1-09-18863/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18863 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed

Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus Kea Lemming Irina Leetberg

11. mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn

VG (G (K.A) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 5, 7 ) ja K.A järgi

Pärnu Maakohtu otsus lühimenetluses 25. veebruari 2010. a

Apellatsiooni esitaja Kannatanu JM Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatavad

VG, ik. XXXXXXXXXX XX.XX.XXXX.a, Eesti , sünd.

Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, 7 klassi haridusega,

vallaline, elukoht X X , kriminaalkorras varem XX, töökoht XX

kohtulikult karistatud: 1). 14.06.2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja poolt KarS § 136 lg 1 alusel 11 kuu ja 27 päevase

vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, 2). 03.09.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 121 ja § 136 lg 1 alusel rahalise karistusega summas 194 päevamäära, s.o 9700

krooni. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.07.2009.

a, 29.07.-31.07.2009.a, s.o. 3 päeva viibis kahtlustatavana vahi all eelvangistuses. K.A, ik. XXX, sünd. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, X , X , elukoht X XX XX XX, ei tööta,

kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud: 1). 24.04.2003.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, 2).

2(6) 18.03.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 3, § 199 lg

2 p 4,7,8 ja KarS § 424 alusel 2 aasta 5 kuu ja 18 päevase

vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, 3). 26.03.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 ja

§ 329 alusel rahalise karistusega summas 15000 krooni ühes

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline

asendati KarS § 70 alusel 100 päeva vangistusega, 4). 31.03.2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 424

ja § 329 alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise

katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, Pärnu Maakohtu Pärnu 5). 03.09.2009.a

kohtumaja poolt KarS § 121 ja § 136 lg 1 alusel 5 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 13.11.2009 määrusega on kohaldatud .a

31.03.2009.a ja 03.09.2009.a otsuste põhjal liitkaristus 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aastase katseaja

kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l

korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates

31.07.2009.a, 30.07.-31.07.2009.a, s.o. 2 päeva viibis kahtlustatavana eelvangistuses vahi all. Kaitsjad vandeadvokaat Talvi Vaske ja

vandeadvokaat Ants Nõmmik

RESOLUTSIOON

J Maakohtu 25. veebruari 2010. a otsus

ätta Pärnu VG süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.mail 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul

on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kannatanu võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetlu

se käik 1. 25. veebruari 2010. a otsusega tunnistati

Pärnu Maakohtu lühimenetluses VG süüdi KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi ning MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistati 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kr

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti KarS § 68 karistuseks 3 aastat vangistust. lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 29.07.-31.07.2009. a, s.o va karistusaja hulka ning 3 päe loeti 2 aastat 11 kuud ja kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga kandmisele kuuluvaks karistuseks 27 -le kohaldatavast karistusest kuulub päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 kohaselt määrati, et VG kohe ärakandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud osa karistusest, s.o päeva 2 aastat 7 kuud ja 27 vangistust jätta tingimisi täitmisele pöör

amata, kui 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut VG

tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja

kohustusi. allutati katseajak kriminaalhooldusametniku VG s käitumiskontrollile ning pandi järelevalve alla. Iseseisvalt kuulub l kandmisele Pärnu Maakohtu 03.09.2009 Pärnu VG- .a Maakohtu

otsusega kohaldatud rahaline karistus

9700 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld jäeti

3(6) muutmata, karistuse kandmise algust arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.02.2010. a.

Sama otsusega tunnistati ka K.A, keda karistati 4 aastase KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi süüdi vangistusega. Kr istetavat karistust MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõ ühe kolmandiku võrra ning

mõisteti kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

karistuseks 2 aastat ja 8 kohaselt kohaldati K.A-le

liitkaristust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu

13.11.2009.a , s.o 6 kuul määrusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ise vangistuse võrra ning

mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. eelvangistuses viibitud aeg 30.07.-31.07.2009. a, s.o va karistusaja hulka ning loeti kohtuotsuse kuulutamise 2 päe

päeva seisuga kandmisele kuuluvaks karistuseks päeva vangistust. Tõkend 3 aastat 1 kuu ja 28

elukohast lahkumise keeld jäeti muutmata, karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõisteti välja välja

- VG lt 1320 krooni ja K.A-lt

2160 krooni kaitsjatasu riigi tuludesse krooni toimiku materjalidest ; KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel mõlemalt 173

kaitsjatele koopiate tegemise kulude eest; solidaarselt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõlemalt ekspertiisitasu 2875 krooni ning 10875 krooni KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõlemalt välja sundraha riigi tuludesse.

2. ja K.A tunnistati

nemad 24.06.2009.a kella 00.30 VG KarS § 200 lg 2 p 5,7 järgi süüdi selles, et ja 1.30 vahelisel X asuva

ajal, olles alkoholijoobes ning tegutsedes ühise tahtlusega, võtsid XX XXX

autotankla juurest enda kasutuses oleva sõiduauto Opel Omega, reg. nr. XXX XXX peale

alkoholijoobes olnud us, X asuva korterelamu juurde ning maksis JM, kes palus end viia Pärn XX sõidu eest le sõidu alustamist käskis autojuhiks võetud l sõita autoga VG-le 100 krooni. Pea VG MS-

Pärnu maakonda Reiu külla Pärnu lahe ja Mereküla tee vahel asuva , Tahkuranna valda, , sse metsa asfalteeritud platsile, eesmärgiga nõuda kannatanult raha t välja käsutanud, nõudsid . Olles autos JM VG

- VG ja K.A JM lt raha üleandmist. Kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, nõudis kannatanult kõikide olevate asjade üleandmist. võttis pükste taskutes lahtiselt olevad rahatähed ja andis temal JM need K.A kätte, kes raha maha viskas. Samuti võttis

JM pükste tagataskust rahakoti ja näitas, et seal on ainult 25 krooni ja pani rahakoti tagasi taskusse. Asjaolu, et - , vihastas

JM l oli vähe raha VG ja K.A, mispeale K.A läks kannatanule selja taha ja katsus tal taskud läbi ning lõi

JM ühel

korral rusikaga kukla piirkonda,

rusikaga vasaku silma piirkonda. Saadud VG lõi aga JM löökide

tagajärjel kukkus platsile pikali, misjärel lõi maas lamavat JM asfalteeritud VG kannatanut

eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 10 l korral jõhkralt jalgade - ga pea ja rindkere piirkonda, K.A lõi ühel korral jõhkralt jalaga näo piirkonda. Seejärel üritas ära JM VG

võtta l vasaku käe sõrmes olevat kullast klotsersõrmust väärtusega 5000 krooni, kuid see ei JM-

õnnestunud, sõrmed oli turses. Seejärel võtsid kannatanult kätest ja E. kuna

JM VG maaslamavalt

K.A jalgadest kinni, vedades ta peksmiskohast eemale ning viskasid maapinnale. ja K.A VG otsisid oimetult maas lamava

JM taskud läbi ning võtsid ära pükste tagataskust mobiiltelefoni Nokia

6288 maksumusega 1300 krooni, nahast rahakoti Marco Polo väärtusega 500 krooni koos selles

olnud 25 krooni sularahaga, ID kaardi ja Haigekassa liikmekaardi nimele, 2 liinibussi JM sõidutalon krooni, „Grand Prix“ ja „Olympia“ kasiino liikmekaardid, Bingo loto gi maksumusega 20 loteriipileti maksumusega 15 krooni, väikese ikooni ja rahalist väärtust mitteomava hieroglüüfidega kaardi. Samuti korjas

poolt mahavisatud raha VG üles K.A tähed kogusummas 50 krooni. Peale kannatanu röövimist jätsid vigastatud kannatanu metsa maha ja sõitsid minema. VG ja K.A

Röövimisega tekitati le füüs vasaku ülemise lau turse ja verevalum, JM- ilist valu ja tervisekahjustusi- 7.-10. roide murd vasakul koos vasakpoolse veriõhkrinnaga, mille tüsistusena tekkis vasaku kopsu kollaps, mis on eluohtlik tervisekahjustus ning varalist kahju 1910 krooni.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu , ke palub asja uuest JM s i kohtuistungil läbi

vaadata. ta sellega, et Oma taotlust põhjendab süüdistatavat K.A karistati tema arvates liialt

karmilt, kuigi tunnistajate sõnul ei olnud K.A tema suhtes nii karm ja agressiivne kui VG, kelle

4(6)

süütegu võis olla suurem, kuid keda karistati naeruväärselt väiksema karistusega. soovib ka JM

tunnistajate ja MS ning leiab, et tema kui kannatanu oleks rohkem NJ osavõttu kohtuistungist huvitatud moraalse kahju materiaalsest kompenseerimisest.

4.Ringkonnakohtu istungil loobus kannatanu apellatsiooni nõuetest tunnistajate ülekuulamise,

moraalse kahju kompenseerimise ja süüdistatavale K.A-le mõistetud karistuse vaidlustamisest. Kannatanu palus tingimisi karistusest vabastamise osas ja karistada tühistada maakohtu otsuse VG VG reaalse vangistusega.

Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud

ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon otsuse tühistamiseks alust ei anna. 5.Puutuvalt - VG le mõistetud karistusse rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva

põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine

põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või

kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS § s 56 sätestatud -

karistamise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas mõistetud kohtukolleegiumi arvates selliseid -le VG

karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on VG-le

karistust mõistes järginud KarS § s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid - asjaolusid, lähtunud nii üld kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et -

ka apellant ise ei ole oma apellatsioonis viidanud asjaoludele, mida maakohus tema arvates arvestamata on jätnud või alusetult arvestanud. le mõistetud Apellatsioonis tugineb kannatanu - VG

karistuse vaidlustamisel üksnes tunnistajate ütlustele, millest järeldab, et VG oli tema suhtes toim

epandud teos K.A-st karmim ja agressiivsem ja kelle süütegu võis olla suurem.

6.Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. 7.Maakohus on hinnanud tunnistajate MS ja NY kohtuistungil antud ütlusi ja leidnud põhjendatult, et erinevad isikud tajuvad ja mäletavad asetleidnud sündmusi mõnevõrra erinevalt. Samas on õige

kohtu hinnang selles, et kõigi kannatanu ja tunnistajate aga ka süüdistatavate enda ütlused kinnitavad siiski seda, et kannatanu raha ja muude esemete hõivamiseks tungisid süüdistatavad koos

grupis tegutsedes kannatanule kallale, murdsid kannatanut koos pekstes viimase vastupanu ning

hõivasid kannatanult rahakoti koos sisuga ning mobiiltelefoni. Samas on maakohus VG-le

mõistetava karistuse osas

arvestanud asjaoluga, et tema osa kuriteo toimepanemises oli K.A osavõtu astmest mõnevõrra suurem s karistusmääras kui K.A ja karistanud

urema VG su . 8. Nähtuvalt SA Pärnu Haigla teatisest 24.06.2009.a (tlk 11), SA Pärnu Haigla ja SA Tartu Ülikooli

Kliinikumi epikriisidest (tlk 11,12) ja isiku ekspertiisiaktist nr 52 (tlk 26-29) diagnoositi JM-l VII –

X roide murd koos vasakpoolse veriõhkrinnaga, mille tüsistusena tekkis kopsu kollaps. Samuti

tuvastati tal nahaalune verevalum ning pehmete kudede turse vasaku silma ülalaul. Nimetatud

tervisekahjustusi on peetud eluohtlikeks. Kumb kohtualustest kannatanule peksmise tagajärjel

esinevad kehavigastused tekitas, on jäänud kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ja seetõttu

vastutavad

Kannatanul fikseeritud vigastuste VG ja K.A saabunud tagajärje suhtes solidaarselt. raskuse pinnalt ei saa subjektiivselt

väita, et VG käitud kannatanu suhtes agressiivsemalt, kui seda

leidis maakohus. Samas on oluline märkida, et kannatanu füüsilist vastupanu ründe tõrjumisele pärssis kannatanul esinenud alkoholijoove (tlk 14).

5(6)

Arvestades karistust kergendavat asjaoludena VG süü puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamist ning seda, et ei ole varem kandnud reaalset vangistust, siis ei VG ole talle pikaajalise reaalse vangistuse kui kõige raskema karistusliigi kohaldamine veel hädavajalik.

Põhjendatud, nagu maakohus leidis, oli kohaldada talle vangistus, millest kohe reaalselt

ärakandmisele kuuluks lühemaajaline vangistuse osa. Ülejäänud vangistuse osa , s.o 4 kuuline

tingimuslikult kohaldamata ja maksimaalseks minaalhooldaja jätmine pikaajaliseks tähtajaks kri

järelevalve alla jätmine tagab hoidumise edaspidi kuritegude toimepanemisest ning on ka VG

õiguskorra kaitsmise huvides, kuna kuriteo toimepanemise eest kohaldatakse ka hoiatavat reaalset

vanglakaristust. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele

pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise

paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3 le mõistetud karistus on -1-1-21-05 p.5). - VG

ko ei tuvastanud - oskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja kohtukolleegium VG le mõistetud karistuse mittevastavust kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 9.Eeltoodu alusel ja juhindudes -st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et KrMS § 337 lg 1 p Pärnu Maakohtu 25.veebruari 2010.a otsus suhtes muutmata ja kannatanu JM apellatsioon VG tuleb jätta rahuldamata.

Urmas Reinola

Ivi Kesküla Malle Preimer

6(6)