1-18-1043/82 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2020, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-18-1043

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. oktoobri 2020

määrus Aleksei Voronini vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Voronini (ik 37612132255)

kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Aleksei

Voroninile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).

3. Mõista

Aleksei

Voroninilt

menetluskuluna

välja

129,60

eurot

määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. Aleksei Voroninil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 24. aprilli 2018 otsusega tunnistati A. Voronin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi (toime

pandud 10. veebruaril 2016), mille eest karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. A.

Voronin tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi (toime pandud 17. detsembril

2015), mille eest karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A.

Voroninile nende tegude eest liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, 1

aasta ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu

10. märtsi 2016 otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja A. Voroninile mõisteti

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS

§ 65 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha A. Voronini poolt Viru Maakohtu 10. märtsi

2016 otsuse alusel kantud 4 kuud vangistust ja arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka. Kandmata karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 14 päeva vangistust. A. Voronin tunnistati

süüdi ka KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (toime pandud pärast 10. märtsil 2016), mille eest

mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Samuti tunnistati A. Voronin süüdi KarS

§ 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (toime pandud pärast 10. märtsi 2016), mille eest mõisteti talle

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Voroninile üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 3 kuu

ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra ja A. Voroninile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 14

päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmata karistuseks

loeti 6 aastat ja 11 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13. septembril 2017 ja

lõppeb 24. septembril 2023.

2. Viru Vangla esitas 7. oktoobril 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Voronini

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrusega jäeti A. Voronin vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

4. Maakohus peab positiivseks A. Voronini käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks

sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeele õppimisele, puuduvad tal

ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on A. Voroninil olemas kindel elu- ja

töökoht. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed tema ennetähtaegse vabastamise kasuks,

kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalik asuda ametlikult tööle. Maakohus peab

ülimalt oluliseks just väljavaateid töö osas, arvestades A. Voronini suuri varalisi kohustusi ja

seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just majanduslikel põhjustel.

5. Karistusregistri andmetel on A. Voroninil kaks kehtivat kriminaalkaristust. A. Voronin on

toime pannud varavastaseid kuritegusid, mida on ajendanud sõltuvusprobleemid ja

majandusliku kasu saamine. Käesolevat karistust kannab ta narkootikumide või

psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Voroninil on

diagnoositud sõltuvus. A. Voronin tunnistab sõltuvust ja on motiveeritud sellega tegelema.

Põhiliseks narkootikumiks, mida enne vangistust igapäevaselt tarvitas, oli fentanüül. A.

Voronini sõnul on ta varasemalt viibinud metadooni-ravil, kuid jättis selle pooleli. Vanglas on

läbinud mitmeid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme ja viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni

osakonnas. Samuti on ta valmis alluma elektroonilisele järelevalvele ja täitma muid kohustusi.

6. Samas ei ole see piisav tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus ei ole veendunud, et

A. Voronin suudaks vabaduses seaduskuulekalt elada. Eelkõige on kõhklused seotud tema

sõltuvuse ja korduva karistatusega. Samuti ei ole maakohus veendunud, et A. Voronin on

kriminaalhooldusele sobiv isik. A. Voronini senine elukäik ei tekita usku, et A. Voroninil on

tahtekindlust vabaduses viibides narkootilisest ainetest eemale hoida. Seetõttu suhtub

maakohus süüdimõistetu lubadusse, et ta hoidub vabaduses narkootikumidest ja kuritegudest,

ettevaatusega, ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.

ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Voronini kaitsja vandeadvokaat I.

Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

8. A. Voronini käitumises on vangistuse ajal toimunud muutused ja ta järgib vangla

sisekorraeeskirju. Ta on osalenud majandustöödel ja töötanud Eesti Vanglatööstuses

abitöölisena. Hetkel töötab keevitajana. A. Voronin oma omandanud riigikeele tasemel B1 ja

osalenud riigikeele B2 kursustel, kus novembris toimub eksam. Tal on rahalisi vahendeid

summas 1367 eurot. Vabaduses on A. Voroninil kindel töökoht ja vanemate toetus. A.

Voroninil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on oluliseks ennetähtaegse

vabastamise tingimuseks.

9. Maakohtu seisukoht, et A. Voronin asub vabaduses kuritegusid toime panema, tugineb vaid

viimase narkosõltuvusel. A. Voronin tunnistab enda sõltuvust ja on motiveeritud endaga

tegelema. A. Voronin on vanglas viibinud kolm aastat ja on pingutanud, et sõltuvusest

vabaneda. Ta on läbinud rehabilitatsiooni ja osalenud sotsiaalprogrammides ning

tugigruppides. Samuti teeb A. Voronin aktiivset koostööd organisatsiooniga „Sütik“, mis toetab

sõltuvusprobleemidega isikuid. Talle on määratud tugiisik, kellega A. Voronin on vanglas

kohtunud.

10. A. Voronin on kohtule edastanud motivatsioonikirja, millest selgub, et ta on muutnud enda

maailmavaadet, vahetanud suhtlusringkonda, hindab oma lähedasi ja mõistab enda probleemi

ning on valmis sellega tegelema. A. Voronin on üles näidanud suutlikkust elada seaduskuulekat

elu. A. Voronin on enda varasemast elukäigust teinud vajalikud järeldused ja saab aru

kuritegude tagajärgedest.

11. A. Voronini ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas ja on alust arvata, et ta on suuteline

katseaja edukalt läbima. Samuti distsiplineeriks teda elektroonilisele järelevalvele allutamine,

mille ajal ta saaks tööl käia ja õppida. A. Voroninile on võimalik määrata erinevaid

sotsiaalprogramme, mis vähendaksid kuritegude toimepanemisega seotud riske.

RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

12. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Voroninit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena

määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.

13. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu

võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole

vastupidiselt kaebuses toodule A. Voroninit tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes

teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse

tühistamiseks.

14. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt

vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud

olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et A. Voronini iseloomustamiseks on võimalik

välja tuua ka palju positiivset: ta on läbinud temale koostatud individuaalse täitmiskava, on

kinnipidamiskohas

osalenud

sotsiaalprogrammis

ja

tööhõives,

tal

puuduvad

distsiplinaarkaristused ning vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Aga nagu

öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue

kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise

põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise

tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude

põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja 16.

jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12).

15. Karistusregistri andmetel omab A. Voronin kahte kehtivat kriminaalkaristust. Teda on

karistatud narkootiliste ainete käitlemise ja varguste toime panemise eest. Reaalset vangistust

kannab A. Voronin juba kaheksandat korda. Korduvalt tagasi vangistusse sattumine näitab nii

temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid kui seda, et hirm tagasi vanglasse sattuda teda

kuritegudest eemale ei hoia. Nimelt käitles A. Voronin fentanüüli (ja ka amfetamiini), mille

eest kannab käesolevat liitkaristust. Hoolimata määruskaebuses toodust, on A. Voronini

kuritegude ja tema sõltuvuskäitumise vahel selge seos. Sarnaselt maakohtuga ei ole ka

kriminaalkolleegium veel veendunud, et praeguseks kantud vangistus ja selle ajal läbitud

rehabiliteerivad tegevused on A. Voroninit sedavõrd mõjutanud, et ta edaspidiselt enam

(narko)kuritegusid toime ei paneks. A. Voroninil on diagnoositud narkosõltuvus. Ta proovis

esimest korda amfetamiini aastal 2001 ja enne vangistust tarvitas igapäevaselt fentanüüli.

Sealjuures ka läbi süstimise. Muuhulgas oli tema poolt käideldavaks aineks samuti fentanüül,

mistõttu oli kuriteo toimepanemise põhjuseks nii majanduslik kasu kui ka endale aine

soetamine. Ta on varasemalt püüdnud enda sõltuvust kontrolli alla saada, kuid jättis

metadooniravi pooleli. Kuna ta on varasemalt korduvalt vangistuses viibinud, on tema suhtes

suure tõenäosusega juba läbi viidud erinevaid sekkumisi, mõjutamaks tema suhtumist ja

hoiakuid narkootikumide osas. Sellest hoolimata on ta jätkanud nii tarvitamist kui ka kuritegude

toime panemist. Seega ainuüksi ravile pöördumine ja selle saamine ei ole ravi efektiivsuse

seisukohalt määrava tähendusega. Esmatähtsad on süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek

pingutada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on A. Voronini motiveerituses aga igati põhjust

kahelda, mis on suure tõenäosusega ka põhjuseks, miks ta pärast eelnevaid karistusi jätkuvalt

kuritegelikule teele tagasi sattunud on ja millest tulenevalt ei ole A. Voroninit veel piisavalt

alust usaldada.

16. Seega oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui

oleks kindel alus arvata, et A. Voronin hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o

tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei

teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et A.

Voronini ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla, hoiaks teda seaduskuulekal rajal.

17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14. oktoobri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

18. A. Voronini kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 129,60

eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses

põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb

menetluskulu summas 129,60 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Voronini kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus