2-19-3632/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. november 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-3632

Kohtuasi

AS SEB Pank hagi Lelydorp Wanhatti OÜ vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

32 585,30 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn 15010) volitatud esindaja M.V.

Kostja: Lelydorp Wanhatti OÜ (registrikood 12069327,

asukoht Rävala pst 8-241c, 10143 Tallinn) seaduslik

esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav

Resolutsioon

1. AS-i SEB Pank hagi Lelydorp Wanhatti OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

rahuldada.

2. Välja mõista Lelydorp Wanhatti OÜ-lt 22 633,11 eurot (kakskümmend kaks tuhat kuussada

kolmkümmend kolm eurot ja 11 senti) AS-i SEB Pank kasuks.

3. Välja mõista Lelydorp Wanhatti OÜ-lt viivis põhinõudelt 16 292,65 eurot 0,5% päevas alates

07.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 9952,19 eurot AS-i SEB Pank

kasuks.

4. Pöörata sissenõue Lelydorp Wanhatti OÜ rahaliste kohustuste täitmiseks Lelydorp Wanhatti

OÜ vallasvarale, mis on koormatud kommertspandiga AS SEB Pank kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta hagimenetluse kulud Lelydorp Wanhatti OÜ kanda ja välja mõista Lelydorp Wanhatti

OÜ-lt 1000 (üks tuhat) eurot AS-i SEB Pank kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. AS SEB Pank (edaspidi ka hageja või pank) palus Lelydorp Wanhatti OÜ (edaspidi ka

kostja) vastu esitatud hagis välja mõista 22 633,11 eurot, viivise 0,5% päevas põhinõudelt

16 292,65 alates 07.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 9952,19 eurot

ja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõude pööramiseks Lelydorp Wanhatti OÜ

vallasvarale, mis on AS-i SEB Pank kasuks koormatud kommertspandiga.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid hageja ja kostja 23.12.2015 laenulepingu nr 2015033191

(edaspidi ka leping), mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada laenulimiiti summas

20 000,00 eurot. Intressimääraks lepiti vastavalt lepingu punktile 2.1.1 kokku EONIA

(baasintressimäär) + 3% aastas. Intressi maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 23. kuupäev.

Lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma ka limiiditasu 1% aastas. Limiiditasu

maksmise tähtpäevaks oli iga kuu 23. kuupäev. Laenu tähtpäevaks lepiti kokku 23.12.2018.

Laenutähtpäeva saabudes kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ei täitnud.

Lepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes

maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summalt iga

viivitatud päeva eest. 08.03.2019 seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 22 633,11

eurot, millest põhiosa moodustab 16 292,65 eurot ja viivised 6340,46 eurot.

3. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja vallasvarale seatud kommertspandiga.

30.12.2015 Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt tõestatud kommertspandi seadmise lepingu

alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha kommertspant summas 26 000,00

eurot, millega olid m.h tagatud ka lepingust tulenevad nõuded. Hageja taotleb kostja rahaliste

kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud

kommertspandiga.

Kostjate vastuväited

4. 31.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-19443 määras kohus kostja juhatuse

asendusliikme. 08.06.2020 edastas juhatuse asendusliige teabepäringu endisele juhatuse

liikmele l. H., milles palus esitada informatsiooni kostja: raamatupidamise, vara, võlgade,

omanike ja äriühingu ning muude oluliste asjaolude kohta. 06.07.2020 edastas juhatuse

asendusliige sama sisuga päringu M.-L. T., kes täitis juhatuse liikme kohustusi 07.03.2011 –

25.01.2019, s.o enne endist juhatuse liiget. M.-L. T. juhatuse asendusliikme päringule ei

vastanud. 08.06.2020 vastas endine juhatuse liige teabepäringule ning selgitas, et tal ei ole

kunagi olnud ligipääsu kostja arvelduskontole. Samuti ei ole tema valduses kunagi olnud

kostja dokumente ning tal puuduvad muud andmed, sh eelmise juhatuse kontaktandmed.

16.06.2020 täpsustas e-kirja teel endine juhatuse liige, et sai pakkumise asuda kostja juhatuse

liikmeks R. P.. R.P.on kostja 100% osaniku Awudu Ogunniyi OÜ (edaspidi Awudu) juhatuse

liige. Krediidiinfo kohaselt on Awudu 100% osanik mitmekümnes äriühingus, millest

peaaegu kõigil esineb ohumärke (sh majandusaasta aruanne esitamata, maksuvõlg Maksu- ja

Tolliametile, maksehäired jm). Enamustes Awudu’le kuuluvates äriühingutes on juhatuse

liikmeks R.P. või endine juhatuse liige. Tegelikuks kasusaajaks on Panama ühing

Transatlantic

International

Brokers

Corp.

Juhatuse

asendusliikmele

kättesaadava

informatsiooni kohaselt puudub alus kahelda, et kostja puhul on tegemist äriühinguga, mille

üle andis endine juhatuse liige ja ainuosanik likvideerimiseks kontrolli R. P., kes omakorda

määras kostja juhatuse liikmeks endise juhatuse liikme ehk nn „tankisti“. Vastavat asjaolu on

kinnitanud endine juhatuse liige. Lisaks eelnevale nähtub avalikest registritest, et kostjal on

kolm kehtivat maksehäiret, maksuvõlg 234 EUR, tasumata viimase kvartali maksud; alates

2017. aastast puuduvad majandusaasta aruanded. Eelnevast tulenevalt ning juhatuse

asendusliikmele kättesaadava informatsiooni kohaselt on tõenäoline, et kostjal esineb

võlgnevus hageja ees. Võlgnevuse täpsema suuruse ja põhjendatuse osas informatsiooni

puudulikkuse tõttu puudub võimalus seisukohta kujundada.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg

2 ning § 76 lg 1 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele.

6. Poolte vahel 23.12.2015 sõlmitud laenulepinguga nr 2015033191 on tõendatud, et hageja

võimaldas kostjal kasutada laenulimiiti summas 20 000,00 eurot. Vastavalt lepingu punktile

2.1.1 lepiti intressimääraks kokku EONIA (baasintressimäär) + 3% aastas. Lepingu punktist

2.3 tulenevalt oli intressi maksmise tähtpäevaks iga kuu 23. kuupäev. Lepingu punkti 4.1

kohaselt kohustus kostja tasuma limiiditasu 1% aastas iga kuu 23.-ks kuupäevaks.

Laenulepingu 27.11.2017 jõustunud lisaga nr 2 on tõendatud, et pooled muutsid esialgset

lepingu tähtpäeva ja leppisid kokku uues laenutähtpäevas, milleks oli 23.12.2018 (lk 4-10).

Laenumaksete aruandega on tõendatud laenu- ja intressimaksete tasumise arvestus ja võla

kujunemine summaks 16 292,65 (11-14).

7. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole ümber

lükanud hageja hagiavalduses toodud asjaolu, et laenutähtpäeva saabudes kostja lepingust

tulenevat laenu tagastamise kohustust ei täitnud ega esitanud ka laenu tagastamist tõendavaid

tõendeid. Seega asub kohus esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja võlgneb hagejale

laenulepingust tulenevalt 16 292,65 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

9. Lepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate mistahes

maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata makse summast iga

viivitatud päeva eest. Viivise arvestusest nähtuvalt nõuab hageja viiviseid maksimaalselt

põhiosa nõudega võrdses summas (lk 15). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud viivise

tasumist. Seega tuleb lähtudes VÕS §-dest 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 ja TsMS § 367

kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viivis

summas 6340,46 eurot ja alates 07.03.2019 0,5% päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 9952,19 eurot.

10. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses

tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara

müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise

kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud

kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib

nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses

sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale.

Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–

295 sätestatut.

11. 30.12.2015 Tallinna notar Sirje Velsbergi tõestatud kommertspandi seadmise lepinguga on

tõendatud, et kostja lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja vallasvarale seatud

kommertspandiga. Lepingust nähtuvalt seati kostjale kuuluvale vallasvarale 1. järjekoha

kommertspant summas 26 000,00 eurot, millega olid m.h tagatud ka lepingust tulenevad

nõuded (lk 16-20). Seega kuulub hageja taotlus pöörata kostja rahaliste kohustuste täitmiseks

sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga,

rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hagist nähtuvalt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik