2-19-13909/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-13909

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

YY ja CC hagi XX vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY

ja

CC

apellatsioonkaebus

ning

XX

vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

Apellatsioonkaebuse hind hageja I osas 702 eurot ja

hageja II osas 306 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind hageja I osas 720 eurot

ja hageja II osas 720 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Janika Drobot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus osas, milles XX-lt mõisteti

välja YY kasuks igakuine elatis 165 eurot ületavas osas ja CC kasuks igakuine elatis

195 eurot ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus muutmata.

3. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1 Hagi rahuldada osaliselt.

3.2 Välja mõista XX-lt igakuiselt elatis YY kasuks alates 10.09.2019 summas 165 eurot,

kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o 17.09.2020).

3.3 Välja mõista XX-lt igakuiselt elatis CC kasuks alates 10.09.2019 summas 195 eurot,

kuni CC täisealiseks saamiseni (s.o 09.08.2025).

3.4 Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 8.ndaks

kuupäevaks DD arvelduskontole selgitusega „elatis“.

3.5 Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Võtta tsiviilasja materjalide juurde XX poolt 14.04.2020 ja 09.11.2020 esitatud

tõendid.

6. Jätta rahuldamata YY ja CC taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

8. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. YY (hageja I) ja CC (hageja II) esitasid 10.09.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja)

vastu elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos alates 2019. a

märtsist. Hageja I kulud ühes kuus on kokku 540 eurot, sh eluase 50 eurot, spordiga tegelemine

60 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, toit 240 eurot, ravimid ja vitamiinid 20 eurot,

hügieenivahendid 10 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus 30 eurot ja suvine puhkus 60

eurot. Hageja II kulud ühes kuus on kokku samuti 540 eurot, sh eluase 50 eurot, spordiga

tegelemine 140 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, toit 220 eurot, hügieenivahendid 10 eurot,

mobiiltelefon 10 eurot, meelelahutus 20 eurot, suvine puhkus 60 eurot. Hagejad paluvad kostjalt

välja mõista kummagi hageja kasuks 270 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni nende

täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab vabatahtlikult kohustust laste ülalpidamiseks,

s.o maksab igakuiselt nii eluaseme kui ka teisi kulusid. Samuti saab laste ema riiklikku toetust

kahe lapse eest kokku 120 eurot kuus. Kostja palub seda summat arvesse võtta ja vähendada

väljamõistetava elatise summat vastavalt. Hagiavalduses näidatud hagejate kulud on osaliselt

ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma elatist kahele lapsele kokku 320 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas hagi 21.02.2020 otsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

välja igakuise elatise hageja I kasuks 192 eurot ja hageja II kasuks 236 eurot kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

5. Maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

mõlemale hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või teinud muid vajalikke

kulutusi. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Maakohus märkis, et

erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise

eesmärki. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks

kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

6. Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuistele kuludele, mis puudutavad

toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Seetõttu ei pidanud

maakohus vajalikuks eraldi hinnata hagejate kulusid spordi (hageja I 60 eurot, hageja II 140

eurot), riiete ja jalatsite (hageja I 50 eurot, hageja II 30 eurot), hügieenivahendite ja

hooldustarvete (mõlemal hagejal 10 eurot), meelelahutuse (mõlemal hagejal 30 eurot) ja suvise

puhkuse (mõlemal hagejal 60 eurot) osas. Maakohus märkis, et nimetatud kulud on vajalikud

ja nende suurus on usutav ja mõistlik.

7. Maakohus asus seisukohale, et mõlema hageja eluasemekulud 50 eurot on vajalikud ja

mõistlikud. Laste ema on kinnitanud, et on valmis ise kommunaalkulusid tasuma. Seega puudub

kostjal vajadus täiendavalt ise laste eest kommunaalkulusid tasuda. Maakohus leidis, et hagejate

märgitud toidukulu on ülepaisutatud. Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid jälgima mingil

põhjusel erilist dieeti, mille tõttu võiksid toidukulud olla suuremad. Maakohus pidas

mõistlikuks toidukuluks mõlema hageja osas 150 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hagejad

välja toonud, et vajaksid aastaringselt ravimeid ja vitamiine või et nad tarvitaksid keskmiselt

kallimaid retseptiravimeid. Arvestades, et ravimite ja vitamiinide kulu tuleb jagada aasta peale,

siis luges maakohus põhjendatud kuluks 10 eurot. Seega leidis maakohus, et hageja I igakuised

põhjendatud kulud on 420 eurot ja hageja II kulud 480 eurot ning kostjalt tuleb hageja I kasuks

välja mõista 210 eurot ja hageja II kasuks 240 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

8. Maakohus leidis, et PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama

õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Maakohtu hinnangul ei esine asjas selliseid

asjaolusid, mis annaks aluse elatist peretoetuse arvel vähendada.

9. Hagejad on palunud tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 3

kohaselt. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses

ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik.

Apellatsioonkaebus

10. Maakohtu otsuse peale esitasid 20.03.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad

maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis

mõlemale hagejale vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda. Hagejad taotlevad otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist.

11. Apellatsioonkaebuse kohaselt vähendas maakohus hagejatele väljamõistetavat elatist

alla seaduses sätestatud miinimummäära ilma seadusliku aluseta. Samuti on maakohtu otsuse

põhjendav osa vastuolus kohtuotsuse resolutsiooniga. Põhjendustes mõisteti kostjalt hageja I

kasuks välja elatis 210 eurot ning hageja II kasuks 240 eurot, kuid resolutsioonis on summad

vastavalt 192 eurot ja 236 eurot. Maakohus on põhjendamatult jätnud kohtuotsuse viivitamatult

täidetavaks tunnistamata. Väljamõistetav elatis on hagejate jaoks hädavajalik.

Vastuapellatsioonkaebus

12. Kostja esitas 14.04.2020 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt ning vähendada väljamõistetud elatist kummagi hageja osas 80 euro võrra, s.o

eluasemekulude 50 euro osas ja ½ lapsetoetuse, s.o 30 euro, osas. Menetluskulud palub kostja

jätta hagejate kanda.

13. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja valesti

kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus jättis tähelepanuta, et laste ema on omaks

võtnud, et eluasemekulusid on maksnud kostja. Kostja maksab korteri kommunaalkulusid,

kuigi korteris elavad hagejad ja nende ema ning kostja ise seal ei ela. Elatise määramisel peab

kohus seda arvestama. Hagejate ema nõustus eluasemekulusid isiklikult kandma, kuid ta ei ole

seda teinud. Samuti tuleb arvesse võtta laste emale makstavat riiklikku peretoetust, kuna selle

summa võrra on laste kulud kaetud.

Vastused apellatsioonkaebustele

14. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata

ja menetluskulud teise poole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti

hageja I kasuks välja igakuine elatis 165 eurot ületavas osas ja hageja II kasuks 195 eurot

ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Muus osas tuleb maakohtu otsus

jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad

rahuldamisele osaliselt.

16. Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kohtuotsuse

resolutsioonis mõistnud välja väiksema summa, kui on pidanud põhjendatuks kohtuotsuse

motiveerivas osas. Kohtuotsuse motiveerivas osas on maakohus pidanud põhjendatuks kostjalt

välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise summas 210 eurot ja hageja II kasuks 240 eurot.

Kohtuotsuse resolutsioonis on aga maakohus mõistnud kostjalt välja igakuise elatise hageja I

kasuks 192 eurot ja hageja II kasuks 236 eurot. Lähtudes maakohtu arvestusest, on õiged

kohtuotsuse motiveerivas osas märgitud igakuise elatise summad.

17. Hagejad on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti mõistnud välja elatise alla

miinimummäära. Ringkonnakohus märgib, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS

§ 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud määra. Kolleegiumi hinnangul ei välista PKS § 102 lõige 2 elatise

vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka juhul, kui lapse tegelikud vajadused

on väiksemad (vt ka Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

18. Maakohus on lähtunud hagejate poolt hagiavalduses väljatoodud kuludest. Kostja

vaidlustas toidukulusid, eluasemekulusid ning ravimite ja vitamiinide kulusid. Hagiavalduse

kohaselt on hageja I toidukulud 240 eurot kuus ja hageja II toidukulud 220 eurot kuus.

Maakohus leidis, et mõistlikud toidukulud kummagi hageja kohta on 150 eurot kuus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses märgitud toidukulud on liialt suured.

Hagejad ei ole välja toonud, et nad peaksid mingil põhjusel järgima erilist toiduvalikut, mille

tõttu on nende toidukulud tavapärasest suuremad. Hagejad ei ole teinud usutavaks, et nende

toidukulud on suuremad kui maakohus on pidanud põhjendatuks. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et ravimite ja vitamiinide põhjendatud kuluks tuleb lugeda 10

eurot kuus kummagi hageja kohta.

19. Hagiavalduses on esile toodud, et eluasemekulud kummagi hageja kohta on 50 eurot

kuus. Kostja märkis, et hagejad elavad koos oma emaga kostja korteris ning kostja on tasunud

ka eluasemekulud. Maakohus leidis, et eluasemekulud 50 eurot kummagi hageja osas on

põhjendatud ning kuna hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et ta on valmis ise

kommunaalkulusid kandma, siis ei pea kostja laste eest kommunaalkulusid tasuma.

Kostja on vastuapellatsioonkaebuses välja toonud, et ta maksab temale kuuluva korteri

kommunaalkulud, kuigi ta ise seal ei ela, ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse

võtta. Kostja märkis, et hagejate ema lubas maakohtus eluasemekulusid tasuda, kuid ei ole seda

teinud. 09.11.2020 avaldas kostja, et ta on tasunud hagejatele elatusraha ning maksnud kuni

2020 veebruarini ka kommunaalkulud. Hagejate ema ei ole aga alates 2020.a märtsist

kommunaalkulusid tasunud, välja arvatud üks makse summas 85,70 eurot. Kostjal on tekkinud

korterühistu ees võlgnevus. Hagejad leidsid, et tähtsust ei ole, kuidas vanemad

kommunaalkulud omavahel kannavad.

Kostja on 14.04.2020 esitatud vastuapellatsioonkaebusele lisanud tõendid kommunaalkulude

maksmise ja elatusraha tasumise kohta. 09.11.2020 on kostja esitanud tõendid elatise tasumise

kohta, kommunaalteenuste arved, tõendid kommunaalteenuste eest tasumise kohta ning

korteriühistu teated võlgnevuse tekkimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et need omavad asja

lahendamisel tähtsust ja võtab need asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1).

Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud elektrienergia eest ning korteriühistule teenuste

eest kuni 2020 veebruarini. Hagejate ema ei ole jätkanud 2020.a märtsist korteriühistu arvete

tasumist (v.a üks makse summas 85,70 eurot), kuigi kostja on elatusraha tasunud. Korteriühistu

ees on tekkinud võlgnevus. Kuigi hagejad on apellatsioonimenetluses väitnud, et vahepeal on

hagejate ema korraldanud nii, et elektrienergia arved laekuvad otse hagejate emale, ei ole

hagejad seda väidet tõendanud, ega ole esitanud ka tõendeid elektrienergia arvete tasumise

kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejate ema ei ole nõuetekohaselt jätkanud

kommunaalteenuste eest tasumist, mistõttu on tekkinud võlgnevus, siis tuleb anda kostjale

võimalus tasuda ise laste elamiskulude eest. Seega tuleb vähendada ka kostja poolt hagejatele

väljamõistetud elatise suurust 50 euro võrra kummagi hageja kohta.

20. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud arvestamata, et hagejate elatise

arvestuses sisaldus ka mobiiltelefoni kulu 10 eurot kummagi hageja kohta. Kostja ei ole

maakohtus sellele kulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kulu mobiiltelefonile tuleb lugeda

põhjendatud kuluks ning kostjalt väljamõistetavat elatist tuleb suurendada 5 (10/2) euro võrra

kummagi hageja kohta.

21. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul ei ole alust

elatist lapsetoetuse võrra vähendada. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei

tulene nagu võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et

elatist saama õigustatud lapsel on õigust saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks

olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse

võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-174-16, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks

aluse elatist vähendada lapsetoetuse võrra.

22. Seega kuulub kostjalt hageja I kasuks väljamõistmisele elatis 165 eurot kuus (210 - 50

+ 5) ja hageja II kasuks elatis 195 eurot kuus (240 – 50 + 5).

23. Hagejad palusid tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. TsMS § 468 lg 3

sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks

hagejale hädavajalikus ulatuses. Kolleegium märgib, et kuna pärast maakohtu otsuse tegemist

on kostja hakanud elatusraha tasuma, siis puudub vajadus kohtuotsuse tunnistamiseks

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu