1-20-4139/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 18

. november 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-20-4139 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid J.B

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

J.B . Isikukood XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Lily Sandel

Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg Kaugkohtuistung, 16. november 2020

RESOLUTSIOON

Jätta vabastamata J.B temale Tartu Maakohtu 17. juuni 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-

4139 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

A

sjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 17. juuni 2020. a otsusega tunnistati J.B süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 12. – 14. märts 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti J.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates J.B kahtlustatavana kinnipidamisest karistusaja hulka ja arvestati J.B karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 18. maist 2020.

2. J.B karistuse kandmise aeg algas 18. mail 2020 ja see lõpeb 17. märtsil 2021.

3. 4. novembril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta J.B ennetähtaegsest vabastamist.

4. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus füüsilises ründes ja relvaga ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%. Kinnipeetavale pole koostatud individuaalset täitmiskava, sest tema karistus on alla ühe aasta. Kinnipeetavat pole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud.

5. Kinnipeetava risk ja ohtlikkus seisneb eluasemes, töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, alkoholis, tervises ja emotsionaalses seisundis, mõtlemises käitumises ja , hoiakutes. sutuses Kinnipeetav saab vabanemisel elama asuda Võru linnas asuvas hoolekandea Nöörimaa Tugikodu, kus ta elas ka enne vangistust. Võru linnavalitsuse sotsiaaltööosakonna juhataja kinnitas kriminaalhooldusametnikule telefoni teel, et Võru linn tagab kinnipeetavale elukoha. Talle eraldatakse tuba, mida ta peab jagama teiste hoolekandeasutuses elavate inimestega. Nöörimaa Tugikodu ruumid on renoveeritud, s.t tubades on tehtud remont. Kriminaalhooldusametnik ei teinud kodukülastust Nöörimaa Tugikodusse, sest praegu pole teada, millisesse tuppa kinnipeetav elama asub. Nöörimaa Tugikodus elavad ka kinnipeetava ema ja vend. Kinnipeetava elama asumine nn sotsiaalmajja, kus elavad ka alkoholi liigtarvitajad ja antisotsiaalse eluviisiga inimesed, võib soodustada kriminaalset käitumist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetaval on füüsiline puue ja ta on osalise töövõimega isik kuni 2. jaanuarini 2021. Peale vanglast vabanemist hakkab ta saama töövõimetoetust. Täitise andmetel on kinnipeetaval 15. septembri 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 8704,29 euro ulatuses ja võlgnevused on tekkinud alates 2009. aastast. Pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine näitab, et ta ei suhtu oma võlgnevustesse kohusetundlikult. Kinnipeetava sissetulekud on olnud ebakorrapärased, kuid ta tuli enamasti toime. Kinnipeetavat on rahaliselt toetanud tema täisealised lapsed.

6. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, vend ja lapsed. Kinnipeetava suhted oma lähedastega on head. Kinnipeetava ema ja vend on kriminaalkorras karistatud ja tarvitavad tihti alkoholi. Kohtuotsusest ilmneb, et kinnipeetav on kuriteod sooritanud nende inimeste vastu, kellega koos on ta tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava elustiil on teisi inimesi ärakasutav. Kinnipeetav pole suutnud enda eluaset hoida. Ta elab maksumaksja kulul ja teda toetavad lapsed. Kinnipeetav on enamus kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav tarvitas alkoholi esimest korda, kui ta oli 18aastane. Ta joob nii lahjat kui ka kanget alkoholi. Kinnipeetav ei pea alkoholi tarvitamist probleemiks. Nii varasemast käitumisest kui ka toime pandud kuritegudest nähtub, et kinnipeetav võib olla endale ja teistele inimestele ohtlik oma hetkeemotsioonide ajel. Kinnipeetava suhtlemisoskus vastab vanusele ja taustale. Kinnipeetav muutub alkoholijoobes kergesti vägivaldseks. Ta ei mõtle olukordi läbi ning ta käitub impulsiivselt. Ta ei oska asetada ennast teise inimese seisukorda ja ta paneb oma käitumise eest vastutuse kannatanutele, kes ise Kinnipeetaval pole esinenud probleeme suhtlusel norisid tüli.

ametiisikutega. Samas on tema suhtumine vanglaametnikesse ja siinsetesse normidesse negatiivne. Ta suhtub kriminaalhooldusesse veelgi negatiivsemalt. Ta eelistab karistust kanda vanglas, kui olla „keti otsas“. Korduvad kriminaal ja väärteokaristused näitavad, et ta ei - väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Kinnipeetav püüab püstitada eesmärke, kuid tal on puudulik arusaam, mida eesmärkide täide viimiseks tegema peaks.

7. Kriminaalhooldusametnik leidis, et J.B-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg kuueks kuuks. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude toimepaneku riski ja süveneb hoolimatut käitumist. Teda tuleb kohustada otsima endale töökoha 14 päeva jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas, sest töötamise korral jääb süüdimõistetule vähem jõudeaega, mida ta saab kasutada alkoholi tarvitamiseks.

8. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

9. J.B selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS 313 lg §

1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg

2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on J.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on KarS § 76 lg 1 p s 2 sätestatud formaalne alus - tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab J.B elama asuda Võru linnas asuvas hoolekandeasutuses Nöörimaa Tugikodu. Seega saab tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli.

7. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike.

8. Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. J.B on varem korduvalt karistatud. Kohus kontrollis määruse tegemise ajal karistusregistri andmeid. Tal on 4 kehtivat karist

9. st vägivallakuritegude eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on ta varem korduvalt kandnud vabaduskaotuslikku karistust. Seega ei ole ühtegi alust eeldada, et mõistetud lühiajaline karistus on oma eesmärgi täitnud te kuritegude toimepanemise oht on väike. ja uu

10. J.B-l on alkoholiprobleem. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et ta kavatseks edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Alkoholi tarvitamise korral aga on oht uute vägivallakuritegude toime panemiseks arvestatavalt suur. Asja materjalidest nähtuvalt elab Nöörimaa Tugikodus teisigi alkoholi liigtarvitavaid inimesi. Kohtuistungil möönis

J.B ise , et gi Nöörimaa Tugikodusse naastes probleemid tõenäoliselt jätkuksid. Edaspidi loodab ta oma elu korraldada selliselt, et saab vabanemise järel elama asuda teise piirkonda.

11. Kohus ei vabasta J.B karistuse kandmiselt . ennetähtaegselt

(allkirjastatud digitaalselt)