2-18-16419/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. november 2020

Tsiviilasja number

2-18-16419

Tsiviilasi

FILART OÜ avaldus Sinear OÜ (pankrotis) pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Taltsi Talu, Eesti Horisontaalpuur OÜ, Trevali

Eritööd OÜ, Aktsiaseltsi Transcom, Terre Ehitus OÜ ja

FILART OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. Osaühing Taltsi Talu (registrikood 10690129), seaduslik

esindaja Ruth Vene

2. Eesti Horisontaalpuur OÜ (registrikood 12249609),

seaduslik esindaja Andres Pärn

3. Trevali Eritööd OÜ (registrikood 12066547), seaduslik

esindaja Kaljo Kuusalu

4. Aktsiaselts

Transcom

(registrikood

10550575),

seaduslik esindaja Kaspar Kokk

5. Terre Ehitus OÜ (registrikood 14227517), seaduslik

esindaja Roman Graf

6. FILART OÜ (registrikood 10211353), seaduslik esindaja

Ilmar Kokk

Vastustaja:

Sinear

OÜ

(pankrotis)

(registrikood

11496671) pankrotihaldur Karin Antsov

Võlgnik: Sinear OÜ (pankrotis) (registrikood 11496671),

juhatuse liige Heldi Maidra

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühingu

Taltsi

Talu,

Eesti

Horisontaalpuur OÜ, Trevali Eritööd OÜ, Aktsiaseltsi

Transcom,

Terre

Ehitus

OÜ

ja

FILART

OÜ

määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 22. juuni 2020. a määrus.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada

pankrotihaldur Karin Antsov Sinear OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest ning nimetada uueks

Sinear OÜ (Pankrotis) pankrotihalduriks Toomas

Saarma.

Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

Osaühingu

Taltsi

Talu,

Eesti

Horisontaalpuur OÜ, Trevali Eritööd OÜ, Aktsiaseltsi

Transcom, Terre Ehitus OÜ ja FILART OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Pankrotihalduri kohustustest vabastatud pankrotihaldur võib

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (PankrS § 68 lg 6)

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 19. detsembri 2018. a määrusega välja Sinear OÜ (võlgnik)

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus 17. jaanuaril 2019. Koosolekul valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond, kuhu kuuluvad

Tarmo Peterson, Kaljo Kuusalu ning Roman Graf.

Pankrotihaldur edastas 11. märtsil 2020 kohtule võlgniku võlausaldajate 5. veebruari 2020. a

üldkoosoleku otsuse protokolli. Koosolekul on võlausaldajad võtnud ühehäälselt vastu otsuse

vabastada K. Antsov võlgniku halduri kohustustest ja esitada kohtule ettepanek määrata

võlgniku uueks pankrotihalduriks Toomas Saarma.

2. Pankrotitoimkond esitas 19. märtsil 2020 kohtule taotluse pankrotihalduri vabastamiseks.

Taotluse kohaselt ei täida pankrotihaldur oma kohustusi võlgniku pankrotimenetluses

korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ega arvesta pankrotimenetluses kõigi

võlausaldajate huvidega (pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 2). Haldur ei ole taganud

seaduslikku, kiiret ja majanduslikult otstarbekat pankrotimenetlust (PankrS § 55 lg 1).

Pankrotihaldur ei ole pankrotivara nõuetekohaselt valitsenud (PankrS § 55 ja § 124).

3. Pankrotihaldur vaidles esitatud etteheidetele vastu. Pankrotihalduri vabastamise taotluse

esitamiseni on viinud asjaolu, et pankrotihaldur on arvestanud kõigi (mitte üksnes teatud, sh

pankrotitoimkonnas esindatud) võlausaldajate huvidega. Pankrotihaldur on olnud erapooletu

ega ole asunud esindama teatud grupi võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur on vaielnud vastu

suurvõlausaldaja nõudele, mille osas toimuvas kohtuvaidluses on pankrotihalduri jaoks

ilmnenud nii ühe osaniku kui ka suurvõlausaldaja kahju tekitav käitumine.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 22. juuni 2020. a määrusega võlgniku pankrotitoimkonna 19. märtsi

2020. a taotluse pankrotihalduri vabastamiseks ning Toomas Saarma nimetamiseks võlgniku

uueks pankrotihalduriks rahuldamata ning 5. veebruari 2020. a võlausaldajate üldkoosoleku

otsuse pankrotihalduri vabastamiseks ning Toomas Saarma pankrotihalduriks nimetamiseks

kinnitamata.

Seadus näeb halduri vabastamisel ette eelduse, et haldur oleks jätnud oma ülesanded täitmata

või asjaolu, et haldur ei ole täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt (PankrS § 68 lg 2). Kui

nimetatud asjaolusid ei ole tuvastatud, siis ei ole alust haldurit vabastada.

Pankrotihalduri kohustused võlgniku pankrotimenetluses sätestab PankrS § 55. Haldur kaitseb

kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja

majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja

ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.

Pankrotitoimkonna 19. märtsi 2020. a taotlusest ega 5. veebruari 2020. a võlausaldajate

üldkoosoleku otsusest ei nähtu selgelt ja objektiivselt, et haldur oleks jätnud oma ülesanded

nõuetekohaselt täitmata. Pankrotitoimkonna poolt välja toodud asjaolud ei anna alust lugeda

halduri kohustuste täitmist puudulikuks, poolikuks või tegemata jäetuks. Haldur ei saa

tegutseda üksnes piiratud hulga võlausaldajate huvides, halduril on kohustus lähtuda kõikide

menetlusosaliste seaduslikest huvidest. Haldur peab arvesse võtma ning kaaluma kõiki

asjaolusid, mis on talle seoses pankrotimenetlusega teatavaks saanud. Üksnes asjaolu, et

pankrotitoimkonna nägemus pankrotimenetluse läbiviimisest ei lange kokku pankrotihalduri

omaga, ei anna alust lugeda halduri tegevust puudulikuks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldajad Osaühing Taltsi Talu, Eesti Horisontaalpuur OÜ, Trevali Eritööd OÜ,

Aktsiaselts Transcom, Terre Ehitus OÜ ja FILART OÜ (võlausaldajad) esitasid maakohtu

määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu 22. juuni 2020. a määruse

ning teha uus määrus, millega vabastada pankrotihaldur Karin Antsov võlgniku pankrotihalduri

kohustustest ja nimetada PankrS § 68 lg 3 alusel võlgnikule kohtu valikul uus pankrotihaldur.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel jätnud tuvastamata ja hindamata

taotluses esitatud tõendid, väited ja tuvastatud faktilised asjaolud. Maakohus ei ole täitnud oma

kohustust teostada pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet (PankrS § 69 lg 1). Maakohus ei

ole välja selgitanud, kas haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei ole neid täitnud

nõuetekohaselt ning kas sellest lähtuvalt esineb alus halduri vabastamiseks. Menetlusest ei

selgu, et maakohus oleks teinud mistahes tegevusi selleks, et kontrollida halduri tegevuse

õiguspärasust.

Maakohtu määruses puuduvad nii sisulised, kui ka õiguslikud põhjendused pankrotihalduri

vabastamata jätmise kohta. Kuna halduri vabastamine on kohtu kaalutlusotsus, peab

vabastamise määrusest nähtuma, milliseid asjaolusid kohus kaalumisel arvestas ja kuidas ta

jõudis järeldusele, et halduri vabastamine on põhjendatud (Riigikohtu 29. jaanuari 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 18). Halduri eksimus ei pea iseenesest olema raske, vaid

piisab, kui põhimõtteliselt on rikkumine tuvastatud, mille järgselt peab kohus

kaalutluskohustust järgides otsustama halduri vabastamise üle (Riigikohtu 2. veebruari 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-10, p 14). Kohus peab põhjendama, milliseid asjaolusid ta

kaalumisel arvestas ja kuidas ta lõplikule seisukohale halduri mittevabastamise osas jõudis.

Pankrotihaldur ei ole rohkem kui 1,5 aasta vältel selgitanud välja võlgniku vallasvara kooseisu

ja

asukohta,

jättes

tegemata

elementaarsed

toimingud

võlgniku

pankrotiavara

väljaselgitamiseks ning pankrotihalduri kontrolli alla võtmiseks. Pankrotihaldur on vara

koosseisu inventeerimise ja väärtuse väljaselgitamisega põhjendamatult viivitanud ja/või olnud

üldse tegevusetu. Lõplik varade koosseis ja varade asukoht ei ole tänaseni selge.

Pankrotihaldur on olnud passiivne pankrotivõlgniku varaliste õiguste maksmapanekul, seal

hulgas juhatuse ja osanike vastu nõuete esitamise võimaluste väljaselgitamisel ja esitamisel.

Võlgniku osanik Ilmar Kokk on korduvalt teavitanud pankrotihaldurit, pankrotitoimkonda ja

võlausaldajaid arvetest, mis ei ole olnud seotud võlgniku majandustegevusega ja milliste arvete

alusel esitatavad nõuded on aegumas. Pankrotihaldur on nimetatud arvetega seotud küsimustes

jäänud passiivseks või pidanud nõuete esitamist arusaamatutel põhjustel perspektiivituks.

Pankrotimenetluse algusfaasis leppisid pankrotihaldur ja pankrotitoimkond omavahel kokku, et

vajalik on teha kõikide võimalike nõuete positsiooni osas analüüs, et välja selgitada nõuete

perspektiiv. Kokkulepitud analüüsi pankrotihaldur ei teostanud vaid esitas ilma eelneva

nõusolekuta kohtusse hagisid, mille perspektiivi hindamine, sh asjas tõendite kogumine oli

puudulik. Võlgniku osanike vastu nõuete esitamisest loobumine kahjustab võlausaldajate huve.

Pankrotihaldur on olnud passiivne võlgniku ja Puurimise OÜ vaheliste tehingute asjaolude

väljaselgitamisel. Märtsis 2019. a tegi pankrotitoimkond pankrotihaldurile ettepaneku kaasata

asjas ekspert. Eksperdiks kinnitati Ülo Lainsalu ning toimkonna poolt kinnitati ekspertiisi

läbiviimise kulu. 7. augusti 2019. a üldkoosolekul kinnitas pankrotihaldur, et tellitud on

ehitustehniline ekspertiis, mis ei vastanud aga tegelikkusele. Kevadel 2020. a selgus, et

pankrotihaldur oli ühepoolselt otsustanud loobuda ekspertiisi tellimisest.

Pankrotihaldur ei täida kohustust esitada pankrotitoimkonnale andmeid pankrotimenetluse

kohta ning käitub hooletult võlgniku pankrotivara müügi korraldamisel. Jaanuaris 2020. a asus

haldur korraldama Jüri laos olevate toodete müüki, korraldades enampakkumise.

Enampakkumise kuulutuses oli esitatud üksnes kirjeldus „Sinear OÜ (pankrotis)

majandustegevuse käigus müügiks soetatud laos olevad kaubad. Vara asub Jüris.“ Kuulutusest

ei nähtunud ei müüdavaid esemeid ega müüdavate varade koosseisu. Sellisest teatest ei ole

potentsiaalsetel huvilistel võimalik aru saada, mida müüakse.

Nimetatud rikkumised on viinud pankrotihalduri suhtes usalduse kaotuseni. Halduri

ametiolekuks ei piisa ainult kohtu usaldusest, vajalik on omada ka võlausaldajate usaldust

(PankrS § 56 lg 2). Võlausaldajate enamus haldurit enam ei usalda.

6. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Pankrotihalduri vabastamise taotluse põhjuseks on asjaolu, et pankrotihaldur ei ole valinud

pooli. Määruskaebuse väide, et võlgniku lõplik vallasvara koosseis ning vara asukoht ei ole

tänaseni selge, ei vasta tegelikkusele. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotihaldurile

esitatud nimekiri võlgnikule kuuluvast varast, s.o kaks transpordivahendit (kaubik ning haagis)

ning laos olevad kaubad. Laos olevate kaupade osas on aprillis 2019. a teostatud inventuur,

mille kohta on koostatud nimekirjad inventuuri käigus tuvastatud varade kohta.

Arved, mille alusel juhatuse liikme või kolmandate isikute vastu nõude esitamist soovitakse, on

olnud teada osanikele, nende tasumine on toimunud kooskõlastatult ning ettevõtte

võlausaldajate huvisid seeläbi ei kahjustatud.

Etteheited Puurimise OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu osas on asjakohatud. Pankrotihaldur

on esitanud 17. juulil 2020. a nõudekirja Puurimise OÜ-le alusetult saadu tagastamiseks või

alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Pankrotivara müügikuulutusele reageerisid mitmed isikud, kellele edastati müügis oleva vara

kohta täiendavat infot. Sellisel viisil vara müümine, kus enampakkumise teates ei tooda välja

kogu vara nimekirja, vaid nimekiri edastatakse huvilistele, ei ole tavapäratu.

Väidetava usalduse puudumise hindamisel peaks arvestama asjaoluga, et suurimaks

võlausaldajaks on Aktsiaselts Transcom, kellel puudub usaldus pankrotihalduri suhtes

tõenäoliselt põhjusel, et pankrotihaldur on võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Aktsiaseltsi

Transcom juhatuse liikme isa on Ilmar Kokk, s.o võlgniku osanik ja võlausaldaja FILART OÜ

juhatuse liige.

7. Võlgniku juhatuse liige palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus on tuvastanud õigesti, et

pankrothaldur on täitnud kõiki oma seadusjärgseid kohustusi ning kaitsnud kõigi

võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku, kiire ja majanduslikult

otstarbeka pankrotimenetluse (PankrS § 55).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Tartu Ringkonnakohus edastas 23. septembril 2020 pankrotihaldurile kohtunõude, selgitades,

et kohtu hinnangul ei vasta pankrotihalduri 21. märtsil 2019 esitatud ettekanne PankrS §-s 132

kehtestatud nõuetele. Ringkonnakohus nõudis tuginevalt PankrS § 69 lg-le 1 pankrotihaldurilt

PankrS § 132 nõuetele vastava ettekande esitamist, märkides, et ettekanne peab kajastama

andmeid ettekande tegemise seisuga. Pankrotihaldur vastas kohtu nõudele 8. oktoobril 2020.

Ringkonnakohus selgitas 19. oktoobri 2020. a kohtunõudes, et pankrotihaldur ei ole 8. oktoobri

2020. a vastuses esitanud andmeid teadaolevate ja/või esitatud nõuete kohta, pankrotivara ja

selle müügist saadud raha, müümata pankrotivara jms kohta, mis puudutavad ajavahemikku

märts 2019 – oktoober 2020. Pankrotihaldur vastas kohtunõudele 5. novembril 2020.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega vabastab pankrotihaldur Karin Antsovi Sinear OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ning nimetab uueks Sinear OÜ (Pankrotis)

pankrotihalduriks Toomas Saarma.

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole halduri vabastamata

jätmist sisuliselt põhjendanud. PankrS § 68 lg 2 esimese lause kohaselt kui haldur on jätnud

oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal

algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse alusel.

Kuna halduri vabastamine on kohtu kaalutlusotsus, peab määrusest nähtuma, milliseid

asjaolusid kohus lahendi tegemisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri

vabastamine on põhjendatud (Riigikohtu 29. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069,

p 18). Ka juhul, kui kohus jätab halduri ametist vabastamata, peab kohtumäärusest nähtuma,

milliseid asjaolusid kohus kaalumisel arvestas ja kuidas ta jõudis järeldusele, et halduri

vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et

vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused ja asjaolude analüüs, miks ja kuidas on

maakohus jõudnud seisukohale, et halduri kohustuste täitmist või täitmata jätmist ei saa pidada

puudulikuks, poolikuks või tegemata jäetuks. Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on pankrotihaldur rikkunud oma aruandluskohustust kohtule.

PankrS § 55 lg 3 p 5 kohaselt on haldur kohustatud andma oma tegevusest aru ja esitama

kohtule andmeid pankrotimenetluse kohta. See aruandekohustus hõlmab ka kohustust anda

selgitusi pankrotihalduri, võlausaldajate ja pankrotitoimkonna vahel tekkinud lahkarvamustest

ning vastuseisust. Haldur ei ole kohut teavitanud halduri, pankrotitoimkonna ja võlausaldajate

vahel tekkinud lahkarvamustest.

PankrS § 126 lg 1 näeb pankrotihalduri kohustuse koostada pärast pankroti väljakuulutamist

pankrotivara nimekiri, milles märgib vara koosseisu ja väärtuse, sealhulgas võlgniku võlad ja

nõuded liikide kaupa. PankrS § 126 lg 6 esimese lause kohaselt esitab haldur pankrotivara

nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale, samuti

tutvustab seda igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et haldur

oleks PankrS § 126 lg-s 1 nimetatud vara nimekirja kohtule esitanud või et maakohus oleks

nimekirja haldurilt nõudnud.

Ringkonnakohus selgitas 23. septembril 2020 koostatud kohtunõudes haldurile, et

pankrotihalduri 21. märtsil 2019 esitatud ettekanne ei vasta PankrS §-s 132 kehtestatud

nõuetele. Vaatamata ringkonnakohtu selgitusele ei ole haldur esitanud seaduse nõuetele

vastavat ettekannet ei 8. oktoobril 2020 ega 5. novembril 2020.

Ringkonnakohus nõudis 19. oktoobri 2020. a kohtunõudes, et pankrotihaldur esitaks andmeid

teadaolevate ja/või esitatud nõuete kohta, pankrotivara ja selle müügist saadud raha, müümata

pankrotivara jms kohta, mis puudutavad ajavahemikku märts 2019 – oktoober 2020.

Pankrotihaldur ei ole vastavaid andmeid 5. novembri 2020. a vastuses esitanud, vaid loetles

üldsõnaliselt müüdud varad, s.o haagis ja kaubik ning Tartu laos olevad materjalid.

12. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on oma

järelevalvekohustust täitnud puudulikult.

PankrS § 69 lg 1 esimese ja teise lause järgi teostab kohus järelevalvet pankrotihalduri tegevuse

üle. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse

kohta.

Ringkonnakohus leidis, et pankrotihalduri 21. märtsil 2019 esitatud ettekanne ei vasta

PankrS §-s 132 kehtestatud nõuetele. Maakohus ei ole nõuetele vastavat ettekannet haldurilt

nõudnud. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et maakohus ei ole nõudnud haldurilt ka

PankrS § 126 lg-s 1 nimetatud vara nimekirja esitamist.

13. Määruskaebuses heidetakse pankrotihaldurile ette, et haldur ei ole selgitanud välja võlgniku

vallasvara koosseisu ega asukohta, on olnud passiivne võlgniku varaliste õiguste

maksmapanekul ning ei esita andmeid pankrotimenetluse kohta.

Pankrotiseadus reguleerib täpselt ja selgelt pankrotihalduri aruandluse ja teabe andmise

kohustusi pankrotimenetluse algusest peale. Kohus võib haldurilt igal ajal nõuda teavet

pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta (PankrS § 69 lg 1). PankrS § 55 lg 3 p-de 4

ja 5 järgi annab haldur seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule ning

annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid lisaks kohtule ka

pankrotitoimkonnale. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral

lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust

pankrotivara valitsemisel (PankrS § 73 lg 2). Kuigi halduril ei ole üldist kohustust täita

pankrotitoimkonna otsuseid, peab ta oma tegevusest pankrotitoimkonnale aru andma ning

pankrotimenetluse kohta andmeid esitama.

Pankrotitoimkonna 19. märtsi 2020. a taotluse lisadest nähtuvalt on toimkond korduvalt

esitanud haldurile päringuid ning nõudnud teavet pankrotimenetluse, võlgniku vara,

raamatupidamise jms kohta (lisad 5, 7, 13, 26, 32, 34, 39, 46, 47 jt). Halduri vastused on

ringkonnakohtu hinnangul olnud lakoonilised ning ebapiisavad. Määruskaebuse väide

pankrotihalduri informeerimise kohustuse rikkumise kohta on põhjendatud.

14. Määruskaebuse kohaselt on võlausaldajad kaotanud usalduse halduri suhtes ning ainuüksi

nimetatud asjaolu on ka halduri kohustusest vabastamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub, et

võlausaldajate usaldus pankrotihalduri vastu on üks neist nõuetest, mis on pankrotihalduri

nimetamise eeldustest. Seega tuleb kohtul halduri vabastamise õiguspärasuse kaalumisel

arvestada, kas haldur on kaotanud rikkumise tulemusena kohtu või võlausaldajate usalduse, mis

tal PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab olema. Kohus saab halduri usalduse puudumise tõttu

vabastada siiski vaid juhul, kui haldur on kohustusi rikkunud. Kui haldur ei ole oma kohustusi

rikkunud, kuid kohus teda mingil muul põhjusel enam ei usalda, ei ole PankrS § 68 lg 2 järgi

alust haldurit vabastada (Riigikohtu 29. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069,

p 18).

Ringkonnakohus tuvastas eespool, et haldur on rikkunud nii kohtu, kui ka pankrotitoimkonna

informeerimis- ja aruandluskohustust. Seetõttu on haldur kaotanud lisaks võlausaldajate

usaldusele ka kohtu usalduse ning halduri vabastamine on põhjendatud.

15. PankrS § 68 lg 3 esimese lause järgi, kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue

halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada.

Võlausaldajate 5. veebruari 2020. a otsuse kohaselt võiks uueks halduriks nimetada

pankrotihaldur Toomas Saarma. Ringkonnakohus küsis pankrotihalduri Toomas Saarma

nõusolekut võlgniku pankrotihaldurina jätkamiseks. Pankrotihaldur T. Saarma andis nõusoleku

13. novembril 2020.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldajate kanda. Sama

paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt TsMS

§-s 150 sätestatu järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke