Legislator Case Law & Legislation
2-20-13479/7 AI generated

2-20-13479/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-20-13479/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

16.09.2020 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx. Pooled elavad lahus alates 2013 aastast, mil kostja sõitis xxx. Hageja palub lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja abielu taastada ei soovi.

Legislator headnote

AI generated

2-20-13479/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt selged, et asi sisuliselt lahendada. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu on sõlmitud xxx Ida-Viru Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Keywords

AI generated
allegations of abuse Albanian asylum request health claims abusive claim by landlord alibi request for protection status
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-13479

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2020, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13479 Kohtuasi V M hagi E L vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V M (ik xxx, aadress xxx ) Kostja: E L (ik xxx, aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V M hagi E L vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada V M (ik xxx) ja E L (ik xxx) vahel xxx Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (abieluakti nr. xxx).

3. V Mil säilib abielu ajal kantud perekonnanimi M.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.09.2020 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx. Pooled elavad lahus alates 2013 aastast, mil kostja sõitis xxx. Hageja palub lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja hageja abielu taastada ei soovi.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid tema emakeeles kätte isiklikult 20.10.2020. Kostja hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt selged, et asi sisuliselt lahendada. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu on sõlmitud xxx Ida-Viru Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

4. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abielusuhted lõppesid seitse aastat tagasi. Kostja elab xxx. Abielusuhted on jäädavalt lõppenud. Kuna kostja on teadlik tema vastu esitatud abielu lahutuse nõudest, tuleb hagi rahuldada. Hagejal on õigus kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul ja kostjale on olnud tagatud tema menetluslike õiguste ja võimaluste realiseerimine, kuid kostja kohtuasja lahendamise suhtes mingit huvi üles näidanud ei ole. Abieluasja lahendamine ei saa viibida põhjusel, et kostja omapoolset vastust ei esita, saavutades sellega teise poole pikaaegse ebamäärase oleku oma abielusuhte osas. Kohus leiab, et abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on PKS mõtte kohaselt küllaldane alus abielu lahutamiseks. Kuna hageja ei soovi jätkata abielu kosjaga, vaid soovib abielu lahutada, tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt eeltoodust lahutab kohus poolte vahel 18.05.2011 sõlmitud abielu.

Abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 63) ja kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

5. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovis säilitada abielu ajal kantud perekonnanime M.

Tsiviilasja hind.

6. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ning seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus.

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/