3-20-2178/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2178

Haldusasi

I.A riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – I.A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse I.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-2178.

2. Jätta rahuldamata I.A taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisa (3-20-2178/5s, dtl 29).

4. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-20-1936 materjalide hulgas sisalduv

Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2020 otsus nr P26-2020-84661 (3-20-1936/3s, dtl 33–35).

5. Jätta I.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määrus

haldusasjas nr 3-20-2178 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.A esitas Tallinna Halduskohtule 06.11.2020 riigi õigusabi taotluse esindamiseks

haldusmenetluses

ja

halduskohtumenetluses,

õigusdokumendi

koostamiseks,

muuks

õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotleja soovis vaidlustada kohtute tegevust aastatel

2013–2020 riigi õigusabi võimaldamata jätmisel. Taotleja sõnul vajab ta riigi õigusabi, sest tal

on vaimne puue. Asjast tulenev võimalik kasu on rahaline.

2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 06.11.2020 määrusega rahuldamata, sest esinesid

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 5 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

I.A

taotleb mittevaralise kahju

hüvitamist.

Taotlusele on lisatud

Justiitsministeeriumile adresseeritud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses taotleja

inimväärikuse alandamisega ja vaimse tervise kahjustamisega aastatel 2013–2020 Eesti kohtute

poolt, kes ei määranud talle riigi õigusabi. Asja vastu ei ole tungivat avalikku huvi. Taotleja

3-20-2178

2(3)

rahulolematus kohtute seisukohaga ei tähenda, et tal oleks tekkinud mittevaraline kahju, mis

tuleb hüvitada rahas. Liiati võib isik õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda

üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo (riigivastutuse

seaduse § 15 lg 1). Tõendatud ei ole, et keegi kohtunikest oleks riigi õigusabi taotlusi

lahendades pannud toime kuriteo. Hüvitamiskaebusel pole seega edulootusi ja sellise nõude

menetlemine ei ole avaliku huvi seisukohalt oluline.

3. I.A esitas Tallinna Ringkonnakohtule 13.11.2020 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 06.11.2020 määrus. Ta küsib, kuidas ta saab oma õigusi kaitsta, kui tal

on vaimne puue. Määruskaebusele on lisatud taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele

nõuetele. Määruskaebuse esitaja eesmärk on saada riigi õigusabi, et esitada halduskohtule

kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisega.

Selleks tuleb taotleda halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega taotlus

rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel

määruskaebuse esitaja tahet esitada vastavasisuline taotlus. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Määruskaebuse esitaja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4

järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamise taotlust

põhjendatuks. Küsimus on selles, kas määruskaebuse esitaja puue on asjaolu, mis õigustab

taotluse

rahuldamist.

Puudub

vajadus

korraldada

istung

täiendavate

asjaolude

väljaselgitamiseks. Kirjalik menetlus võimaldab ka asja kiiremat lahendamist. Põhiõiguse

piirang olla oma kohtuasja arutamise juures on seetõttu seaduslik ja proportsionaalne.

6. Määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Maakohtu 04.11.2020 vastuse toimikusse võtmist.

Vastusega soovib I.A ilmselt tõendada, mitmes asjas on Tartu Maakohus jätnud tema esitatud

riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tõend ei ole ilmselgelt asjakohatu, mistõttu võtab

ringkonnakohus selle asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja §

201 lg 4).

8. Sisuliselt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et taotluse oleks pidanud rahuldama, sest ta

ei ole puude tõttu ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohtud on aastate jooksul tema esitatud

riigi õigusabi taotlused aga ebaõigesti rahuldamata jätnud, arvestamata tema puuet. Ta soovib

riigi õigusabi, et esitada kaebus õigusemõistmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

9. Haldusasja nr 3-20-1936 materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajal on tuvastatud

keskmine puue. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde

haldusasja nr 3-20-1936 materjalide hulgas sisalduva Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2020

otsuse nr P26-2020-84661 (3-20-1936/3s, dtl 33–35). Puude tuvastamine ei tähenda siiski, et

isik ei ole ise võimeline halduskohtumenetluses osalema. Halduskohtumenetluses osalemine

eeldab üksnes halduskohtumenetlusteovõimet, mitte seda, et isikul ei ole puuet. Vaid teovõime

näitab isiku võimet teostada halduskohtumenetluses menetlusõigusi ja täita menetluskohustusi.

3-20-2178

3(3)

Määruskaebuse esitaja teovõimet ei ole piiratud, talle ei ole määratud eestkostjat. Liiati ei

tähenda

tsiviilõiguslik

teovõime

piiramine

tingimata,

et

isikul

puudub

halduskohtumenetlusteovõime (HKMS § 25 lg 2). Praegu on kaebaja taotlus ja esitatud

määruskaebus piisavalt selged. Puudub seega põhjus kahelda tema teovõimes. Selliselt on

määruskaebuse esitaja ise võimeline halduskohtumenetluses osalema. Taotluse lahendamisel

tuli seega eelkõige kontrollida, kas esines riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.

Halduskohus jättis taotluse õigesti RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata.

10. Eelnevat arvestades jääb I.Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.11.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)