvardaks kaebajat Keeniasse tagasi pöördudes tõsine oht. Isegi kui kaebaja tunneks end

kodukohta naastes ebaturvaliselt, oleks tal reaalne võimalus Keenias ümber paikneda.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine on õiguspärased. Kaebaja selgitused on

ajas muutuvad ja ebatäpsed. Kaebaja on küll hilisemas menetluses välja toonud, et kardab oma

elu pärast kodukohas, kuid esmalt soovis ta riiki siseneda muudel põhjustel (meelerahu

saavutamiseks). Kaebaja väited selle kohta, et ta tõi selgitustes meelerahu vajaduse välja

politseiniku järsu lähenemise tõttu, ei ole usutavad. Kui kaebaja oleks tunnetanud tõsist ohtu,

oleks ta teavitanud ametnikke sellest esimesel võimalusel. Ei saa välistada, et kaebaja lahkus

kodukohast majanduslikel põhjustel (vt nt 02.10.2019 protokolli p-d 71–73). Kui eeldada, et

1 Vt ka BBC News. Saving Kenya’s children born of incest, https://www.bbc.com/news/world-africa-30019899

(07.07.2020)

3-20-309

5(7)

kaebaja väited õega lapse saamise kohta on tõesed, saab sellest järeldada, et kaebaja ei soovi

kodukohas edasi elada emotsionaalsetel põhjustel, mitte seetõttu, et teda ähvardaks seal reaalne

oht.

Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema puhul puudub Eestist põgenemise oht ning oht, et

ta ei naase vabatahtlikult koduriiki. Kaebaja võib Eestist lahkuda just seetõttu, et tal puudub

Eestis sotsiaalne võrgustik, mis seaks emotsionaalse takistuse riigist lahkumiseks. Kuna PPA ei

rahuldanud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust ning kaebaja ei soovi naasta kodumaale, ei

saa välistada, et kaebaja lahkub mõnda teise Euroopa Liidu riiki sooviga esitada uus

rahvusvahelise kaitse taotlus. Eelneva tõttu on proportsionaalne ka kaebajale kohaldatud

sissesõidukeeld. Asjaolu, et kaebaja ei ole kurjategija ega muul moel ohtlik isik, ei tähenda, et

kaebaja ei soovi hiljem uuesti varjupaiga süsteemi kuritarvitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb seisukohale, et Keeniasse tagasi pöördudes on tema elu ohus. Kaebaja on oma

väiteid piisavalt tõendanud. Vastuolud ütlustes on selgitatavad närvipingega, sest kaebaja pidi

rääkima oma surnud lapsest, samuti keelebarjääriga. Kaebaja 11.11.2019 kirjalikes seletustes

sai ta kõik asjaolud rahulikult kirja panna ja ebaselgused kõrvaldada. Kaebaja laps sündis

31.07.2019, mõrvati 19.08.2019, politseisse esitati teade 20.08.2019 ja kaebaja saabus Eestisse

10.09.2019. Neid selgitusi ei ole arvestatud. Tõend lapse surma kohta on ametlik

originaaldokument Keeniast. Intsestist sündinud laste tapmise komme on Keenias laialt levinud

ja võimude suhtumine sellesse on ükskõikne. Politseil puudub huvi selliste juhtumite

uurimiseks. Kaebaja on kaasaaitamiskohustust ulatuslikult täitnud. Ei saa eeldada, et kaebaja

pidi esialgses ankeedis mainima oma surnud poega. Kaebaja esitas asjakohased selgitused

esimesel võimalusel. Kaebaja koduklannis tapetakse ka intsestist sündinud laste vanemaid ning

politsei ei suuda kaebajat selle eest kaitsta.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld ei ole proportsionaalsed. PPA lähtub valest eeldusest,

et kaebaja andis valeütlusi ja esitas võltsitud dokumente. Kaebaja puhul ei ole ka põgenemise

ohtu. Kaebaja ei taha pöörduda tagasi Keeniasse, kus teda ootab häbistamine ja surm, kuid

sellest ei saa järeldada põgenemisohtu. Eesti on kaebaja jaoks sobilik ja turvaline riik. Kaebaja

ei ole kurjategija, kes ei tohiks edaspidi Eestisse reisida.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).

9. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning

tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine

täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi-

või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3,

direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15).

10. VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks muu hulgas juhul, kui see on

esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks

3-20-309

6(7)

nimetatud paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on

teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) või taotleja on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p

6). VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.

11. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kohalduvaid tõendite kogumise ja hindamise

reegleid ning taotleja kaasaaitamiskohustust on Riigikohus selgitanud 05.11.2020 otsuses nr 3-

19-990 (p-d 16–21; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4).

12. PPA küsis 02.10.2019 vestlusel kaebajalt detailseid küsimusi tema subjektiivset

tagakiusukartust puudutavate asjaolude kohta (vt küsimused nr 8, 10–13, 30 jj). Halduskohus

on põhjalikult selgitanud, miks kaebaja ütlused, mis puudutavad tema ja poolõe ühise lapse

sündi ning sellele järgnevat sündmuste kronoloogiat, on olulisel määral ebajärjekindlad ja

vastuolulised. PPA uuris vestluse käigus ka muude võimalike tagakiusamise aluste esinemise

võimalikkust, millele kaebaja aga ei tuginenud.

13. Kaebaja poolt 02.10.2019 vestluse käigus PPA-le esitatud tõend – Keenia politseiasutuse

nimel väljastatud, 20.08.2019 kuupäeva kandev teatis, mille kohaselt kaebaja teavitas samal

päeval politseid YY mõrvast ja hr X -le tehtud ähvardusest – on kaebaja 02.10.2019 antud

seletustega vastuolus (vrd PPA 16.03.2020 vastuse lisad 4 ja 5). Kaebaja väitel korraldas ta juba

2019. a augusti alguses oma lahkumist Keeniast ja sellega seotud dokumentide hankimist

(02.10.2019 vestluse küsimused nr 40 jj; 11.11.2019 seletus). Päritoluriigi teabe järgi on

korruptsioon Keenias tõsine probleem ning tasu eest on võimalik soetada soovikohaseid

tõendeid.2 Seetõttu ei pea ringkonnakohus 20.08.2019 kuupäeva kandvat teatist usaldusväärseks

tõendiks.

14. Kaebaja esitas 11.11.2019 PPA-le täiendava kirjaliku selgituse, milles muutis oma

varasemaid ütlusi, kuid ei põhjendanud, millest olid tingitud varasemate selgituste vastuolud.

Sellist mõistlikku põhjendust ei ole kaebaja esitanud ka kohtumenetluses. 02.10.2019 vestluse

protokolli järgi sai kaebaja inglise keelest piisavalt hästi aru ja oskas seda ka rääkida. Protokolli

järgi kinnitas kaebaja, et tal ei olnud vestluse läbiviimiseks tervislikke vms takistusi ning ta oli

nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis vestlusel osalema. Seega ei ole usutav, et kaebaja oli

käsitletavast emotsionaalselt keerulisest teemast – mida laps surm vanema jaoks kahtlemata on

– niivõrd häiritud, et tema selgitused osutusid täiesti ebaloogilisteks ning püüe intervjueerija

poolt välja toodud vastuolusid kõrvaldada tekitas hoopis uusi vastuolusid juurde.

15. Tuleb ka märkida, et päritoluriigi teabe järgi on intsest Keenias laialdaselt levinud ja ka

seaduse järgi kriminaalkorras karistatav, kuid kogukonnast lähtuv tapmise oht ähvardab

intsestist sündinud last, mitte tema isa.3 Kaebaja ei ole omalt poolt välja toonud ühtki

usaldusväärset allikat, millest saaks järeldada, et surm ähvardab intsestist sündinud lapse isa,

ning seda ei ole teada ka ringkonnakohtule. Kaebaja selgitused oma külakogukonna teistsuguste

traditsioonide kohta on üldsõnalised ja osaliselt ka vastuolulised, kuna kaebaja möönab, et

teatud aja järel võib kogukond talle andestada (02.10.2019 vestluse küsimus nr 59; 11.11.2019

seletus). Eelneva tõttu ei ole tõenäoline, et kaebajat ähvardab Keeniasse tagasi pöördudes

kogukonnast lähtuv oht elule või tervisele põhjusel, et tal väidetavalt sündis kooselust oma

2 Vt https://www.state.gov/reports/2019-country-reports-on-human-rights-practices/kenya/ (13.11.2020).

3 Vt https://www.state.gov/reports/2019-country-reports-on-human-rights-practices/kenya/;

https://www.bbc.com/news/world-africa-30019899 (13.11.2020).

3-20-309

7(7)

poolõega laps. Riigipoolseid sanktsioone kaebaja ei karda (vt 02.10.2019 vestluse küsimus nr

50).

16. Kaebaja ütluste vastuolulisus ja ebajärjekindlus, millele puudub mõistlik selgitus, ning

päritoluriigi teave, mis samuti ei toeta kaebaja väidet teda Keeniasse tagasi pöördumisel

ähvardavast ohust, viitab sellele, et kaebaja on ebausaldusväärne ning andis tõenäoliselt PPA-

le oma rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta ebaõigeid seletusi.

17. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle väljastati Tallinna

lennujaamas Eestisse sisenemise keeld põhjusel, et tema kavandatava Eestis viibimise eesmärgi

kohta esitatud selgitused ei olnud usaldusväärsed ning ta ei esitanud tõendeid piisavate

elatusvahendite olemasolu kohta (vt PPA 06.02.2020 otsuse I osa p 1.3.1.2). See asjaolu koos

kaebaja ebausaldusväärsusega õigustab järeldust, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud

eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja vältida enda Eestist väljasaatmist.

18. Kui rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehakse lõplik otsus, lõpeb varjupaigamenetlus ja

välismaalasel ei ole enam Eestis viibimiseks seaduslikku alust (VRKS § 31 ja § 10 lg 2 p 2; vt

ka VRKS § 251 lg 3). VSS § 7 lg 1 alusel tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele

ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses võib jätta määramata vabatahtliku

täitmise tähtaja muu hulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht või kui talle ei anta

rahvusvahelist kaitset põhjusel, et taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p-d 1 ja 2).

Põgenemisoht esineb VSS § 68 p 6 järgi muu hulgas siis, kui välismaalane on PPA-le teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse

tegemise päevast arvates, v.a kui kõiki asjaolusid arvestades on sellise pikkusega

sissesõidukeeld ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg-d 2 ja 3). Sissesõidukeelu võib jätta

kohaldamata humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4).

19. Ringkonnakohus leidis eespool, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on ilmselgelt

põhjendamatu. Lisaks on kaebaja öelnud, et ei soovi lahkuda Eestist ja Schengeni alalt ning

pöörduda tagasi Keeniasse. Seega on oht, et lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks võib

kaebaja lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis väljasaatmise eest

varjama. Kaebaja käitumine viitab soovile varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kaebaja on

viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole siin erilisi sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid.

Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed kaalutlused), mille tõttu tulnuks

sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta see sootuks kohaldamata. PPA on piisava

põhjalikkusega hinnanud kaebaja Keeniasse naasmise võimalikkust.

20. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

21. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1). Kaebaja on saanud riigi õigusabi PPA 06.02.2020 otsuse vaidlustamiseks ja asjaga seotud

õigusdokumentide koostamiseks ning menetlusabi riigilõivu tasumiseks. See kulu jääb riigi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja

enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

22. Ringkonnakohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)