2-20-13788/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista D S K S kasuks elatis alates 12.09.2020 igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuus kuni K S täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

3. D S kanda elatis I B-S pangakontole XXX iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „K elatis“. Elatist tasutakse üks kuu ette.

4. Otsus kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-20-13788 Kohtuasi K S hagi D S vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja: K S (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX) Alaealise (seaduslik) esindaja: I B-S (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX)

Kostja: D S (isikukood XXX, elukoht: XXX)

2-20-13788

ASJAOLUD

Hagiavaldus

K S esitas oma seadusliku esindaja I B-S kaudu hagi D S vastu 292 euro elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti vanemate abielu 03.10.2019 Borisovi linnas, Valgevenes. Vanemad elavad eraldi alates 07.09.2020. Kostja hagejale elatist ei maksa ja hagejat ka muul viisil ei toeta.

Kostja vastuväited

Kostja kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista, väites, et tal pole elatise maksmiseks võimalust. Hageja esindaja (lapse ema) viis tütre Eestist Venemaale 04.10.2020. Kostjal on kahtlus, et ema ei too tütart enam Eestisse tagasi.

Kohtuistung

26.10.2020. a kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde, kostja oli nõus maksma elatist 100 eurot, viidates suurema elatise maksmiseks võimaluste puudumisele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

3. Vaidlust ei ole selles, et I B-S ja D S on K S vanemad. Vaidlust ei ole ka selles, et K elab koos ema I B-S.

4. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

5. Perekonnaseadus näeb jätkuvalt ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas on muutunud kohtupraktika, kuid iga kaasuse puhul tuleb arvesse võtta konkreetset juhtumit.

6. Kohus selgitab, et lapsevanema kohus on alati leida tulusam töö, et täita oma alaealise lapse ees ülalpidamiskohustus. Samas mõistab kohus, et arvestades pandeemiast tingitud tööpuu-

2-20-13788

duse kasvu ja Ida-Virumaa tööhõive olukorda, osutub tulusama töö otsimine nõue teoreetiliseks. Samas möönab kohus, et kiire miinimumelatise tõusuga tuleb arvesse võtta ka lastele tehtavaid tegelikke kulusid.

7. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

8. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p 30 selgitatud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku. Seega on riigikohus tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega.

9. Kohus juhib hageja tähelepanu 2013. a novembris avaldatud RAKE uurimusele, mille kohaselt aastail 2010-2012 oli keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Perioodil 2012 (jaanuar) – 2019 (jaanuar) muutus tarbijahinnaindeks 12,1%. Seega on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34.00 euro võrra ning 2019. a jaanuari seisuga sai keskmiseks ülalpidamiskuluks lugeda 314.00 eurot (280.00 + 34.00), mis 2019. a jaanuaris oli 226.00 euro võrra vähem kui miinimumelatis.

10. Kohus juhib tähelepanu, et veebruaris 2020 valminud RAKE uuringust „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs“, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, nähtub, et lapse igakuised elementaarkulud vanusegrupis kuni 4 aastat on 400 eurot, mis teeb ühe vanema kulutuseks 200 eurot kuus.

11. Kohus pöörab tähelepanu, et mõlemad vanemad peavad panustama lapse kulutuste katmisel võrdväärselt. Samas pöörab kohus tähelepanu, et vanemal, kelle juures laps elab, on alati suuremad kulud, kui sellele vanemal, kelle juures laps ei ela. Samuti lapse kasvades vajadused suurenevad, mille läbi ka kulud suurenevad.

12. Kohus ei nõustu asjaoluga, et kostja peaks elatist maksma vaid 100 eurot kuus.

13. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus D S K S kasuks elatise alates hagiavalduse esitamisest 22.09.2020 igakuise elatusrahana 200 eurot kuni K S täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulude jaotus

2-20-13788

14. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

15. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2021 kohtuotsusega.