3-20-926/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-926

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja

nr T-7-1/20/131 tühistamiseks ja Tallinna linna

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, seaduslik esindaja CC ja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Reiland

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kairi Tooming,

Svetlana Kadel-Gleeson ja Viivi Lokk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada

XX kaebus ja tühistada Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkiri nr T-7-1/20/131

XX puudutavas osas ning kohustada Tallinna linna otsustama uuesti kaebajale

elukohajärgse kooli määramine.

3. Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja menetluskulud 2110 eurot. Ülejäänud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed ning

nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-926

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX seaduslik esindaja CC esitas 01.03.2020 Tallinna Haridusametile taotluse määrata XX

elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool.

2. Tallinna

Haridusamet

määras

11.05.2020

käskkirjaga

nr

T-7-1/20/131

XX

elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kooli.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 järgi arvestatakse elukohajärgse kooli

määramisel esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist

samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. PGS-i järgi võib arvesse võtta ka muid

asjaolusid.

Tallinna

Linnavalitsuse

21.12.2011

määrusest

nr

„Elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) tuleneb, et kui kindlasse kooli

soovijaid on rohkem kui selles koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel

ka taotleja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega.

2020/2021. õppeaastal määratakse Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks 89 õpilasele. Seda

kooli on oma lapsele elukohajärgseks kooliks soovinud 125 vanemat. Kuna kõiki taotlusi ei saa

rahuldada, määratakse Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks lastele, 1) kellele see kool on

elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 21.02.2018 ning

2) kelle sama pere teised lapsed õpivad samas koolis, olenemata nende elukohast Tallinnas ja

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise ajast.

XX rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 31.08.2018 XXXX. Tema elukohale lähim eesti

õppekeelega kool on Tallinna 21. Kool (130 m). Sama pere teisi lapsi selles koolis ei õpi.

Eelnevat arvestades määratakse XX elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool, mis asub

samuti tema elukohast mõistlikus kauguses (1217 m).

3. XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Haridusameti

11.05.2020 käskkiri kaebajat puudutavas osas ja määrata tema elukohajärgseks kooliks Tallinna

21. Kool.

Kaebaja elab XXXX alates 2014. a augustist. Elukoha läheduse printsiipi silmas pidades tuleks

arvesse võtta lapse tegelikku, mitte rahvastikuregistri järgset elukohta. Kaebajal ei ole

etteheiteid Tallinna Südalinna Koolile, kuid see asub kaebaja elukohast 10 korda kaugemal kui

Tallinna 21. Kool. Koolitee Tallinna Südalinna Kooli on lapse jaoks oluliselt ohtlikum kui

Tallinna 21. Kooli. Kaebaja seaduslik esindaja töötab YYY ega saa oma töögraafiku tõttu alati

last kooli viia või teda sealt tuua. Kuna laps peab liikuma kooli ja tagasi ise, on koolitee

turvalisus väga oluline. Kaebaja on kesklinna elanikuna ebavõrdses olukorras Tallinna teiste

piirkondade lastega, kes saavad koolikoha oma elukohale lähimasse kooli või vanemate soove

3-20-926

3(9)

arvestades, läbimata selleks katseid, nagu kesklinna koolides. See, et kaebajal ei ole õdesid-

vendi, ei sõltu temast.

Vastustaja poolt kohtumenetluses kirjeldatud elukohajärgse kooli määramise metoodika ei ole

läbipaistev. Tallinna 21. Kool on piirkonnakool, kuid selles toimusid ülelinnalised katsed ühe

(inglise keele kallakuga) klassi komplekteerimiseks. Sellega tekitati defitsiit piirkonnakooli

õppekohtadele. Kaebaja seaduslik esindaja on oma eriala tõttu teadlik, et lasteaiaealiste laste

koolikatsed on ebahumaansed ja ülekohtused. Seetõttu ei saa eeldada, et kaebaja läbiks

koolikatsed, et õppida oma elukohale lähimas koolis. Tallinna 21. Kooli veebilehel on kirjas, et

muusikaklass komplekteeritakse elukohajärgselt sellesse kooli vastuvõetud õpilastest.

Muusikakallakuga klassi katsed toimusid 15.06.2020. Katsetel osales ka lapsi, kellele Tallinna

Haridusamet oli varem määranud elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning

vähemalt kaks neist arvati katsete järel ka Tallinna 21. Kooli nimekirja. Kaebajale väidetakse

aga, et kooli koormus, ruumipuudus ja suur tahtjate arv ei võimalda Tallinna 21. Kooli määrata

elukohajärgseks kooliks lapsele, kes elab sellest 130 m kaugusel.

Koolitee turvalisus ei ole subjektiivne, vaid otseses seoses koolitee pikkusega. See sisaldub

põhimõttes, et lapsele tuleb määrata elukohale lähim kool. Vastustaja seisukoht, et nn õe-venna

kriteeriumi arvestamine aitab kaasa vanemate töö- ja pereelu ühitamisele, on küsitav, kuna

Tallinna 21. Kool töötab kahes vahetuses – hommikuses vahetuses on muusika ja inglise keele

suuna õpilased ning õhtuses ettevõtlus-robootika suuna õpilased. Erinevates vahetustes

õppivate laste puhul on töö- ja pereelu ühitamine pigem keerukam. Lisaks ei ole õige eelistada

ühe lapse vanema mugavust teise lapse turvalisusele. Samuti ei tohi eelistada mitme lapsega

perekonda ühe lapsega perekonnale. Sellist eelistust ei ole võimalik PGS § 10 lg-st 1 välja

lugeda.

Kokkuvõttes tuleneb PGS § 10 lg-st 1, et esmajärjekorras tuleb arvestada õpilase elukoha

lähedust koolile. Seda tuleb arvestada iga lapse puhul. Vastustaja ei ole 32 lapse puhul elukoha

läheduse põhimõtet üldse arvestanud, vaid kohaldanud nende suhtes üksnes nn õe-venna

kriteeriumit. Sellega võetakse koolikoht lapselt, kes elab koolile lähemal, ega arvestata ohutu

koolitee tagamise vajadusega. Sellega eelistatakse ka nt lapsi, kelle vanem õde või vend on

saanud Tallinna 21. Kooli katsetega, kuid kes ei ela üldse selle kooli lähedal. Nn õe-venna

kriteeriumi eelistamine ei saa olla põhjendatud ka nt olukorras, kus lapse vanem õde või vend

õpib 12. klassis ja pere lapsed saavad samas koolis käia vaid aasta. Ühe ja mitme lapsega pered

peavad olema võrdselt kaitstud. Praegune süsteem eelistab mitmelapselist pere. Arvestada

tuleks lapse tegeliku, mitte rahvastikuregistri järgse elukohaga.

Kui määruse nr 132 §-i 6 ei ole võimalik tõlgendada eeltoodud viisil, tuleb see tunnistada

põhiseaduse (PS) §-ga 3 vastuolus olevaks.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Taotlusi määrata lapse elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool oli rohkem kui koolikohti

(vastavalt 125 ja 89). Tallinna 21. Kool määrati elukohajärgseks kooliks 32 lapsele, kelle pere

teine laps juba õppis selles koolis, ja 57 lapsele, kellele see kool on elukohale lähim. Kaebaja

on väljajäänute nimekirjas kuues, arvestades rahvastikuregistri elukohakande tegemise aega.

Vastustaja lähtus kaebajale kooli määramisel määruse nr 132 §-st 6. Rahvastikuregistri

andmetel on elukohajärgse kooli määramisel õiguslik tähendus. Kaebajal on õigus õppekohale

Tallinna munitsipaalkoolis, kuid mitte konkreetses koolis. Vanemal on õigus valida kooli vaid

siis, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

Kui taotlejaid on rohkem kui koolikohti, tuleb teha valikuid. Vastustaja kasutas järgmist

metoodikat: eKooli moodulis reastatakse kõik lapsed lähima kooli alusel. Sellest tekivad iga

kooli kohta nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Kõigepealt määratakse koolikohad

3-20-926

4(9)

vanemate soovil neile lastele, kelle vanem õde või vend õpib konkreetses koolis. Järgmises

etapis arvestatakse elukoha lähedust. Lapsi koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas kool asub

tema elukohast 40 või 3000 m kaugusel. Kui laste arv, kellele see koolikoht on lähim, on suurem

kui õppekohtade arv selles koolis, arvestatakse lisatingimusena rahvastikuregistri kande

tegemise aega. Elukohajärgse kooli määramine on seega läbipaistev ja tagab isikute võrdse

kohtlemise. Kui arvestada ainult elukoha läheduse põhimõtet, ei oleks võimalik arvestada n-ö

õdede-vendade kriteeriumit. Sama pere laste õppimine ühes koolis on aga oluline, sest see

tugevdab peresidemeid ning aitab vanematel ühitada töö- ja pereelu.

Tallinna Südalinna Kool asub samuti kaebaja elukohast mõistlikus kauguses. Koolitee

turvalisuse hindamine on subjektiivne ja sellega arvestamist õigusaktid ette ei näe.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 03.07.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Vastustaja võis lisaks PGS § 10 lg-s 1 sätestatule kehtestada muid aspekte, mida elukohajärgse

kooli määramisel kaaluda (Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Kuna 21. Kooli

soovijaid oli rohkem kui ettenähtud koolikohti, tuli täiendavalt arvestada määruse nr 132 § 6

teises lauses sätestatud elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aega, mis täpsustab PGS § 10

lg-s 1 sätestatud elukoha läheduse kriteeriumit. Kõnealune kriteerium on selge, lihtsalt

kontrollitav ja ettenähtav ning arvestab seaduses sätestatud elukoha läheduse põhimõtet.

Elukohajärgse kooli määramisel on rahvastikuregistri elukohakandel õiguslik tähendus (PGS §

8, rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 66 lg 1), mistõttu tuli vastustajal sellega arvestada. RRS

§ 68 järgi tuleb isikutel tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi

olemasolu ja õigsus. Seega oli kaebaja seaduslikul esindajal kohustus kajastada seal

tegelikkusele vastavaid andmeid. Vastustajale ei saanud ega pidanud olema teada, et XXXX on

kaebaja faktiline elukoht juba 2014. a-st.

Vastustajal ei olnud võimalik määrata kõigile taotlejatele elukohajärgseks kooliks Tallinna 21.

Kooli. Kaebaja oli väljajäänute nimekirjas kuues, mistõttu määrati tema elukohajärgseks

kooliks läheduselt järgmine kool. Vastustaja arvestas võimaluste piires PGS § 10 lg 1 eesmärki

võimaldada lastele võimalikult lühike ja ohutu koolitee. Määruse nr 132 §-i 6 on kohaldatud

õiguspäraselt.

Kaebaja õigusi riivab see, et osa taotlejate puhul eelistati nn õe-venna kriteeriumit elukoha

läheduse põhimõtet arvestamata. Halduspraktikal, mille puhul eelistatakse elukohajärgse kooli

määramisel neid lapsi, kellel õpib selles koolis juba vanem õde või vend, on siiski legitiimne

eesmärk – peresidemete tugevdamine, vanemate töö- ja pereelu ühitamine ning lapse abistamine

koolieluga kohanemisel. Need asjaolud on eriti tähtsad algklasside laste puhul. Seetõttu on nn

õe-venna kaalutlus asjakohane. Kuna PGS § 10 lg 1 järgi on nii õe-venna kui ka elukoha

läheduse kriteeriumid võrdsed, ei ole ühe eelistamine teisele automaatselt õigusvastane. Tuleb

eeldada, et pere esimesele lapsele määrati koolikoht elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt.

Kui järgida üksnes elukoha läheduse kriteeriumit, muutuks õe-venna kriteerium sisutuks ja

raskesti järgitavaks.

Määruse nr 132 § 6 teine lause võimaldab PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas olevat tõlgendamist ega

ole PS-ga vastuolus. Elukohakande tegemise aja kriteerium täpsustab elukoha läheduse

põhimõtet ega välista lapse elukohale lähima kooli määramist tema elukohajärgseks kooliks.

Olukorras, kus taotlusi on rohkem kui koolikohti, ei ole nende kõigi rahuldamine võimalik,

mistõttu mõnel juhul tuleb elukohajärgseks kooliks määrata läheduselt järgmine kool.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-926

5(9)

6. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja elukohajärgse kooli määramise metoodika on vastuolus PGS § 10 lg-ga 1. Elukoha

läheduse kriteeriumit tuleb arvestada iga lapse puhul. Vastustaja arvestas aga esmajärjekorras

õe-venna reeglit ning selle kriteeriumi täitnud 32 lapse puhul elukoha läheduse reeglit ei

kohaldanud. See seadis kaebaja, kellel ei ole õdesid-vendi, ebasoodsasse olukorda, sest ta jäi

ilma kohast tema elukohale kõige lähemas koolis.

Täiendavalt tuleb arvestada, et kui mõne taotleja õde või vend on Tallinna 21. Kooli vastu

võetud katsetega, ei rakendatud selle õe või venna suhtes piirkondliku kooli süsteemi. Nende

noorem õde või vend määratakse Tallinna 21. Kooli õe-venna kriteeriumi alusel, kuid mitte

katsetega klassi, vaid piirkondlikku tavaklassi. See on vastuolus PGS § 10 lg 1 mõttega ja

kahjustab selgelt piirkondlike koolide süsteemi. Sisuliselt rakendatakse ka noorema õe või

venna suhtes esimese lapse katsete tulemusi. Järelikult on väär halduskohtu loogika, et pere

esimesele lapsele määrati kool elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt.

Elukoha läheduse reeglit ei saa jätta kohaldamata kaalumise teel, sest seadusandja on kaalumise

juba teostanud – elukoha lähedust tuleb arvestada kõigi laste puhul. Kaalumise teel ei saa

järeldada, et peresidemete tugevdamine ning vanemate töö- ja pereelu ühitamine on olulisem

eesmärk kui eesmärk tagada igale lapsele võimalikult ohutu koolitee. Lisaks on õigusvastane

eelistada mitme lapsega pere vanema töö- ja pereelu ühitamise võimalust ühe lapsega vanema

töö- ja pereelu ühitamisele. Peremudelid peavad olema võrdväärsed.

Elukoha läheduse reeglit ei saa jätta kohaldamata ka halduskoormuse või keerukuse tõttu. Õe-

venna reegel ei muutu sisutuks, kui seda kohaldatakse koos PGS § 10 lg-s 1 sätestatuga.

Määruse nr 132 § 6 teine lause, mis võimaldab arvestada elukoha rahvastikuregistrisse

kandmise aega, ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1, sest läheb vastuollu elukoha läheduse

kriteeriumiga. Selle kohaldamisel ei ole võimalik tagada, et kui lapsele määratakse taotluste

suure hulga tõttu tema elukohale kauguselt järgmine kool, on see kool talle lähemal kui

ülejäänud lastele nende kauguselt teine kool. PGS § 10 lg-ga 1 on kooskõlas olukord, kus kõik

lapsed saavad käia oma elukohale võimalikult lähedases koolis. Praegu on see võimalus tagatud

vaid osale lastest.

Vastustaja rikkus ka uurimispõhimõtet. Määruse nr 132 § 6 eesmärk peaks olema lahendada

õiglaselt olukorrad, kus taotlejaid on rohkem kui koolikohti. Vastustaja hinnangul on õiglane

eelistada neid lapsi, kes on kooli läheduses kauem elanud. Seetõttu ei ole tähtis mitte

rahvastikuregistri kande aeg, vaid see, kas ja kui kaua taotleja on tegelikult konkreetsel aadressil

elanud. Rahvastikuregistri andmed ei kajasta alati tegelikku olukorda. Vastustaja oleks pidanud

need asjaolud välja selgitama.

Kuna määruse nr 132 § 6 ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1 ja selle rakendamine viib ebaõiglase

tulemuseni ega anna vanemale kindlust, millises koolis on tema lapsele koht tagatud, on see

vastuolus PS §-dega 3 ja 13 ning tuleb jätta kohaldamata.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. PGS § 10 lg 1 järgi tagab vald või linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle

valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks kehtestab valla-

või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või

linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras

3-20-926

6(9)

õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse

korral vanemate soove.

9. Riigikohus selgitas 31.03.2017 otsuses nr 3-4-1-16-16 (p 21), et PGS § 10 lg 1 kolmandas

lauses nimetatud asjaolude loetelu ei ole ammendav ja omavalitsus võib arvestada ka teisi,

seaduses nimetamata asjaolusid tingimusel, et PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

asjaolusid on juba arvestatud. See võib olla vajalik näiteks siis, kui lapsi, kes vastavad PGS §

10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele, on rohkem kui koolis kohti.

10. Määruse nr 132 § 7 lg 3 kohaselt on elukohajärgne kool muu hulgas Tallinna 21. Kool, välja

arvatud üks esimene klass. Määruse nr 132 § 6 sätestab, et elukohajärgse kooli määramise

olulised asjaolud on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste

õppimine samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse vanemate soove. Kui kooli on soovijaid

rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.

11. Eelnevast tuleneb, et elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas tuleb kindlasti arvestada

kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis,

kusjuures PGS § 10 lg 1 ega määruse nr 132 § 6 ei määra, kumb kriteerium on olulisem. Ühe

kriteeriumi selget eelistamist teisele ei tulene ka Riigikohtu viidatud otsusest. Järelikult tuleb

eeldada, et need kriteeriumid on võrdse tähtsusega ning vastustaja peab igal üksikjuhtumil

otsustama, kumba neist eelistada. Mõlemat kriteeriumit on arvestatud maksimaalselt siis, kui

konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja

vennad juba käivad samas koolis. Samas võib olla põhjendatud juhte, kui tuleb väärtustada

enam üht või teist kriteeriumit, arvestades kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis.

Elukohajärgse kooli määramise kriteeriumite õigel kohaldamisel on oluline tähtsus eeskätt

juhul, kui konkreetsesse kooli soovijaid on rohkem kui selles koolis kohti.

12. Kaebaja seaduslik esindaja soovis kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli.

Sellesse kooli soovijate arv (125) oli suurem kui õppekohtade arv (89), mistõttu ei olnud kõigi

taotluste rahuldamine võimalik.

13. Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja nr T-7-1/20/131 lisast 1 saab järeldada, et

vastustaja arvestas kaebajale elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust koolile

(Tallinna 21. Kool on kaebaja elukohale lähim, 130 m), rahvastikuregistri elukohakande aega

(elukoht XXXX alates 31.08.2018), kaebaja venna või õe õppimist samas koolis (Tallinna 21.

Koolis ei õpi teisi kaebaja pere lapsi) ning läheduselt järgmist kooli, kus oli vabu kohti (Tallinna

Südalinna Kool, 1217 m).

14. Vaidlustatud haldusaktis on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas, kuid sellest ei

selgu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati

elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole.

Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud järgmist: kõigepealt reastati eKoolis kõik lapsed

lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta nimekiri lastest, kellele see kool on

lähim; seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks 32 lapsele, kelle sama pere

teine laps õpib selles koolis, sõltumata lapse elukohast Tallinnas; siis määrati Tallinna 21. Kool

elukohajärgseks kooliks 57 lapsele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle

rahvastikuregistri kanne oli varasem.

15. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna linn on teinud kaebajale elukohajärgse kooli määramisel

kaalutlusvigu, mis võisid mõjutada kaebaja võimalust asuda õppima Tallinna 21. Koolis.

3-20-926

7(9)

16. Puudub vaidlus, et Tallinna 21. Kool on kaebaja rahvastikuregistrijärgsele elukohale

geograafiliselt lähim (130 m). Vastustaja eelistas aga kaebajale kõiki lapsi, kelle õde või vend

juba õppis Tallinn 21. Koolis, sõltumata nende laste elukohast Tallinnas. Vastustaja nimetas

kohtumenetluses selle kriteeriumi eelistamise põhjustena peresidemete tugevdamist ning

vanemate töö- ja pereelu ühitamist. Seega vastustaja eelistas neid kaalutlusi kaebaja võimalikult

lühikesele (ja selle kaudu ka võimalikult turvalisele) kooliteele ning kaebaja vanemate huvidele

ühitada oma töö- ja pereelu võimalikult mugaval viisil.

17. Ringkonnakohus ei välista, et kõnealuse kahe kriteeriumi – elukoha lähedus koolile ja õe

või venna õppimine samas koolis – väärtustamine vastustaja kirjeldatud viisil võib enamasti

anda õiguspärase tulemuse, eriti kui lapse vanem õde või vend määrati esialgu konkreetsesse

kooli põhjusel, et see oli õe või venna elukohale lähim. Praegusel juhul tuleb siiski arvestada

Tallinna 21. Kooli ja konkreetse juhtumi eripäraga.

18. Nimelt komplekteeritakse igal õppeaastal üks Tallinna 21. Kooli klass ülelinnalise

vastuvõtuga (nn koolikatsetega klass). Seega eeldatavalt õpib Tallinna 21. Koolis arvukalt lapsi,

kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole kooli läheduses või on isegi Tallinna teises otsas.

Ometi määras vastustaja ka selliste laste nooremale vennale või õele Tallinna 21. Kooli

elukohajärgse kooli reeglite järgi, eelistades neid kaebajale, kelle elukohale on Tallinna 21.

Kool geograafiliselt lähim (130 m) ja kelle elukohale on läheduselt järgmine kool 1217 m

kaugusel. Kaebaja jaoks tähendab seega nn õe-venna kriteeriumi automaatne eelistamine

rohkem kui ühe kilomeetri võrra pikenevat kooliteed. Vastustaja ei ole esitanud andmeid, kui

paljud lapsed 32-st on sellised, kelle elukoht ei ole Tallinna 21. Kooli lähedal, kuid keda eelistati

kaebajale.

19. Vanemate töö- ja pereelu ühitamise aspektist väärib tähelepanu ka kaebaja argument

(millele vastustaja ei ole vastu vaielnud), et Tallinna 21. Koolis õpivad ülelinnalise vastuvõtuga

klassid ja elukohajärgse vastuvõtuga klassid (v.a muusikaklass) erinevates vahetustes. Seega

ilmselt algavad ja lõpevad teatud hulga ülelinnalise vastuvõtuga klasside laste ja nende

piirkonnaklassides õppivate nooremate õdede-vendade koolipäevad erineval ajal. Järelikult ei

pruugi nende laste vanematel olla võimalik oma töö- ja pereelu mugavalt ühitada ainuüksi

tulenevalt õppetöö korraldusest Tallinna 21. Koolis. Sellises olukorras ei ole põhjendatud

elukohajärgse kooli määramisel automaatselt eeldada, et mitme lapsega vanema huvi oma töö-

ja pereelu paremini ühitada on tingimata kaalukam, võrreldes Tallinna 21. Kooli lähedal elava

üksiklapse vanemaga (nagu kaebaja puhul). Kaebaja seaduslik esindaja on ära näidanud, et nn

õe-venna kriteeriumi eelistamise korral peab tema samuti oma töökohustustest ja töögraafikust

tulenevalt tegema täiendavaid pingutusi, et koolitee turvalisuse tagamiseks viia või saata oma

algklassilast oluliselt kaugemal asuvasse kooli, kuigi lähemal asuvasse kooli saaks laps minna

üksinda. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks vastustajal seetõttu täiendavalt kaaluda, kas oma

lapse ülelinnalise vastuvõtuga klassi pannud vanema kanda peaks jääma risk, et kui pere

rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna 21. Koolist kaugel, ei pruugi pere järgmised lapsed

automaatselt saada võimalust õppida samas koolis. Vastustaja on nii vaidlustatud haldusaktis

kui ka kohtumenetluses piirdunud üldsõnaliste selgitustega, mis kirjeldavad elukohajärgse

kooli määramise üldist metoodikat, mitte konkreetse juhtumi asjaolusid.

20. Kaebaja on lisaks välja toonud – ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud –, et

vastuvõtueeskirjade kohaselt tuli Tallinna 21. Kooli muusikakallakuga klass komplekteerida

neist lastest, kellele see kool oli määratud elukohajärgseks kooliks, kuid faktiliselt võeti

muusikakatsete tulemusena kooli vastu vähemalt kaks last, kelle elukohajärgseks kooliks oli

määratud hoopis Kadrioru Saksa Gümnaasium. Vastustaja ei ole selgitanud, milliste

kriteeriumite alusel ja millistel põhjustel neid lapsi kaebajale eelistati.

3-20-926

8(9)

21. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja määras kaebajale

elukohajärgse kooli õiguspäraselt. Seetõttu tuleb 11.05.2020 käskkiri tühistada ning vastustajal

tuleb uuesti määrata kaebajale elukohajärgne kool. Ringkonnakohtul ei ole võimalik määrata

kaebajale elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli, nagu kaebaja taotles, sest ei saa

kohaldada kaalutlusõigust vastustaja eest.

22. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohti,

mis puudutab vastustaja õigust ja kohustust arvestada elukohajärgse kooli määramisel lapse

rahvastikuregistri järgset, mitte tegelikku elukohta. PGS § 8 kohaselt käsitatakse PGS

tähenduses isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. RRS § 6

lg 2 sätestab, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud

põhiandmetest. RRS § 66 lg 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud

elukohajärgsusega,

peab

lähtuma

rahvastikuregistrisse

kantud

elukoha

aadressist.

Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma

alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu

kohaselt (RRS § 68). Riikliku ja haldusjärelevalve pädevus RRS ning selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise üle on Siseministeeriumil (RRS § 102 ja § 3 lg 2). Eelnevast nähtub, et

lapse elukoha kindlaksmääramisel ei ole linnal iseseisvat uurimis- ega kaalumisruumi, vaid

elukoht tuleb kindlaks määrata tulenevalt rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kontroll

rahvastikuregistri

andmete

tegelikkusele

vastavuse

üle

peab

toimuma

elukoha

rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses

(vt ka RRS § 84, § 88 lg-d 3 ja 4).

23. Ringkonnakohus lisab, et vastustaja viidatud haldusasja nr 3-19-1394 asjaolud oli praeguse

vaidluse omadest erinevad. Viidatud asjas vaieldi elukohajärgse kooli määramisel vanemate

sooviga arvestamise võimalikkuse üle olukorras, kus vanema taotluses märgitud kool ei olnud

lapse elukohale geograafiliselt lähim ja kus ei õppinud ka taotleja õde ega venda. Samuti oli

tegemist kooliga, mille ühtki klassi ei komplekteerita ülelinnalise vastuvõtu põhimõttel.

24. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna

Halduskohtu 03.07.2020 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab

Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja kaebajale elukohajärgse kooli määramist

puudutavas osas ning kohustab Tallinna linna otsustama uuesti kaebajale elukohajärgse kooli

määramine.

25. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb uue lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS §

108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1

tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

26. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, samuti tuleb tal kanda

kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid

riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1040 eurot (koos käibemaksuga) ning apellatsiooniastmes

riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1725 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohta

on esitatud maksekorraldused ning õigusabi osutamise kohta arved koos spetsifikatsioonidega.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esimese astme menetluskulud on asja mahtu ja keerukust ning

menetluse käiku arvestades täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Apellatsioonimenetluse

õigusabikulusid

tuleb

samu

kriteeriume

arvestades

mõnevõrra

vähendada,

sest

apellatsioonkaebuses ja selle täienduses korratakse suuresti halduskohtule varem esitatud

3-20-926

9(9)

seisukohti. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15+1040+15+1040=

2110 eurot, mis õigusabikulude puhul sisaldab ka käibemaksu.

27. Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses omal algatusel kaebaja

ja tema seadusliku esindaja nime ning nende elukoha aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)