2-20-125997/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-20-125997

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2020.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-20-125997

Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi K.M.’i vastu laenuvõla 972,22 eurot, intressi 138,49 eurot, viivise 318,65 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1469,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Tallinn 10617), hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post anu.volmer@okincure.ee) Kostja: K.M. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistris elukoht : Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide kättetoimetamine Kirjalik lihtmenetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud eposti teel 04.11.2020. RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja TsMS § 162 lg.1, § 165 lg 3, § 367, § 407 lg.1, § 415, § 422

1. Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Välja mõista K.M. ’ilt OK Incure OÜ kasuks kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 03.05.2019 sõlmitud laenulepingust CL13201 ning nõude hagejale 18.01.2020 loovutamisest tulenev võlgnevus summas 1204,05 eurot (üks tuhat kakssada neli eurot ja 05 senti, so põhivõlg 972,22 eurot, intressi 138,49 eurot, viivise 53,34 eurot ja sissenõudmiskulu

40 eurot).

3. Jätta menetluskulud 82 % ulatuses kostja K.M.’i kanda ja 18 % ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).

4. Määrata OK Incure OÜ poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 200 eurot (riigilõiv).

5. Välja mõista K.M. ’ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks 164 (ükssada kuuskümmend eurot) eurot.

2-20-125997

2 (4)

6. Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb K.M.’il tasuda OK Incure OÜ kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (164 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6.

Kohtu õiguslik põhjendus

1. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 04.11.2020 e-posti teel, kostja poolt elektrooniliselt saadetud kättesaamiskinnitusega ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

2. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud Ferratum Bank p.l.c. ja kostja vahel 03.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr CL13201 tulenevaid kohustusi, nõue on 18.01.2020 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena laenu tagastamist, VÕS § 94 alusel kokkulepitud intressi, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt laenulepingust tulenevalt põhivõlg 972,22 eurot, intress 138,49 eurot ja sissenõudmise kulu 40 eurot.

3. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 0,1311% päevas, mille alusena hageja viitab lepingus

2-20-125997

3 (4) kokkulepitud intressimäärale. Hageja nõuab viivist määraga 0,1311% päevas järgmiselt: põhivõla summas 972,22 eurot tasumisega viivitamisel perioodi 19.01.2020 – 25.09.2020 eest (249 päeva) sissenõutavaks muutunud viivist summas 318,65 eurot.

3.1. Kohus on hagi käiguta jätmise määruses 22.10.2020 hagejale selgitanud viivise määra osas, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 selgitas, et tarbijalepingus sisalduv tüüptingimus ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kohta on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Riigikohtu hinnangul tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Eelduslikult tuleks hinnata aga tühiseks vähemalt selline sõlmitud viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Seega juhul, kui lepingust tulenev viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis perioodil alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8,00 % aastas. Seega, seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär 0,1311 % teeb aastaseks viivisemääraks 47,85% (0,1311 x 365), mis on ligi kuuekordne seadusjärgne viivisemäär.

4. Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendi kohaselt, laenuandja Ferratum Bank p.l.c. 2017 seisuga Krediidikonto üldtingimustele lisatud hinnakirja punkti 2 järgi on intress 0,1311% päevas (47,8515% aastas) kliendi kasutusse antud laenusaldolt. Tarbijalepingu tüüptingimustest tulenev viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 5 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,1311% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 47,8515 %, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Lugedes viivise päevamääraks 0,066 % asemel 0,1311%, on teenuse osutaja tüüptingimustes seadusega ning kohtupraktikaga lubatust ebamõistlikult kõrvalekaldunud tarbija kahjuks. Põhjendatud ei ole ka hageja 22.10.2020 seisukoht lähtuda viivisnõude esitamisel Riigikohtu lahendist nr. 3-3-1-120-08 (ilmselt mõeldud Riigikohtu 14.01.2009 otsust asjas nr 3-2-1-120-08), kuna Riigikohus on uuemas, 2016.a lahendis täpsemalt sisustanud mõistliku viivisemäära mõiste. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.

5. Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt

2-20-125997

4 (4) 972,22 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga hageja poolt nõutud perioodilt 19.01.2020 – 25.09.2020 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise summa on 53,34 eurot.

6. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 972,22 + 138,49 + 53,34 + 40 = 1204,05 eurot.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 82 % ulatuses (nõue 1469,36 eurot, rahuldatud 1204,05 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 82 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 18 % menetluskuludest.

8. Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 200 eurot, mis tuleb vältimatu ja vajaliku kohtukuluna kostjalt väljamõista menetluskulude jaotusega ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 200,00 eurost 82 % ehk 164,00 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots Kohtunik