2-19-133036/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-133036 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Riho Raudsepa vastu võla saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 716,25 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 2. septembri 2020 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: Julianus Inkasso OÜ (hageja), rk 10686553 (OÜ Castovanni üldõigusjärglane); esindaja Alla Žulinskaja Vastustaja: Riho Raudsepp (kostja), ik XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON

1. Võtta Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus menetlusse. 2. Tühistada Viru Maakohtu 2. septembri 2020 tagaseljaotsus.

3. Saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Castovanni (hageja, tema üldõigusjärglane Julianus Inkasso OÜ) esitas hagi Riho Raudsepa (kostja) vastu, millega palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 804,66 eurot, intress 71,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 890,24 eurot ning edasine viivis.

2. Kostja hagile ei vastanud. MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 1049,67 eurot, sh põhivõlgnevuse 804,66 eurot, intressid 71,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0,022% (173,99 eurot) ja edasise viivise seadusjärgses määras. Menetluskuludest 57,34% jäeti kostja kanda ja 42,66% hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 197,83 eurot ja viivise menetluskuludelt. Lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.08.2014 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas laenulepingust nr X viivist 0,087% päevas, laenulepingust nr X viivist 0,123% päevas ja laenulepingust nr X viivist 0125% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata lepingulise viivise nõue ja menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks lepinguline viivis 890,24 eurot. Hageja märgib, et kokkulepe kohaldatava intressija viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsus tuleb tühistada TsMS § 646 ja TsMS § 657 lg 2 alusel üksnes kaebuse põhjal, kuna maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Seetõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648), vt ka RKTKo 2-13-56825, p 11. Ringkonnakohtul ei ole kohustust analüüsida ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

7. Maakohus rikkus oluliselt tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme, kui rahuldas hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja tuvastas tagaseljaotsusega, millised lepingutingimused on tüüptingimused ja lepingulise viivise tühisuse. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

8. Maakohus jättis omal algatusel hagi osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et ebamõistlikuks ei saa VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Riigikohus ei lahendanud

10. mai 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tarbijakrediidilepingust tulenevat vaidlust. Riigikohtu poolt nimetatud tsiviilasjas tehtud järeldusi ei ole seega tarbijakrediidilepingute kohta sätestatud eriregulatsiooni arvestamata võimalik tarbijakrediidilepingutele üle kanda. Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.

9. Ringkonnakohus märgib, et hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 50 euro tagastamist TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna menetluskulude vaidlustamiselt koos otsuse vaidlustamisega ei tule eraldiseisvalt tasuda riigilõivu. RLS § 59 lg 16 kohaldub, kui apellant vaidlustab üksnes menetluskulude kindlaksmääramist.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus tehtavas lõpplahendis.

11. OÜ Castovanni ühines 7. augustil 2020 OÜ-ga Julianus Inkasso. Seega on Julianus Inkasso OÜ Castovanni üldõigusjärglane ja TsMS § 209 lõike 1 alusel on ta astunud menetlusse OÜ Castovanni asemel. Ringkonnakohus loeb apellandiks Julianus Inkasso OÜ, kuna apellatsioonkaebuse esitamise ajaks oli õigusjärglus juba tekkinud.

/ allkirjastatud digitaalselt /