2-19-15096/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. november 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-15096

Kohtuasi

VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron ja Tallinna

kohtutäituri Elin Vilippuse vastu täiteasjas nr 022/2015/2836

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, Nelgeron OÜ

kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusregistris

omanikukande parandamiseks ja tahteavalduse asendamiseks

kohtuotsusega

Hagihind

406 000 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960,

asukoht Valukoja 8/1 11415 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrei Svištš

Kostja I: OÜ Nelgeron (registrikood 10671698, asukoht

Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Magnus

Braun

Kostja II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri

5 10114 Tallinn)

Resolutsioon

1. Jätta VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron ja Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2836 ja Nelgeron OÜ

kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa number xxx (korter nr xxx) II jao ebaõige omanikukande parandamiseks, millega

kustutatakse Nelgeron OÜ kohta tehtud omanikukanne kinnisasja xxx mõttelise osa

kaasomanikuna ja kantakse xxx mõttelise osa kaasomanikuna sisse VIKING STAINLESS

OÜ ning Nelgeron OÜ tahteavaldus kohtuotsusega asendamiseks, rahuldamata.

2. Jätta OÜ Nelgeron taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 01.10.2019 kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega hagi tagamiseks kanti kinnistusraamatusse III jakku Nelgeron OÜ-le (registrikood

10671698) kuuluvale kinnistule (aadress xxx; registriosa nr xxx; xxx mõtteline osa

kinnistust; korter nr xxx) esimesele vabale järjekohale eelmärge ebaõige kande parandamise

nõude tagamiseks VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960) kasuks ja märkus

ajavahemikul 03.09.2019 kuni 10.09.2019 läbi viidud enampakkumise kehtetuks

tunnistamise ja ebaõige kande parandamise nõudes vältava kohtuvaidluse kohta tsiviilasjas 2-

19-15096.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud VIKING STAINLESS OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. VIKING STAINLESS OÜ (edaspidi ka hageja või võlgnik) palus esitatud hagis tunnistada

kehtetuks Tallinna Kohtutäituri Elin Vilippuse (edaspidi ka kostja II või kohtutäitur) poolt

täitemenetluses nr 022/2015/2836 ajavahemikul 03.09.2019 kuni 10.09.2019 läbi viidud

VIKING STAINLESS OÜ-le kuulunud xxx mõttelise osa kinnistust aadressiga xxx,

registriosa numbriga xxx (korter nr xxx) enampakkumine ning tuvastada Nelgeron OÜ

(edaspidi ka kostja I või sissenõudja) kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx (korter nr xxx) II jao ebaõige

omanikukande

parandamiseks,

millega

kustutatakse

Nelgeron

OÜ

kohta

tehtud

omanikukanne kinnisasja xxx mõttelise osa kaasomanikuna ja kantakse xxx mõttelise osa

kaasomanikuna sisse VIKING STAINLESS OÜ ning asendada Nelgeron OÜ tahteavaldus

kohtuotsusega.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluses nr 022/2015/2836 võlgnikuks. 22.07.2015

arestis kohtutäitur mõttelise osa hagejale kuuluvast korteriomandist (registriosa nr xxx, xxx

kaasomandist). Hagejale kuuluva mõttelise osa hinnaks määrati 230 000 eurot. 30.07.2015

esitas hageja Harju Maakohtule taotluse, milles palus määrata eksperdi kinnisasjale uue

hindamise korraldamiseks. Kohus määras 25.08.2015 kinnisasja uueks hindamiseks eksperdi

ning Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-12586 kohtumääruse, millega rahuldati hageja

hagi tagamise taotlus täitemenetluse nr 022/2015/2836 peatamiseks. 27.08.2015 otsusega

peatas kohtutäitur kohtumääruse alusel täitemenetluse nr 022/2015/2836. 24.10.2016 edastas

ekspert kohtule eksperthinnangu nr 86632016MK (hindamisaruande kuupäev 20.10.2016,

väärtuse kuupäev 11.07.2016). Vastavalt eksperthinnangule hinnati kinnisasja väärtuseks 203

000 eurot.

3. 05.08.2019 uuendas kohtutäitur otsusega täitemenetluse nr 022/2015/2836. Uuendamise

aluseks oli hagi tagamise tühistamine tsiviilasjas nr 2-15-12586. 09.08.2019 teavitas

kohtutäitur hagejat kinnisasja enampakkumise läbiviimisest. Vastavalt enampakkumise

teatele oli kinnisasja alghinnaks 203 000 eurot. Enampakkumine kestis 03.09.2019 kl 14.00

kuni 10.09.2019 kl 14.00.

4. 15.08.2019 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Hageja taotles 09.08.2019

enampakkumise teate kehtetuks tunnistamist ja kinnisasja uue hindamise korraldamist.

06.09.2019 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja on

seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi seoses

alghinna määramisega, kuna enampakkumise alghind on kindlaks tehtud täitemenetluse

peatumise ajal ja enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast.

5. Täitemenetlus oli peatatud 27.08.2015-05.08.2019. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse

peatumise ajal tehtud täitetoimingud ei saa omada õiguslikku tähendust. Vastasel juhul

puuduks menetlusosaliselt täitemenetluse peatamise otsuse tagajärgede osas õiguskindlus.

Kuna käesoleval juhul valmis eksperthinnang ajal, mil täitemenetlus oli peatatud, ei saa

eksperthinnang olla kehtivaks aluseks kinnisasja enampakkumise alghinna määramisel.

Kostjate vastuväited

6. Kostja I hagi ei tunnista ning palub selle jätta läbivaatamata või rahuldamata. Kostja I on

seisukohal, et täitemenetluses korraldatud enampakkumine oli avalik ning kuulutuses oli

märgitud üksnes korteriomandi xxx alghind. Kostja I on seisukohal, et kohtutäitur on õigesti

06.09.2019 otsuses märkinud, et kui alghind on võrreldes tegeliku hinnaga liiga madal, siis

tõuseb asja tegelik müügihind enampakkumise käigus ja vastupidi. Enampakkumise

korraldamine kaitseb seega võlgniku huve, sest seal kujuneb hind pakkumuste tulemusena

eelduslikult vastavalt turuhinnale. Kuna korteriomandi eest ei pakutud rohkem, kui alghind

ehk 203 000 eurot siis oli korteriomandi turuväärtus 203 000 eurot. Seega oleks kõrgema

alghinna korral toimunud tõenäoliselt kordusenampakkumine madalama alghinnaga.

7. Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II on täitemenetluses kõik täitetoimingud läbi viinud

vastavalt täitemenetluse seadustikule. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel,

kinnisasja arestimisel ega enampakkumise läbiviimisel menetlustingimusi rikkunud. Juhul

kui hageja ei olnud täitemenetluse läbiviimisel nõus kohtutäituri poolt läbiviidavate

toimingutega, olid tal kõik võimalused esitada kaebus kohtutäituri tegevusele, mida hageja ka

tegi. Juhul kui kaebaja ei olnud kohtutäituri otsusega nõus, oli tal võimalik vaidlustada antud

otsus Harju Maakohtus. Kohtutäiturile teadaolevalt võlgnik kohtutäituri otsust kohtus ei

vaidlustanud, küll on aga samasisulise kaebuse esitanud käesolevas menetluses. Arvestades

eelmärgitut, on kohtutäitur seisukohal, et hageja on kasutanud käesoleval juhul valet

õiguskaitsevahendit.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise

akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui

vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

9. Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et täiteasjas toimunud enampakkumine tuleb

tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise olulisi

tingimusi sellega, et enampakkumise alghind määrati kindlaks ajal, mil täitemenetlus oli

peatunud ning enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast.

10. TMS § 82 lg 1 järgi on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja

arestimisakti märgitud hind. TMS § 91 lg 2 kohaselt tunnistatakse elektroonilisel

enampakkumisel parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas

tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine.

11. Kinnisasja mõttelise osa arestimise aktiga on tõendatud, et kohtutäitur määras 22.07.2015

arestimise aktis võlgnikule kuuluva osa hinnaks 230 000 eurot (lk 5-8). Hageja kaebusega ja

kohtutäituri otsusega on tõendatud, et võlgnik ei nõustunud kohtutäituri määratud hinnaga,

mistõttu määras Harju Maakohus 25.08.2015 tsiviilasjas nr 2-15-11345 võlgniku taotluse

alusel korteriomandi hindamiseks eksperdi ning peatas täitemenetluse. Eksperthinnanguga nr

86632016MK on tõendatud, et enampakkumisel müüdud korteriomandi osa väärtuseks

hinnati 11.07.2016 kuupäeva seisuga 203 000 eurot (lk 9-37, 40-41, 42-43).

12. Täitemenetluses korraldatud kinnisasja enampakkumise teatega on tõendatud, et

enampakkumise teade avaldati 09.08.2019, viidi läbi avalikult ja kuulutuses avaldati lisaks

korteriomandi xxx andmetele ka eksperdi hinnatud alghind 203 000 eurot. Enampakkumise

aktiga on tõendatud, et korteriomandi eest ei pakutud alghinnast kõrgemat hinda (lk 38-39,

44-46). Järelikult oli korteriomandi turuväärtuseks enampakkumise aja seisuga 203 000

eurot. Kohus on seisukohal, et enampakkumise korraldamine kohtutäituri märgitud

alghinnaga ei rikkunud võlgniku huve, kuna sellega ei ole kindlaks määratud vara

müügihinda, vaid enampakkumisel kujuneb hind ostjate pakkumiste alusel vastavalt

turuhinnale. Seega kui korteriomandi alghind oleks olnud võrreldes tegeliku hinnaga liiga

madal nagu väidab hageja, siis oleks see asja omandamisest huvitatud ostjate pakkumiste

alusel tõusnud alghinnast kõrgemale. Kuivõrd seda ei toimunud ning korteriomand müüdi

alghinnaga esimesel pakkumisel, siis oligi see asja tegelik müügihind.

13. TMS § 50 lg 1 esimese lause kohaselt peatab või lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega.

TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse.

14. Tallinna

Ringkonnakohus

on

tsiviilasja

2-18-7152,

p-s

märkinud

järgmist:

“Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et TMS § 47 lg 1 välistab täitemenetluse

peatamisel

igasuguste

toimingute

tegemise.

Välistatud

on

toimingute

tegemine

täitedokumendi täitmiseks (näiteks vara arestimine, enampakkumine jmt), kuid peatatud

täitemenetluses saab kohtutäitur teha korraldusliku sisuga toiminguid ja muid toiminguid,

mis ei ole otseselt suunatud täitedokumendi täitmisele. Juhul, kui kohtutäituri arvele on

ekslikult kantud enamtasutud tulumaks, siis selle tagastamise otsustamine võlgniku

ettemaksukontole ei ole toiming, mis oleks TMS § 47 lg 1 järgi välistatud.“.

15. Eelnevast kohtulahendist tuleneb, et TMS § 47 lg 1 välistab täitemenetluse peatamise ajal

toimingute tegemise täitedokumendi täitmiseks (näiteks vara arestimine, enampakkumine

jmt). Kohus on seisukohal, et kohtu määratud ekspert ei ole täitemenetluse osaline, kellele

peatamise määrus laieneks ning võlgniku vara väärtuse määramine ei ole toiminguks, mille

teostamine oleks täitemenetluse peatamise korral TMS 47 lg 1 alusel keelatud.

Korteriomandi väärtuse määramise ülesande andis eksperdile kohus ja eksperthinnang tuli

esitada kohtu antud tähtajaks. Täitemenetluse peatamise korral jäävad jõusse juba tehtud

toimingud, järelikult jäi jõusse ka kohtutäituri poolt võlgnikule kuuluva kinnisasja

arestimine. Vaidlus puudub, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise välja pärast

täitemenetluse uuendamist.

16. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et enampakkumise alghind

erines oluliselt sarnaste korteriomandite turuhinnast, sest väljavõtted kinnisvara portaalidest

tõendavad ainult korteriomandite müügipakkumisi kuulutuste avaldamise hetkel, mitte

nendega tegelikult tehtud tehinguid (lk 68-78). Pindi Kinnisvara artiklid ei tõenda samuti

vaidlusaluse korteriomandi turuhinda, sest tegemist on kinnisvara üldise hinnavõrdlusega

esile toodud aastate vältel ja koostaja poolt artikli ilmestamiseks väljatoodud statistikaga.

17. Seega asub kohus seisukohale, et täiteasjas nr 022/2015/2836 kohtutäituri poolt läbi viidud

enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud ning hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kostja I kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusregistris

omanikukande parandamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, ei kuulu

rahuldamisele.

18. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused.

Kostja I on 17.01.2020 vastuses hagiavaldusele seisukohal, et hagi on ilmselgelt

perspektiivitu ja palus jätta see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on

kaotanud õiguse tugineda hagiavalduses esitatud asjaoludele, et enampakkumise alghind on

määratud täitemenetluse ajal, mil täitemenetlus oli peatunud ning alghind ei vastanud

turuväärtusele. Hageja on taotlusele vastu vaielnud.

19. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna pärast kohtutäituri poolt enampakkumise

läbiviimist ja enampakkumise akti koostamist on hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 alusel kohaseks õiguskaitsevahendiks, mistõttu ei ole hagi

ilmselgelt perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes ja kohus lahendas asja sisuliselt.

20. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata.

21. Seega tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistada Harju Maakohtu 01.10.2019

kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks kanti

kinnistusraamatusse III jakku kostjale kuuluvale kinnistule (aadress xxx; registriosa nr xxx;

xxx mõtteline osa kinnistust; korter nr xxx) esimesele vabale järjekohale eelmärge ebaõige

kande parandamise nõude tagamiseks hageja kasuks ja märkus ajavahemikul 03.09.2019

kuni 10.09.2019 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja ebaõige kande

parandamise nõudes vältava kohtuvaidluse kohta tsiviilasjas 2-19-15096.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

23. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on

otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik