Legislator Case Law & Legislation
2-20-1823/17 AI generated

2-20-1823/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-1823/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 19. mai 2020. a otsus osas, milles maakohus rahuldas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja igakuine elatisenõue 242

Legislator headnote

AI generated

2-20-1823/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 19. mai 2020. a otsus osas, milles maakohus rahuldas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja igakuine elatisenõue 242

Keywords

AI generated
living expenses childcare allowance mission, travel and accommodation expenses approximate cost estimate cost-covering rent liability for costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Kaija Kaijanen

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. november 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1823

Tsiviilasi

YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

YY vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 2506,5 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 121,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja QQ

Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. mai 2020. a otsus osas, milles maakohus rahuldas

hageja igakuise elatisenõude 242 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja igakuine elatisenõue 242

eurot ületavas osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

2. Parandada maakohtu otsuses olev kirjaviga poolte ja hageja seadusliku esindaja

nimes, asendades nime X nimega X.

3. CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. YY vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Jätta rahuldamata CC taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

5.2. Rahuldada hagi osaliselt.

5.3. Mõista CC-lt YY kasuks välja igakuine elatis 242 eurot alates 3. veebruarist

2020 kuni YY täisealiseks saamiseni.

5.4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada CC maksma

elatise iga kalendrikuu eest ette, kandes selle hiljemalt jooksva kuu 5.

kuupäevaks

hageja

seadusliku

esindaja

QQ

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is selgitusega “YY elatis“.

5.5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2 (8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. YY (hageja, laps) esitas 3. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi ja 17. veebruaril 2020

hagi täienduse CC (kostja, ema) vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja

mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates

3. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1.1. Hagi kohaselt on väitel on hageja kostja ja QQ (hageja esindaja, isa) laps. Vanemad

lahutasid abielu 2009. aastal. Hageja elukohaks jäi kostja elukoht. Hageja esindaja kohustus

2007. aastal kinnitatud kohtuliku kompromissi alusel tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt

1800 krooni (115,05 eurot). Vanemad leppisid 3. märtsil 2019 kokku, et hageja elukohaks on

alates 3. märtsist 2019 isa elukoht ning alates hageja elukoha muutmisest ei maksa isa enam

elatist hageja ülalpidamiseks, vaid kostja kohustub tasuma hagejale elatist 2007. a kompromissi

tingimustel. Kostja makstav elatis on kehtestatud miinimumist oluliselt väiksem. Kostja ei ole

hageja toimetulekusse olulisel määral panustanud ka muul viisil. Hageja on kostja ainuke

ülalpeetav. Ei esine ka muid PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid elatise vähendamiseks.

Hageja igakuised ülalpidamiskulud on 672 eurot, s.o toit 100 eurot, hügieenitarbed (sh isiklikud

hügieenivahendid, kodukeemia, majapidamistarbed) 30 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid,

plaastrid jms) 20 eurot, jalgpallitrenn 75 eurot, riided ja jalanõud (sh treeningvarustus)

100 eurot, side (sh telefoni järelmaks) 30 eurot, TV 15 eurot, kommunaalkulud (1/5 aasta

keskmisest kogukulust) 40 eurot, elamispinna kasutuseelis 100 eurot, transport 20 eurot,

koolitarbed 10 eurot, lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal) 70 eurot, mööbel

30 eurot, juuksur 12 eurot ja meelelahutus 20 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest kostja on täitnud kohaselt vanemate

kokkuleppe järgset elatise maksmise kohustust. Kostja maksab isa kontole igakuiselt

115,04 eurot. Järelikult puudus hagejal vajadus kohtusse pöördumiseks.

2.2. Kostja ei nõustu elatise suurendamisega, sest hageja vajadused ei ole suurenenud. Lisaks

kannab kostja hageja kulusid. Kostja viibib alates 19. oktoobrist 2019 pikaaegsel palgata

puhkusel ning tal puudub püsiv sissetulek. Palgata puhkusele saatmise ettepaneku tegi kostjale

tema psühholoog ning kuni taastumiseni kostja tööle naasta ei saa.

2.3. Vanemate kokkuleppe sõlmimise ajal olid hageja igakuised kulud 230,08 eurot

(115,04 × 2). Kostjale on selgusetu, kuidas hageja vajadused seitsme kuuga kasvasid

3 (8)

584 euroni. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millised asjaolud ja mis ajast on muutunud.

Justiitsministeeriumi uuringu järgi on igakuine lapse minimaalne ülalpidamiskulu vanema

kohta 2019. aasta lõpus 172 eurot (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot (võrdlevanalüüsi

meetod). Arvestades, et riiklik lapsetoetus laekub isa kontole, kostja annab hagejale taskuraha

ja kannab tema kulutusi, katab 115,04 eurot ära hageja vajalikud kulud. Samuti on hageja

esindaja 1. oktoobri 2019 elatise suurendamise nõude esitamisega kinnitanud, et hageja

igakuised kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär.

2.4. Hagi täpsustuse kohaselt on hageja igakuised kulud 627 eurot, mis ei ole ei reaalne ega

eluliselt usutav. Arvestades, et hageja elab isa juures, kus elab viis pereliiget, on eelduslikult

tegemist osaliselt kogu pere vajaduste katteks kuluva summaga. Ei ole usutav, et 16-aastasel

noorukil kulub igakuiselt 30 eurot hügieeni-, kodukeemia- ning majapidamistarvetele. See

summa katab 5-liikmelise pere kodukeemia- ja hügieenivahendite vajaduse. Ei ole usutav, et

16-aastasel noorukil kulub ravimitele, vitamiinidele ja plaastritele igakuiselt 20 eurot. Hageja

tervis on korras. Hageja käib jalgpallitrennis alates 2011. aastast. Kui hageja elas kostjaga,

maksis hageja trennide eest kostja ning hageja esindaja arvestas trennimaksed elatise

115,04 euro sisse. Sellest eeldab ka kostja, et tema tasutud 115,04 eurot katab hageja trennitasu.

Riiete ja jalanõude (sh treeninguvarustuse) peale ei kulu igakuiselt 100 eurot. Hageja on

pikkuse täis kasvanud. Järelikult puudub vajadus osta hagejale iga kuu uusi riideid.

Treeningvarutus ostetakse aastas korra. Võistlusvormi tagab hagejale klubi. Igakuine

sidevahendi kulu 30 eurot on ülepaisutatud. Lisaks oli hagejal telefon olemas. Järelikult puudus

uue telefoni ostmiseks vajadus. Hageja igakuine televisiooniteenuse kulu on ülepaisutatud.

Hageja esindaja perel on ühine TV-pakett ning selle teenuse tasu 15 eurot katab kogu pere

kulud. Hageja igakuised kommunaalkulud on maksimaalselt 40 eurot. Samas ei ole hageja

esitanud kommunaalkulude tõendeid, mistõttu ei saa lugeda kommunaalkulude summat

tõendatuks. Ebaselge on hageja igakuine transpordikulu 20 eurot. Nimelt on Tallinna

ühistransport koolilastele tasuta. Lisaks kasutavad hageja ja teised pereliikmed Tallinna

sõitmiseks ühist sõiduvahendit. Järelikult transpordikulu hagejal puudub. Igakuine koolitarvete

kulu 10 eurot on ebamõistlik. Kooliasjad soetatakse kooliaasta alguses. Vajadusel soetatakse

veel mõni kaustik ja pastapliiats, kuid seda igakuiselt mitte 10 euro ulatuses. Hageja ei käi

igakuiselt juuksuris, vaid kord 2–3 kuu jooksul. Meeste lõikuse hind ei ületa 12 eurot. Kostja

annab hagejale meelelahutusteks taskuraha suuremas summas kui 20 eurot. Arvestades, et ka

hageja esindaja on kohustatud hageja meele lahutamiseks panustama 20 eurot, siis on 40 eurot

hageja igakuiseks meeleolu tõstmiseks piisav. Kostjale jääb arusaamatuks igakuise elamispinna

kasutuseelise kulu 100 eurot. Kostja palub selgitada ja tõendada, mis need kasutuseelised on.

Hageja igakuised kulud mööblile on põhjendamatud. Nimelt on hagejal ema juures olemas

sisustatud tuba koos mööbliga. Hageja toidule ei kulu igakuiselt 170 eurot. Kostja saab koolis

süüa tasuta lõunat. Hageja saab kostjalt taskuraha, mis katab ära vahepealsed snäkid. Järelikult

on igakuine toidukulu 100 eurot tõendamata. Lisaks tuleb laste vajaduste hindamisel arvestada

mastaabisäästu printsiibiga, sest hageja esindaja majapidamises on viis inimest. Lisaks teeb ka

kostja kulutusi lapsele. Nimelt veedab kostja aega hagejaga, koos käiakse söömas ning kostjal

on ema juures oma tuba mööbli, spordivahendite ja riietega. Hageja saab igal ajal ema juurde

tulla. Hagejal on kaks kodu. Järelikult tagavad mõlemad vanemad hagejale ülalpidamise.

Hageja esindaja saab kolme lapse pealt igakuist riiklikku lasterikka pere toetust 540 eurot,

millest 180 eurot (1/3) on hageja ülalpidamiseks. Lisaks saab hageja esindaja iga lapse pealt

60 eurot riiklikku lastetoetust. Järelikult saab hageja esindaja hageja ülalpidamiseks riiklikke

toetusi 240 eurot, millest omakorda 120 eurot tuleb arvestada kostja panusena. Kostja on

sõlminud ka kindlustuspoliisi, kuhu kostja kannab igakuiselt 50 eurot. Kuna kostja jätkab

hagejale igakuise elatise tasumist 115,04 eurot, millele tuleb juurde arvestada riiklikud

peretoetused 120 eurot ning hageja elukindlustuse makse 50 eurot, on kostja igakuine panus

hageja ülalpidamiseks 285,04 eurot.

Maakohtu otsus

4 (8)

3. Maakohus rahuldas 19. mai 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja igakuise elatise 278,50 eurot alates 3. veebruarist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulude rahalist

suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi

vaatamata jätmiseks.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et:

 hageja on tema seadusliku esindaja ja kostja laps;

 hageja esindaja ja kostja lahutasid abielu 2009. aastal. Hageja elukohaks jäi kostja

elukoht. Hageja esindaja kohustus 17. detsembril 2007 tsiviilasjas nr 2-07-47343

kinnitatud kompromissi kohaselt tasuma hageja ülalpidamiseks 1800 krooni

(115,05 eurot) kuus;

 hageja seaduslik esindaja ja kostja leppisid 4. märtsil 2019 kokku hageja elukoha

muutmises selliselt, et hageja elukohaks oli alates 3. märtsist 2019 isa elukoht. Samuti

leppisid pooled kokku, et alates elukoha muutmisest ei maksa hageja esindaja enam

elatist hageja ülalpidamiseks kostja pangakontole, vaid kostja kohustub edaspidi tasuma

elatist hageja esindaja pangakontole samadel tingimustel;

 kostja on 3. märtsi 2019 kokkulepet täitnud ning tasunud hagejale igakuiselt elatist

115,05 eurot.

3.2. Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Nimelt ei ole

vanemate lapse ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeriv kokkulepe takistuseks seadusest

tuleneva ülalpidamisnõude esitamiseks (PKS § 100 lg 3).

3.3. Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist. Hageja ei pidanud

tõendama enda kulude suurust, sest hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras.

3.4. Maakohtu hinnangul on hageja igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud 557 eurot, s.o

toit 100 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, apteek (vitamiinid, ravimid, plaastrid jms) 20 eurot,

jalgpallitrenn 75 eurot, riided ja jalanõud (sh treeningvarustus) 75 eurot, side (sh telefoni

järelmaks) 20 eurot, TV 15 eurot, kommunaalkulu 40 eurot, elamispinna kasutuseelis 50 eurot,

transport 20 eurot, koolitarbed 10 eurot, lõunasöök koolipäevadel (kooli ja trenni vahepeal)

70 eurot, juuksur 12 eurot ja meelelahutus 20 eurot. Järelikult tuleks mõlemal vanemal kanda

hageja igakuistest kuludest 278,50 eurot.

3.5. Kostja viide Justiitsministeeriumi uuringule ei ole asjakohane. Uuringu pinnalt ei ole

võimalik teha järeldusi lapse vajalike kulude kohta, arvestades lapse isikust ja elulaadist

tulenevaid erisusi. Viidatud uuring ei ole aluseks elatisemäära vähendamiseks alla

miinimummäära. Maakohus lähtus seadusest.

3.6. Kostja viide mastaabisäästule ei ole asjakohane. Hageja on 16-aastane noormees. Teised

pere lapsed on 8-aastane tüdruk ja 9-aastane poiss. Sedavõrd erinevas vanuses ja erinevast soost

laste puhul ei ole mastaabisäästu tekkimine võimalik. Kostja ei ole ka esile toonud, milliste

kuluartiklite kohta mastaabisääst tekkida võiks.

3.7. Lisaks ei anna ainuüksi peretoetuste maksmise fakt alust vähendada elatist alla

miinimummäära.

3.8. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, mil määral kostja hagejat vahetult ülal peab.

Hageja on möönnud, et veedab kostjaga aega, kuid teeb seda niivõrd vähe, et seda pole võimalik

elatise suuruse määramisel arvestada. Järelikult tuleb jätta kostja väited tähelepanuta.

3.9. Kostja ei ole tõendanud, et vanematel on kokkulepe, et kostja annab hagejale ülalpidamist

taskuraha andmisega. Ka hageja kasuks tehtavad elukindlustusmaksed ei ole hagejale

ülalpidamise andmine. Hoiuse kasutamiseks avaneb võimalus hageja täisealiseks saamisel.

5 (8)

3.10. Puuduvad PKS § 102 lg-s 2 loetletud asjaolud elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Hageja on kostja ainus laps. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu.

Psühholoogi soovitusel palgata puhkuse võtmise puhul ei saa eeldada, et kostja on kestvalt või

pikemaajaliselt töövõimetu. Kostja on tööealine ning -võimeline. Vanemal on kohustus hankida

nii enda kui ka lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei ole märkinud, et

tema majanduslik seisund ei võimalda hagejat ülal pidada. Järelikult on kostja majanduslik

seisund piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses miinimummääras ülalpidamist anda.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi

vaatamata, alternatiivselt teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt

välja hageja kasuks igakuine elatis alates 3. veebruarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni

115,04 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt jätta kummagi

poole kulud poole enda kanda.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme, tuvastas ebaõigesti asjaolud ning hindas ebaõigesti tõendeid.

4.2. Maakohus eksis nii hageja, tema seadusliku esindaja kui ka kostja perekonnanimede

kirjutamisel. Järelikult ei saa lugeda kohtuotsust siduvaks, sest isikukoodid ei kattu nimedega.

Täitemenetluses ei ole selline otsus täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442

lg 5 järgi peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja on vanemate kokkulepet täitnud ning tasunud

hagejale igakuiselt elatist 115,05 eurot. Tegelikult on kostja tasunud igakuiselt 115,04 eurot.

4.4. Hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata, sest vanemad on sõlminud elatise tasumise

kokkuleppe kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja on

vanemate kokkulepet korrektselt täitnud. Järelikult puudus hagejal kohtusse pöördumiseks

vajadus.

4.5. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 100 lg-t 3. Maakohus on vanemate kokkulepet

eiranud. PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär rakendub juhul kui pooltel puudub

kokkulepe elatise tasumise kohta. Vanemad on elatise tasumise kokkuleppe sõlminud.

Kokkulepet ei ole üles öeldud.

4.6. Maakohus ei arvestanud, et kostja on täitnud vanemate kokkulepet elatise tasumise kohta.

Seega on põhjendamatu ka summa, mille maakohus on kostjalt välja mõistnud.

4.7. Maakohus leidis ebaõigesti, et puuduvad PKS § 102 lg 2 kohased mõjuvad põhjused

elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu

miinimummääras elatist tasuda. Maakohus ei arvestanud ega hinnanud kostja esitatud tõendeid,

millest nähtuvalt on kostja saadetud hageja isa tegevuse tagajärjel soovituslikule palgata

puhkusele. Arsti korraldusel palgata puhkusele minek võrdsustub töövõimetusega. Kuigi kostja

ei ole töötanud enam kui pool aastat, eeldas maakohus ilma kostja majanduslikku olukorda

analüüsimata, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et hagejale vähemalt seadusjärgses

miinimummääras ülalpidamist anda. Maakohtu järeldus on arusaamatu, arvestades, et kostja ei

tööta ega saa mingeid toetusi ega hüvitisi.

4.8. Hageja kulud, mida maakohus pidas põhjendatuks, on tõendamata, ülepaisutatud ja

põhjendamatud. Maakohus märkis ebaõigesti, et hagejal puudub kohustus kulude suurust

tõendada. Maakohus leidis ka ebaõigesti, et tähelepanuta tuleb jätta väited, mis puudutavad

vanemate ja lapse vahelist suhtlemist. Elatise määramisel tuleb arvestada, kui palju viibib laps

ühe või teise vanema juures. Ka elukindlustusmakse mittearvestamine on vastuolus

kohtupraktika ja seaduse mõttega. Selgusetu on, miks peab hageja isa juures elades maksma

6 (8)

üüri (kasutuseeliseid). Maakohus leidis ebaõigesti, et kasutuseelis tähendab mööbli soetamist.

Maakohus eiras mastaabisäästu ega arvestanud riiklike peretoetustega. Hageja kulude suurus

on vastuolus ka 2019. aasta Justiitsministeeriumi uuringuga. Maakohus ei arvestanud, et

230,08 eurot (115,04×2) kattis hageja igakuised vajadused 12 aasta jooksul. Kostja jääb kõikide

vastuväidete juurde seoses hageja igakuiste kuludega, kuid eraldi rõhutab riietele kuluvat

summat. Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja riietus vajab regulaarselt uuendamist. Hageja

saab klubilt treeningvarustuse tasuta. Hagejal ei ole transpordikulusid. Kohatu on kohtu

seisukoht, et hagejal puudub tasuta Tallinna ühistranspordi võimalus. Hageja sõidab nii kooli

kui ka trenni jalgrattaga. Hageja isa ei kuluta hageja transpordile midagi. Maakohus ei

arvestanud, et hageja saab koolis tasuta süüa. Järelikult on toidukulude kahekordne arvestamine

põhjendamatu. Seda enam, et hageja kohtub ka emaga ja koos käiakse söömas. Lisaks teeb

kostja hagejale ülekandeid, kuivõrd laps vajab täisväärtuslikku toitu. Hagejal oli telefon olemas

ka enne isa juurde kolimist. Uue telefoni ostmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja ostis

lapsele arvuti. Arusaamatu on televisiooni teenuse tasu arvestus, sest telekommunikatsiooni

firmad pakuvad ühist paketti. Maakohus ei arvestanud, et ema juures on hagejal olemas oma

tuba, mis on kõige vajalikuga sisustatud. Hagejal on noortepärane soeng, mis ei vaja igakuist

lõikust.

4.9. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud kostja kanda. Hagilises perekonnaasjas

kannavad menetlusosalised oma kulud ise. Lisaks puudus hagejal vajadus kohtusse

pöördumiseks, sest kostja on täitnud vastavalt kokkuleppele elatise maksmise kohustust. Seega

on mõistlik jätta menetluskulud hageja kanda või mõlema poole kulud poole enda kanda.

Kohtuotsus on ka vastuoluline. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuid ei põhjendanud, miks

on menetluskulud jäetud kostja kanda. Hagilises perekonnaasjas kohaldub ka TsMS § 164 lg 3.

Kostja on andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta, mistõttu oleks kohus pidanud jätma

menetluskulud poolte endi kanda.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata ja kaebuse rahuldamata.

Vastuapellatsioonkaebus

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise vähem kui PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras, teha tühistatud osas uus otsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamisena. Hageja palub

alternatiivselt tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

elatise välja kindlaks määratud summas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks

välja elatis mitte vähem kui 94,34% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast, kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Hageja palub ringkonnakohtu menetluse kulud jätta kostja kanda.

Hageja palub parandada ilmselged kirjavead maakohtu otsuse päises ja resolutsiooni p-des 2 ja

3 märgitud hageja ja kostja perekonnanimedes.

6.1. Puudusid alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kuna hageja ei

nõua elatist miinimumist suuremas määras, ei pidanud hageja oma kulusid tõendama. Kuna

kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi lapsi ja ta ei ole esile toonud ega tõendanud ka teisi

mõjuvaid põhjuseid, ei olnud maakohtul alust asuda hageja kulusid üksikute kuluartiklite kaupa

hindama. Kostja üldsõnaline väide, et ta kohtub hagejaga regulaarselt ja peab hagejat vahetult

üleval, ei vasta tõele. Hageja selgitas maakohtus ja kostja ei vaielnud vastu, et kostja oli

hagejaga kohtunud alates 2019. aasta veebruari lõpust kolm korda. Tegemist ei ole hageja

vahetu ülalpidamisega määras, mis avaldaks mõju hageja isa kulutustele lapse ülalpidamisel.

Hageja ega kostja ei ole väitnud ka seda, et hageja elulaad või vajadused oleksid oluliselt

erinevad temaealise tavapärasest elulaadist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus

tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi

täies ulatuses.

7 (8)

6.2. Isegi kui esineb alus elatise vähendamiseks, tuleb elatis välja mõista protsendina PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määrast. Töötasu alammäär kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

ja tegemist on muutuva suurusega. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud summa, 275,50 eurot

moodustab 94,34% seaduses sätestatud määrast.

6.3. Maakohtu käitumine menetluse käigus on olnud vastuoluline ja eksitav. Kuigi maakohus

selgitas menetluse käigus, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud määras ei ole vaja hagejal

oma kulutusi tõendada, asus maakohus siiski kulutuste põhjendatud suurust hindama. Kui

ringkonnakohus leiab, et kulutuste hindamine on põhjendatud, tuleb hagejale anda võimalus

nende suurust tõendada ja põhjendada.

7. Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulu

apellatsioonimenetluses hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja igakuise elatisenõude 242 eurot ületavas osas,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab hageja elatisenõude 242 eurot kuus ületavas osas rahuldamata ja jaotab teisiti

menetluskulud.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagi tulnuks jätta läbi vaatamata. Maakohus

kohaldas õigesti PKS § 100 lg-t 3. PKS § 100 lg 3 teine lause sätestab selgelt, et

vanematevaheline kokkulepe ei välista seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut. Kokkuleppega arvestamine selle sätte mõttes tähendab eelkõige seda,

et kokkulepet saab arvestada enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise

väljamõistmisel, samuti elatise maksmise viisi osas. PKS § 100 lg-st 3 tuleneb aga selgelt, et

vanemad ei saa seaduses sätestatust väiksema elatise kokkuleppimisega välistada lapse

seadusejärgset elatisenõuet (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-

16, p 15.3).

10. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsus on vastuoluline lapse vajaduste

suuruse tuvastamise osas. Ühelt poolt on maakohus leidnud, et hageja ei pea miinimummääras

elatist nõudes enda vajadusi tõendama, kuid teisalt on maakohus pidanud hageja vajadusi

miinimumist väiksemaks. Õige on hageja seisukoht, et miinimummääras elatist nõudes ei pea

hageja enda vajadusi tõendama (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

174-16, p 13). Olukorras, kus kostja leiab, et hageja vajadused on väiksemad, pidi ta seda

tõendama (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 28.2). Praeguses

asjas kostja seda teinud ei ole. Maakohtu seisukoht, et hageja vajadused on miinimumist

väiksemad, ei põhine tõenditel ja on seega põhjendamatu.

11. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Seega olukorras, kus kostja leidis, et esineb PKS § 102 lg 2 järgi

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi, pidi ta enda vastuväite aluseks olevaid

asjaolusid tõendama. Kostja ei ole esitanud tõendeid enda väidete tõendamiseks, et ta veedab

hagejaga koos aega ja peab teda vahetult ülal. Kuivõrd hageja on sellele vastu vaielnud, ei anna

kostja tõendamata väited alust elatise vähendamiseks. Samuti on tõendamata kostja väited enda

töövõimetuse kohta. Ainus tõend, mille kostja on selle kohta esitanud, on teade Maksu- ja

Tolliametilt selle kohta, et SWEDBANK AS peatas töötamise registris hageja töötamise alates

19. oktoobrist 2019. Sellest teatest ei ole võimalik järeldada, millisel põhjusel töötamise

registris töötamine peatati. Seega ei saa see tõendada ka kostja töövõimetust.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kontole kantud taskuraha ja hageja

elukindlustusmaksete maksmist ei saa pidada kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lapse

arvelduskontole raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui

8 (8)

vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud (vt Riigikohtu 21. märtsi

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 13). Maakohus on õigesti leidnud, et

elukindlustusmaksete arvelt ei ole võimalik katta hageja igapäevaseid vajadusi.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines hagejale makstavat lapsetoetust elatise suuruse

määramisel arvestamata jättes õigesti Riigikohtu seisukohale, et ainuüksi peretoetuse

maksmine ei anna alust elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus leiab aga, et elatise suuruse

määramisel tuleb eristada erinevaid peretoetusi. Riigikohtu seisukohad on väljendatud

lapsetoetuse kontekstis. Lapsetoetust on perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 kohaselt

õigustatud saama kõik põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivad

keskhariduseta kuni 19-aastased lapsed. Seega võib eeldada, et seadusandja on

miinimumelatise suurust määrates võtnud juba arvesse asjaolu, et lapsel on õigus saada

lapsetoetust. Samas PHS § 21 järgset lasterikka pere toetust on õigus saada üksnes vanematel,

kelle peres kasvab kolm või enam lapsetoetuse saamiseks õigustatud last. Kuivõrd seda toetust

ei saa kõik lapsed, ei saa eeldada, et seadusandja oleks sellega arvestanud miinimumelatise

suurust määrates. Samas ka lasterikka pere toetuse eesmärk on PHS § 15 kohaselt lapsega

seotud kulude osaline katmine. Ringkonnakohus järeldab sellest, et lasterikaste perede osas on

riik võtnud enda kanda suurema osa lapse kulude katmisest, võrreldes väiksema laste arvuga

peredega. Seega tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et hageja isa saab lasterikka pere

toetust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja isal on koos hagejaga kolm alaealist last. Seega saab

ta PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Hageja osaks sellest toetusest saab

lugeda 100 eurot, mille võrra riik katab hageja ülalpidamiskulusid rohkem. Seega tuleb kostjalt

väljamõistetavat elatist vähendada sellest kostjale langeva osa 50 euro võrra. PKS § 101 lg 1

järgne elatise määr on 292 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis

242 eurot.

14. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuses on poolte nimed kirjutatud

ekslikult. See ei too aga kaasa otsuse sisulist ekslikkust. Ringkonnakohus saab maakohtu

otsuses olevad kirjavead poolte nimede osas parandada. Samuti ei muuda maakohtu otsust

sisuliselt ebaõigeks asjaolu, et maakohus teisendas kohtuliku kompromissi alusel tasuda tulnud

elatise suuruse 1800 krooni ekslikult 115,05 euroks, mitte 115,04 euroks.

15. Ringkonnakohus märgib, et hageja saab täisealiseks 2021. a-l. Kuivõrd ei ole ette näha, et

töötasu alammäär võiks järgmisel aastal muutuda, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka

maakohtu otsust muuta väljamõistetud elatise PKS § 101 lg 1 järgse elatise määraga sidumata

jätmise osas.

16. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid asjas

menetluskulusid kandnud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Kaija Kaijanen