2-17-19084/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-19084

Tsiviilasi

Xxx Xxxi hagi Osaühingu Forniks ja Xxx Xxx vastu

kahju nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja

xx xx

Kostja 1 Osaühing Forniks (registrikood 10287008)

Kostja 2 Xxx Xxx (isikukood xxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat xx xxx

Asja läbivaatamine

Kinnisel kohtuistungil 01.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxx Xxxi hagi Osaühingu Forniks ja Xxx Xxx vastu kahju nõudes

rahuldamata.

2. Asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi tähemärkidega ning jätta

avaldamata hageja isikukood.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja Xxx Xxxi kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostjate poole sooviga teha rindade tõstmise ja

suurendamise operatsioon. Hageja tasus 3500 eurot sularahas kahes osas kostjale 1 ning

kostja 2 teostas operatsiooni. Hageja ei jäänud operatsiooni tulemusega rahule.

Operatsioonijärgsete sidemete eemaldamisel tuvastas hageja, et üks rind on kõrgemal kui

teine ning üks rindadest ei fikseeru. Kostja 2 ettepanekul tehti rinnaareooli parandamiseks

ja rindade pingule tõmbamiseks täiendav operatsioon. Hagejale tehti kostja 3 ettepanekul ka

kolmas operatsioon, kuid rind on endiselt raske ja implantaate on näha nii palja silmaga

vaatlusel kui ka tunda. Lisaks on hageja rinnanibude ümber armid, mis teevad rinnad

koledaks. Hageja väitel teostati operatsioonid valesti ja ebakvaliteetselt. Samuti rikuti

teavitamiskohustust, kuna ei selgitatud hagejale piisavalt operatsiooni läbiviimisega

kaasnevaid riske.

2. Hageja taotleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb

operatsiooni eest tasutud hinnas. Mittevaraline kahju seisneb operatsioonidega kaasnenud

valus ja kannatustes, mis rikkus tema enesetunnetust naisena, operatsioonide

ebaõnnestumisest tulenevas stressis ja pinges, mis väljendub peavaludes ja unetuses ning

asjaolus, et ta kaaslane jättis ta maha.

3. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks varaline kahju 3500 eurot

ning mittemittevaraline kahju kohtu äranägemisel, kuid mitte vähem kui 3500 eurot.

Menetluskulud palu hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja soovis üksnes rindade suurendamise

operatsiooni ja nibuväljade vähendamist, hageja ei nõustunud rindade tõstmise

operatsiooniga, mida hagejale soovitati. Hageja tasus operatsiooni eest 3265 eurot ning

hilisema armide korrigeerimise operatsiooni eest 325 eurot.

5. Hagejale tehti täiendav operatsioon armide korrigeerimiseks, mis on tavapärane

protseduur, kostjad ei ole teinud vigade parandamise operatsiooni. Hageja väited, et

operatsioon teostati valesti ja ebakvaliteetselt on tõendamata. Hageja väide, et teda ei

teavitatud operatsiooni riskidest on ebaõige, kuna hageja allkirjastas nõusoleku lehe, millel

kinnitas, et teda on piisavalt informeeritud. Seetõttu on kostjate hinnangul alusetu nii

varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest tuleneva varalise

ja mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad rikkusid

rikkustervishoiuteenuse osutamise lepingut ning kas kostjatel on seetõttu kohustus

hüvitada hagejale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Varaliseks kahjuks on

operatsiooni eest tasutud summa 3500 eurot. Mittevaraline kahju seisneb operatsioonidega

kaasnenud valus ja kannatustes, mis rikkus hageja enesetunnetust naisena, operatsioonide

ebaõnnestumisest tulenevas stressis ja pinges, mis väljendub peavaludes ja unetuses ning

asjaolus, et hageja kaaslane jättis ta maha.

8. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Seega on hageja kahjunõude

rahuldamise eelduseks 1) poolte vahel sõlmitud leping; 2) lepingust tuleneva kohustuse

rikkumine; 3) rikkunud lepingupoole vastutus; 4) kahju tekkimine. Seetõttu peab kohus

tuvastama ja kvalifitseerima poolte vahelise lepingu, lepingust tuleneva kohustuse

rikkumise kostjate poolt, kostjate vastutuse ja kahju tekkimise, sh kahju hüvitamise

täiendavate eelduste esinemise. Kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud, saab nõuda nii

varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg 1). Lepingust tuleneva

kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui

kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või

kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine

võib põhjustada mittevaralise kahju (VÕS § 134 lg 1).

9. Riigikohus on mittevaralise kahju hüvitamist tervishoiuteenuse lepingu rikkumise korral

pidanud võimalikuks (RKTKo 2-15-8533, p 18). Tervishoiuteenuse osutamise lepingu

rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised eeldused: tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100,

§ 770 lg 1); lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); patsiendil on tekkinud

mittevaraline kahju (VÕS § 134); rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); mittevaraline kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1).

10. Kohus selgitas 03.06.2020 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist. Kohus selgitas mh, et kohtul puudub alus järeldada, et

tervishoiuteenuse osutamisel oleks rikutud dokumenteerimise nõudeid, mis annaks aluse

tõendamiskoormise ümber pöörata. Seega kehtib tõendamise üldreegel ja hageja peab

tõendama, et kostjad rikkusid lepingut ning hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta

arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on osutatud ebapiisava hoolega või hagejat ei

teavitatud piisavalt operatsiooniga kaasnevatest riskidest, et kostjad vastutavad rikkumise

eest süüliselt ning et hagejale on tekkinud kostjate rikkumise tulemusena kahju (kd I, lk

118-119 pöördel).

11. Hageja nõuete lahendamise seisukohalt on oluline teenuse osutamise kvaliteet VÕS

§ 762 tähenduses ehk kas kostjad osutasid tervishoiuteenust vastavalt vähemalt arstiteaduse

üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava

hoolega. Seega tuleb asja lahendamiseks kõigepealt kindlaks teha, kas kostja rikkus

lepingust tulenevat kohustust (kas kostja tagas tervishoiuteenuse osutamise kooskõlas

VÕS §-ga 762).

12. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja)

osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust (VÕS § 758 lg 1).

Rindade suurendamise operatsioon on tervishoiuteenus (TTKS § 2 lg 1 ls 2, 10.01.2002

Sotsiaalministri määrus tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine § 1 p 2 ja NOMESCO

NCSP, HAD 10). Poolte vahel sõlmitud leping vastab tervishoiuteenuse osutamise lepingu

tunnustele.

13. Kohus leiab, et hageja poolt allkirjastatud operatsiooniks antud nõusolekuga on

tõendatud, et pooled leppisid kokku endoproteesimise teenuse osutamises (kd I, lk 33

pöördel). Kostja selgitas kohtule, et tegemist on proteesi paigaldamisega (kd I, lk 191

pöördel). Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade

tõstmisest (kd I, lk 189). Kostja 2 andis vande all ütlusi selle kohta, et hagejale tehti

mastopeksiir, mis kujutab endast üheaegselt rinna tõstmist ja samaaegselt üleliigse koe

äravõtmist. Hageja ei soovinud lisasisselõikeid ja seetõttu paigaldati protees nibuoreooli

kaudu (kd I, lk 191). Kostja 2 selgitas vande all, et mastopeksia tähendab rinna pingutamist

pehmete kudede sisselõikamisega koos endoproteesimisega (kd I, lk 191 pöördel). Seega

osutati hagejale rinna pingutamise teenust koos proteesi paigaldamisega. Hageja väited

selle kohta, et ta ei ole kunagi loobunud rindade tõstmisest, ei oma asjas tähtsust. Hageja

on hagis tuginenud üksnes asjaolule, et tegemist on valesti tehtud ja ebakvaliteetse

teenusega. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et hagejale osutati kokkulepitust teine teenus.

14. Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega

(VÕS § 762 ls 1). Tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud

isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja

ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest

(VÕS § 770 lg 1).

15. Lepingu

rikkumise

tuvastamisel

ei

ole

oluline,

missugune

oli

osutatud

tervishoiuteenuse tulemus. Hageja rindade olukord enne ja pärast operatsioone on

tõendatud menetluses esitatud fotodega (kd I, lk 11, 12 ja 38). Hageja vande all antud

ütlustega on tõendatud, et pingutamine ja ülestõstmine ei õnnestunud vasaku rinnaga.

Parema rinnaga oli kõik korras juba pärast esimest operatsiooni. Teisel operatsioonil tehti

mõlema rinnanibu oreooli piirkonnas lõige, et rinnad näeksid ühesugused välja (kd I, lk

188 pöördel). Hageja andis vande all ütlusi ka selle kohta, et pärast kolme operatsiooni on

pildilt nähta, et implantaat paistab vasakus rinnas välja. On ka hästi näha, et vasak rind on

madalam kui parem. Hageja andis ütlusi ka selle kohta, et on arusaadav, et kuna ta ei

pidanud teise ja kolmanda operatsiooni eest maksma, siis oli tegemist raviveaga (kd I, tl

189 pöördel).

16. Kohtule hageja poolt esitatud ekspertkomisjoni koosoleku protokollist ei nähtu, et

kostja 2 oleks teinud ravivea (kd I, lk 9-19). Samuti andis eksperttunnistaja plastikakirurg

J K 01.10.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et raviviga tema silmis

tehtud ei ole. J K andis ütlusi ka selle kohta, et parema tulemuse saamiseks oleks õige

implantaat panna lihase all ning teha rinna tõstmine mitte oreooli vaid ankurtehnikas. Isegi

kui oleks lihase alla pandud, oleks implantaadi servad ikkagi jäänud tunda. Implantaati ei

kinnitata. Operatsioonitehnika valib arst (tl 133 pöördel). Ekspertiisiakti nr 19E-PõI0005

kohaselt oli tegemist esteetilisel näidustusel teostatud operatsioonidega, mille puhul on

operatsiooniplaani tegemisel oluline patsiendi enda soov. Hagejale tehtud operatsioonide

läbiviimiseks ravijuhendit ei eksisteeri (kd I, lk 68-69).

17. Kohus selgitab, et hageja nõuete lahendamise seisukohalt ei ole oluline, missugune oli

operatsiooni tulemus. Tervishoiuteenuse tulemus sõltub mitmetest asjaoludest, mis ei ole

arsti kontrolli all nt patsiendi bioloogilised ja füsioloogilised eripärad ning patsiendi keha

reaktsioon arstlikule sekkumisele. Seetõttu ei tähenda soovitud tulemuse saavutamata

jäämine ega isegi operatsiooni ebaõnnestumine tingimata lepingu rikkumist. Asjaolu, et

implantaat vasakus rinnas liigub ja vasak rind on madalamal kui teine, ei ole käsitletav

raviveana. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et raviviga tehtud ei ole.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostjad rikkusid lepingut ning

hagejale osutatud tervishoiuteenus ei vasta arstiteaduse tavalisele tasemele või seda on

osutatud ebapiisava hoolega. Seega vastas hagejale osutatud teenus arstiteaduse üldisele

tasemele.

19. Teenuse osutaja peab patsienti teavitama tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevatest

ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest (VÕS § 766 lg 1

ls 1). Kui patsient on jäetud tervisehoiuteenusega kaasnevatest riskidest teavitamata, võib

patsiendil olla õigus nõuda kahju hüvitamist (RKTKo 2-15-123028, p 20.2).

20. Tervishoiuteenuse

osutaja

peab

patsiendile

tervishoiuteenuse

osutamise

nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama (VÕS § 769 ls 1).

Esimese operatsiooni tegemise ajal kehtinud Sotsiaalministri määruse tervishoiuteenuse

osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord

kohaselt tuli statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida koostades

haigusloo. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt saab oluliseks pidada haigusloo

üldosa, anesteesia kaarti ja operatsiooni protokolli (määruse § 33 ja § 34 lg 21). Kohtule on

esitatud operatsiooni protokollid (kd I, lk 33-34 ja 37). Ekspertiisiakti kohaselt esitati

ekspertidele ka tervisekaart (kd I, lk 68). Samuti nähtub Sotsiaalministeeriumi juures asuva

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsusest, et operatsiooni kirjeldusest oli

võimalik tuvastada operatsiooni metoodika (kd I, lk9-10). Seetõttu leiab kohus, et kostjad

ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustust.

21. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama terviseteenusega kaasneva, sh

sellega kaasnevate riskide kohta teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS

§ 766 lg 1 ls 2). Seega pole tervishoiuteenuse osutajal kohustust anda patsiendile omal

algatusel kaasa kirjalikku teavitust teenusega kaasnevate ohtude kohta, kui patsient ei ole

esitanud vastavat soovi. Hageja andis kostjale allkirja, et teda on terviseteenusega

kaasnevatest riskidest piisavalt teavitatud (I kd, lk 33 pöördel-34, 36 pöördel). Hageja

andis vande all ütlusi selle kohta, et ta kirjutas mälu järgi alla nõusolekule teha narkoos.

Samuti kinnistas hageja vande all, et see on tema allkiri (kd I, lk 90). Hageja kirjutas alla

2014 ja 2015 aastal venekeelsetele dokumentidele millega andis nõusoleku operatsiooniks.

Nimetatud dokumentidel on ühtlasi kirjas, et hagejale on selgitatud kaasnevatest riskidest.

Kohus on seisukohal, et hagejale pidi olema arusaadav millele ta alla kirjutab ja seega on

tõendatud, et hagejat informeeriti riskidest. Samuti on tunnistaja T B poolt 01.10.2020

kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et kostjad teavitasid hagejat operatsiooniga

kaasnevatest riskidest. Tunnistaja T B andis ütlusi selle kohta, et enne operatsiooni vestleb

doktor patsiendiga ja patsient täidab dokumendid, kus on kirjas mis võib juhtuda

operatsiooni ja narkoosi ajal. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta

täpselt mida doktor rääkis konkreetselt hagejale, kuid doktor räägib alati riskidest (kd I, lk

194 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja T B ütluste usaldusväärsuses. Seega on

hagejat kaasnevatest riskidest teavitatud.

22. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et osutatud ravi vastas arstiteaduse üldisele

tasemele VÕS § 762 mõttes ja kostjad ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud.

Seetõttu puudub vajadus hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770 lg 1)

ning teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.

23. Hageja esitas hagiavalduses taotluse asendada jõustunud lahendis TsMS § 462 lg 2

alusel hageja nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata hageja isikukood.

Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi,

sünniaega, registrikoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 1 ls 1). Arvestades hageja taotlust

peab kohus põhjendatuks asendada kohtulahendi jõustumisel ja enne kohtulahendi

avaldamist hageja nimi tähemärkidega ja jätta avalikustamata isikukood. Otsus sisaldab

delikaatseid isikuandmeid ning otsuse hageja isikuandmetega avaldamine võib kahjustada

hageja eraelu puutumatust. Kohus leiab, et tähemärkidega avaldamine on sobivam meede.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik