2-19-7142/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7142

Kohtuasi

Novira Finance OÜ hagi LB 1 OÜ ja Pirita Holding OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prükki vastu hagi

tagamise korras täitemenetluse peatamise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/444

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin

Prükki 02.07.2020 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Novira Finance OÜ (registrikood 12602081),

lepinguline esindaja v/adv Liis Könn

Kostja I LB 1 OÜ (registrikood 14028025), lepinguline

esindaja v/adv Tarvo Lindma

Kostja II Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Katrin Prükk

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 28.10.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.05.2020 otsus jätta muutmata.

2. Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prükki apellatsioonkaebus

jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

4. Määrata LB 1 OÜ apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajalikuks

rahaliseks suuruseks 525 eurot.

5. Mõista Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prükkilt välja LB 1

OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 525 eurot.

2-19-7142

6. Määrata Novira Finance OÜ apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja

vajalikuks rahaliseks suuruseks 1040 eurot.

7. Mõista Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prükkilt välja Novira

Finance OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 1040 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 10.05.2019 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lõike 1 alusel Harju

Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks täitemenetluse peatamine

täiteasjas nr 027/2019/444.

2. Hageja kasuks on seatud ühishüpoteegid kostjale I kuuluvatele kinnisasjadele ja hageja

21.02.2019

täiteavalduse

alusel

algatas

kohtutäitur

täitemenetluse

hüpoteekide

realiseerimiseks. Täitemenetluse peatas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-4765 03.04.2019

tehtud hagi tagamise määrusega. Hageja nimetatud tsiviilasjas menetlusosaliseks ei ole ega saa

hagi tagamise määrust nimetatud hagimenetluses vaidlustada. Nimetatud tsiviilasjas esitas

kostja II hagi 18.05.2017 Pirita Holding OÜ ja Growth Real Estate OÜ vahel ning 15.01.2019

Growth Real Estate OÜ ja kostja I vahel sõlmitud kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingute

kehtetuks tunnistamiseks algse omaniku pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmiseks.

3. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse peatamine rikub tema kui hüpoteegipidaja õigust

saada täitemenetluses hüpoteekidega tagatud nõue rahuldatud. Täitemenetluse peatamine

venitab raha saamist ega võimalda seda äritegevuses kasutada, mistõttu tekib varaline kahju.

Hageja sai 17.11.2017 seatud hüpoteegid 21.02.2019 loovutamise tulemusena. Hüpoteegid

tagavad kõiki nõudeid, mis tulenevad Luminor Bank AS-i ja Growth Real Estate OÜ vahel

12.10.2017 sõlmitud laenulepingust ning hageja ja Brave Capital OÜ vahel 17.11.2017

sõlmitud laenulepingust. Laenulepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks

20.02.2019.

4. Tsiviilasja nr 2-19-4765 tulemus ei mõjuta hageja õigust nõuda hüpoteekide realiseerimist.

Kuna hüpoteekide sundtäitmise nõue kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes, on hagejal

õigus nõuda kinnistute sundmüüki sõltumata sellest, kellele kinnistu hetkel kuulub või tulevikus

kuuluma hakkab. Hüpoteegi sundtäitmist ei tohi kohtud peatada tagasivõitmise hagi

tagamiseks, sest sellise hagimenetluse tulemus ei saaks mõjutada hüpoteegi realiseerimist.

2-19-7142

Kostja I vastuväited

5. Kostja I leidis, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjale I kuuluvatel kinnistutel

on hüpoteegid hageja kasuks, hüpoteegid tagavad hageja nõudeid, mis ei ole täidetud ning

hageja avalduse alusel on alustatud täitemenetlust kinnistutele sissenõuete pööramiseks

hüpoteekide alusel. Lubatav ei ole kinnistute tagasivõitmise hagi tagamiseks peatada kinnistut

koormavate hüpoteekide alusel hüpoteegipidaja kasuks toimuv sundtäitmine.

6. 09.04.2019 vaidlustas kostja I tsiviilasja nr 2-19-4765 menetluses hagi tagamise määruse.

Hagi tagamise taotluse esitamisest ning hagi tagamise kehtivana hoidmisest tekib kostjal I

varaline kahju, mis ajas suureneb. Kostja II võimuses on hagi tagamise abinõu rakendamise

lõpetamine. Kuna kostja I ei vaidlusta hageja nõuet ja kuna hageja on hagi kostja I vastu

esitanud üksnes seetõttu, et kostja II on ebaseaduslikult taotlenud hagi tagamist ja hoiab hagi

tagamist kehtivana, tuleb kostja I menetluskulud jätta tervikuna kostja II kanda.

Kostja II vastuväited

7. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuna sundtäitmist hagi

tagamise määruse täitmiseks ei algatatud, ei saa seda lubamatuks tunnistada. On õige, et

üldjuhul ei tohiks hagi tagamise abinõudega koormata kolmandaid isikuid. Praegusel juhul on

aga tegemist erijuhuga. OÜ-le Pirita Holding nimetati ajutine haldur 14.01.2019. 15.01.2019

sõlmis Growth Real Estate OÜ lepingu hüpoteegiga koormatud korteriomandite üleandmiseks

kostjale I. Korteriomandid olid soetatud võlgnikult. Võõrandamise tõttu jäi OÜ Pirita Holding

pankrotimenetluses esialgu kohaldatud tagamine tagajärjetuks, mispeale maakohus tegi

23.01.2019 uue tagamise määruse, mille alusel kanti kinnistusraamatusse võõrandamise

keelumärked. Keelumärgetele vaatamata võõrandas kostja I korteriomandid 25.01.2019 edasi

K.R.Trust Asset Management OÜ-le.

8. Luminor Bank AS oli andnud Growth Real Estate OÜ-le laenu tähtajaga 30.09.2019. Laenu

tagasid korteriomanditele seatud hüpoteegid. 20.02.2019 lõpetati laenuleping ennetähtaegselt

põhjusel, et laenusaaja soovib laenu tagastada. 21.02.2019 loovutas pank nõude ja hüpoteegid

hagejale ning samal päeval esitas hageja täitmisavalduse, paludes arestitud korteriomandid

müüa. 06.03.2019 avaldas kohtutäitur enampakkumisteate, mille kohaselt kustutatakse

enampakkumise järgselt hüpoteegid ja neile ajaliselt järgnevad kanded. Täitetoimikuga

tutvudes selgus, et sissenõudja ei ole tegelikult hüpoteegipidaja: pank oli hüpoteegid küll

loovutanud hagejale, kuid kinnistusraamatusse ei olnud loovutuse kohta kannet tehtud. Isegi

kui hageja olnuks hüpoteegipidaja, ei ole osa täitmisele esitatud nõuetest hüpoteegiga tagatud.

Isegi kui hageja nõuded oleksid hüpoteegiga tagatud, puudusid tõendid, et see osa nõudest oleks

muutunud sissenõutavaks. Kostja II juhtis kõigile nimetatud asjaoludele tähelepanu ja palus

täitemenetluse lõpetada. 27.03.2019 teatas kohtutäitur, et kaebuse läbivaatamine toimub

03.04.2019. Seda vaatamata asjaolule, et oksjoni lõpuks oli määratud 04.04.2019 kl 23:00.

9. Kinnistu omanik K.R.Trust Asset Management OÜ ei vaidlustanud sundtäitmist, samuti

asjaolu, et korteriomandid pandi täitemenetluses kogumina müüki, ehkki nende eraldi müük

annab pankrotihalduri arvates eelduslikult suuremat kasu. Seega tegutsesid Growth Real Estate

OÜ ja temaga seotud isikud (sh hageja) ühise eesmärgiga tahtlikult, et tekitada võimalused

täitemenetluse läbiviimiseks, vabaneda sel viisil käsutamise keelumärkest ja välistada

tagasivõitmine. Õiguste teostamine eesmärgiga tekitada teistele isikutele kahju on hea usu

põhimõtte rikkumine.

2-19-7142

10. Growth Real Estate OÜ esitas 04.04.2019 kostjale II dokumendid, mille järgi tegelikult ei

võidud hüpoteeki üldse seada. Väidetavalt vormistati 18.05.2017 kinnistu müügihind 10-

aastaseks laenuks ja seejuures võttis ostja kohustuse mitte koormata kinnistuid kolmandate

osapoolte hüpoteekidega laenuperioodi jooksul. Seega ei saa välistada, et ka praeguses asjas

sõlmiti hüpoteegilepingud vaid “tagatisena“, hoidmaks ära tehingu tagasi pööramist.

11. Maakohus leidis hagi tagades õigesti, et praegusel juhul on täitemenetluse eesmärgiks

pankrotivõlgniku võlausaldajatele kahju tekitamine. Kohus peab tõkestama hea usu põhimõtte

vastast käitumist ja selle levimist. Olukorras, kus hageja on esitanud tagasivõitmise hagi ja

täitemenetlust viiakse läbi eesmärgiga sama tagasivõitmine hea usu põhimõtte vastaselt

välistada, on kohus õigustatult kasutanud talle TsMS § 378 lõike 1 punktiga 10 antud

diskretsiooni hagi tagamisel. Hagejal on võimalik kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses. Ta on

seda ka teinud, esitades nõudeavalduse pankrotimenetluses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2020 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks tsiviilasjas nr

2-19-4765 tehtud 03.04.2019 hagi tagamise määruse täitmise osas, millega peatati täitemenetlus

täiteasjas nr 027/2019/444. Kohus jättis menetluskulud kostja II kanda ja mõistis kostjalt II

hagejale välja menetluskulud 5080.20 eurot koos viivisega.

13. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu menetluses on kostja II (käesolevas asjas; edaspidi

pankrotihaldur) hagi Growth Real Estate OÜ, kostja I ja OÜ Pirita Holding (pankrotis) vastu

tehingute tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-19-4765). Maakohus rahuldas 03.04.2019

pankrotihalduri taotluse ning peatas hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr

027/2019/444. Nimetatud täiteasja alustati 21.02.2019 hageja täitmisavalduse alusel, milles

hageja nõuab kahe laenulepingu ja hüpoteekide seadmise lepingu alusel sissenõude pööramist

kostjale I kuuluvatele kinnisasjadele. Kostja II edastas hagi tagamise määruse kohtutäiturile

ning 03.04.2019 peatas täitur täitemenetluse. 21.04.2020 keeldus kohus menetlusse võtmast

kostja II hagi Growth Real Estate OÜ, kostja I ja OÜ Pirita Holding (pankrotis) vastu tehingute

tagasivõitmiseks ning tühistas 03.04.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

14. Maakohus tugines TsMS § 377 lõikele 1 ja § 378 lõike 1 punktile 6 ega nõustunud kostja II

vastuväidetega. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja või tema õiguseelneja

Luminor Pank AS oleksid oma õigusi kuritarvitanud. Puudub vaidlus, et hüpoteekide

realiseerimiseks täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused on täidetud. Täitemenetlust on

alustatud kehtiva täitedokumendi alusel, hüpoteekide kehtivust ei ole vaidlustatud. Kostja II

hagi hageja, kostja I ja K.R.Trust & Asset Management OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2019/444 menetlemisest on kohus 28.04.2020 keeldunud.

Kostja II hinnangul ei oleks Luminor Pank AS tohtinud Growth Real Estate OÜ-ga sõlmitud

laenulepingut 20.02.2019 ennetähtaegselt lõpetada ja kohustuse täitmist vastu võtta. Sellest

tehingust sai kostja II hinnangul alguse õiguste kuritarvitamine, mis viis OÜ Pirita Holding

(pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamiseni.

15. Kostja II etteheited on tõendamata. 12.10.2017 laenulepingu nr 09321342364 kohaselt

andis pank Growth Real Estate OÜ-le laenu 2 350 000 eurot kinnistutele kortermajade

projekteerimiseks ja ehitamise finantseerimiseks. 19.02.2019 sõlmitud lisakokkuleppega

kohustus Growth Real Estate OÜ laenu tagastama hiljemalt 20.02.2019. Kohtule on esitatud

laenulepingu punkti 9 kohaselt on lubatav laenu ennetähtaegne tagasimaksmine. 17.11.2017 on

laenulepingu kohaselt andis hageja laenu Brave Capital OÜ-le 850 000 eurot. Laenu

sihtotstarbeks oli kinnistutega seotud arendustegevuse finantseerimine. Laenulepingu punkti 5

2-19-7142

kohaselt on samuti lubatav laenu ennetähtaegne tagastamine. Kohus tugines võlaõigusseaduse

(VÕS) §-le 5 märkides, et seadusest ei tulene võlausaldajale keeldu kohustuse täitmise

ennetähtaegse täitmise vastuvõtmiseks, samuti ei ole see vastuolus avaliku korra või heade

kommetega ega riku isiku põhiõigusi.

16. Kohus ei pidanud veenvaks kostja II väiteid selle kohta, et nii esialgne võlausaldaja

Luminor Pank AS kui temalt nõude omandanud hageja on tekitanud OÜ Pirita Holding

(pankrotis) võlausaldajatele kahju. Kostja II kahtlused võiksid vastata tõele juhul, kui pank või

hageja oleksid teinud rahatuid tehinguid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pank on saanud

laenulepingu nr 09321342364 täitmisena 20.02.2019 833 675.26 eurot ning pärast

nõudesumma saamist kohustunud ühishüpoteegid vabastama. Kohtule on esitatud tõendid selle

kohta, et 21.02.2019 on pank loovutanud nõude 837 148.91 eurot hagejale. Nõude

loovutamisega on üle läinud nõuet tagavad tagatised ja kõrvalkohustused. Puudub vaidlus, et

loovutus on kehtiv. Kohtule on esitatud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping,

mille punkti 3.2 kohaselt on hüpoteegipidaja tasunud loovutajale ühishüpoteekide loovutamise

eest 837 148.91 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lõikest 1 ja § 352 lõikest 1 tuleneb, et

hüpoteegipidajal on õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist täitemenetluses

hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel. Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteeki

realiseerida sõltumata sellest, kellele kinnisasi kuulub. Seega ei saa vaidlusaluste kinnisasjade

kunagise omaniku võlausaldajaid kahjustada see, et hüpoteegipidaja on vahetunud ega ka see,

et hüpoteegipidaja oma õigusi realiseerib. Tegemist ei ole kostja II nimetatud erijuhtumiga ega

kuritarvitusega, mis õigustaks hageja põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet. Täitemenetluse

peatamisel ei ole ka mingit majanduslikku sisu OÜ Pirita Holding (pankrotis) võlausaldajate

jaoks, kuivõrd pankrotiseaduse (PankrS) §-s 139 sätestatust tulenevalt peaks haldur

müügitulemi jaotamisel arvestama ka hüpoteegipidaja nõudega. Küll aga oleks vaidlusaluste

kinnisasjade edukas tagasivõitmine pankrotivarasse majanduslikult kasulik haldurile tema

tasunõuet silmas pidades.

17. Kohus ei nõustunud kostjaga II, et kuivõrd Harju Maakohtu 03.04.2019 hagi tagamise

määruse täitmiseks ei ole algatatud sundtäitmist, ei ole võimalik ka sundtäitmist lubamatuks

tunnistada ning et täitemenetluse peatamine ei saa hageja kui hüpoteegipidaja õigusi rikkuda,

kuna hageja ei olnud 03.04.2019 hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud. Praeguses

menetluses on kostja II kinnitanud, et informeeris kohtutäiturit 03.04.2019 hagi tagamise

määrusest. Kuivõrd 03.04.2019 määruse punkti 3 kohaselt pidi kostja II määruse täitmiseks

pöörduma kohtutäituri poole ning täitemenetluse peatamise otsuse kohaselt esitati määrus

täiturile 03.04.2019, ei peatunud täitemenetlus iseenesest. Menetluses tuvastatu põhjal algatati

03.04.2019 määruse sundtäitmine nimelt kostja II taotluse alusel.

18. Maakohus tugines TMS § 222 lõikele 1. Antud juhul on kostja II taotluse ja kohtu

03.04.2019 määruse alusel olnud täiteasi nr 027/2019/444 peatatud ligemale aasta. Seega on

alustatud hagi tagamise määruse sundtäitmine, mis on kestnud ligemale aasta. Harju Maakohtu

03.04.2019 määruse peale hagejal kaebeõigus puudus. Kostja II on menetluses asunud ekslikule

seisukohale, et olukorras, kus kolmandad isikud vaidlevad kinnistu kuuluvuse üle ning selle

käigus kitsendatakse hüpoteegipidaja õigusi, peab hüpoteegipidaja passiivselt oma õiguste

riivet taluma. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hüpoteegipidajal ei oleks hüpoteegi

realiseerimise õigust. Asjas on üksnes kostja II kahtlused õiguste kuritarvituste kohta.

19. Kostja II on menetluse käigus asunud ennast distantseerima hagi tagamise määruse

sundtäitmisest, leides, et täitemenetluse peatas kohus ning kohtulahend on täitmiseks

kohustuslik. Maakohtu hinnangul on kostja II seisukoht vastuolus tõenditega. Hageja on

05.05.2019 selgitanud kostjale II, et tema tegevus tekitab hagejale kahju ning palunud kahju

2-19-7142

tekitamine lõpetada. TsMS § 378 lõikest 6 tulenevalt ei takista hagi tagamine hagi tagamist

taotlenud isikut käsutamast hiljem oma õigust väljaspool kohtumenetlust. Kostja II TsMS § 378

lõikes 6 sätestatud võimalust ei kasutanud.

20. Kostja II väited selle kohta, et hageja õiguste riivet ei saanud 03.04.2019 täitemenetluse

peatamisega tekkida, kuna hageja ei olnud sel hetkel hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse

kantud, on vastuolus TMS §-s 18 sätestatuga. 17.11.2017 ühishüpoteekide seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu punktist 3.4 nähtub, et ühishüpoteegiga on tagatud ka hageja nõuded.

21.02.2019 ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu punkti 4.1.1 kohaselt

andis senine hüpoteegipidaja kinnistamisavalduses nõusoleku hageja hüpoteegipidajana

kinnistusraamatusse kandmiseks, hageja kanti kinnistusraamatusse 15.04.2019. Kohus viitas

TMS § 18 lõikele 1 ja märkis, et eeltoodust nähtub, et kohtutäiturile esitati kehtiv täitedokument

ja hageja nõuded olid sissenõutavaks muutunud. 03.04.2019 hagi tagamise määruse

sundtäitmine toimus perioodil 03.04.2019–21.04.2020, seega toimus samal perioodil ka hageja

õiguste riive.

21. Hageja on selgitanud, et täitmisavalduse esitamise seisuga 21.02.2019 oli hageja

laenulepingutest tulenev nõue 2 437 928.34 eurot, 08.01.2020 seisuga aga juba 2 854 674.48

eurot. Kostja II tegevuse tulemusel ei ole hageja saanud antud rahasummat majandustegevuses

kasutada, mis on hagejale tekitanud suures ulatuses kahju. Hageja on laenuandja, kes nõuab

väljastatud laenude tagastamist. Kinnisvaraprojektide finantseerimine on hageja majandus- ja

kutsetegevus. Hageja ei ole laenusaajatega ega kinnistu omanikega seotud isik. Kohus tugines

TsMS § 391 lõike 1 punktile 1 märkides, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-7163 asunud

seisukohale, et hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda ka menetlusväline isik

VÕS § 1043 jj alusel, kui ta tõendab kahju tekitaja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju

vahel ning teo õigusvastasuse. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 mõttes

saab õigusvastane tegu olla kahju tekitaja niisugune tegevus, mis tõi kaasa hageja omandiõiguse

alusetu kitsendamise, mh võimaluse kaotuse enda omandit vabalt kasutada ja käsutada.

Seejuures ei tule õigusvastase teona käsitada hagi tagamise avalduse esitamist ennast, vaid

asjaolu, et kahju tekitaja kasutas temale kättesaadavat menetluslikku abinõu viisil, mis tõi

menetlusvälisele isikule kaasa õigusvastase tagajärje. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue

õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele.

22. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 162 lõikele 1 ja § 165 lõikele 1. Kostja I

hageja nõudele vastu ei vaielnud ning osales menetluses üksnes seetõttu, et TMS § 222 lõike 3

kohaselt pidi hageja esitama hagi ka täitemenetluses võlgniku vastu. Seetõttu jättis kohus

menetluskulud täies ulatuses kostja II kanda.

23. Hageja menetluskuluks on õigusabikulud 4449 eurot, riigilõiv 300 eurot, registriväljavõtted

72 eurot ja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 259.02 eurot (1h 12min, 180 eurot/h). Kostjad

menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja II vastuväite kohaselt ei ole hageja esindajate

õigusabikulu vajalik ega põhjendatud. Tegemist on pankrotimenetlusega seotud menetlusega,

mida finantseerivad võlausaldajad. PankrS § 108 lõige 2 muutuks sisutühjaks kui pankrotivara

moodustamine piirduks üksnes selle müügiga. Põhjendatud ei ole istungil osalemise tunnihind

180 eurot, kui muid menetlustoiminguid on tehtud ka 130 eurot/h.

24. Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

kuulub rahuldamisele. Hageja esindajate tasutaotlus vastab menetluse keerukusele, kantud

kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja II on esitanud kohtule hulganisti taotlusi, mille kohta

2-19-7142

on hageja pidanud seisukohad kujundama. Kohus ei nõustunud kostjaga II, et hageja

õigusabikulusid peaks vähendama põhjusel, et pankrotihalduri alustatud menetlusi

finantseerivad võlausaldajad. Tsiviilasi nr 2-20-3881 on lõppenud seetõttu, et kohus ei näinud

halduri esitatud hagil õiguslikku perspektiivi ning menetlus nr 2-19-4765 on lõppenud just

seetõttu, et riigilõiv on halduri esitatud hagilt tasumata, st võlausaldajad menetlust ei

finantseeri. PankrS § 148 lõikest 1 ja § 55 lõikest 1 tulenevalt ei pea menetlusväline isik kandma

halduri võetud menetluslikke riske.

25. Kohtul puudus alus kahelda, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on

tegelikkuses kantud. Hageja on esitanud detailse aruande tegevuste loetelu ja ajakulu kohta.

Hageja esindajate toimingute kestvuse (21,5h) luges kohus põhjendatuks ja tsiviilasja

keerukusega kooskõlas olevaks.

26. Menetluskulude nimekirja kohaselt on v/adv Liis Könni õigusabi tunnihinnaks 180 eurot

(lisandub käibemaks) ja adv Mailis Meieri tunnihinnaks 130 eurot (lisandub käibemaks).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-14 leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul ei ole ületa vandeadvokaadi tunnihind 180

eurot (lisandub käibemaks) oluliselt mõistlikuks peetud tunnihinda, advokaadi tunnihind 130

eurot on mõistlik ja põhjendatud. Hageja esindamise tunnihind kohtuistungil ei kuulu

vähendamisele kostja II soovitud viisil, kuivõrd taotluse kohaselt soovitakse tasu ühele

esindajale (v/adv Liis Könn) tunnihinnaga 180 eurot ning vandeadvokaat ei pea istungil

osalemise eest saama tasu advokaadi tunnihinna järgi. Eeltoodust tulenevalt on hageja

põhjendatud menetluskulud 5080.20 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava

taotluse.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus

asja lahendamisel TsMS § 438 lõiget 1, otsusest ei nähtu hageja nõude rahuldamise õiguslik

alus. Seega on kohus lähtunud nõude põhjendatuse eeldusest, rikkudes otsuse seaduslikkuse

nõuet. Arusaamatuks jääb, miks peatus kohus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisel.

Sellist nõuet ei ole esitatud.

28. Hageja märkis nõude alusena TMS § 222 lõike 1, mille üks eeldus on, et toimub

täitedokumendi sundtäitmine. Maakohtu otsuse järgi algatati sundtäitmine kostja II taotluse

alusel ning see toimus perioodil 03.04.2019–21.04.2020. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite

alusel kohus need asjaolud tuvastas. Kuna hagi tagamise määrust ei sundtäideta, puuduvad

alused TMS § 222 lõike 1 kohaldamiseks.

29. Maakohus kohaldas valesti TsÜS § 138. Õiguste kuritarvitamise keelu vastuväite

hindamisel ei ole tähtis mitte see, kas isikutel oli vastav õigus, vaid see, kas neid õigusi teostati

heas usus. Laenuleping lõpetati ennetähtaegselt võlgniku initsiatiivil sooviga laen

ennetähtaegselt tagasi maksta. Seejuures ei makstud laenu tagasi, vaid laenusaaja loovutas

nõude ja tagatised hagejale. Paralleelselt ütles hageja üles tema poolt sõlmitud laenulepingu.

Omandatud hüpoteekidele viidates pööras hageja nõuded sundtäitmisele kinnisvara arvelt, mis

tol hetkel kuulus kostjale I ja OÜ-le K.R. Trust & Asset Management. Seejuures oli kinnisvarale

seatud käsutuskeeld OÜ Pirita Holding ajutise halduri kasuks. Täitmisavalduse esitamisel ei

olnud hüpoteek hagejale üle läinud. Kostja I ja OÜ K.R.Trust & Asset Management

sundtäitmisele vastu ei vaielnud ehkki selle tulemusena kaotanuks nad omandid. Ka toetas

2-19-7142

kostja I praeguse hagi rahuldamist. Hea usu põhimõtte hindamisel tuleb mh arvestada ajalist

dimensiooni. Kohus nimetas OÜ-le Pirita Holding ajutise halduri 14.01.2019, seadis

vaidlusalusele kinnisvarale käsutuskeelu 18.01.2019, käsutuskeeld kanti kinnistusraamatusse

15.02.2019, laenulepingud lõpetati 20.02.2019, nõue ja hüpoteegid loovutati, täitmisavaldus

esitati ja kinnisvara arestiti täitemenetluses 21.02.2019. Growth Real Estate OÜ omandas

vaidlusaluse kinnisvara OÜ-lt Pirita Holding 18.05.2017 ja oli omanikuks kuni OÜ-le Pirita

Holding ajutise halduri nimetamiseni. Järgmisel päeval pärast ajutise halduri nimetamist

võõrandati kinnisvara kostjale I ning 25.01.2019 OÜ-le K.R.Trust & Asset Management.

Nimetatud asjaolud nende kogumis näitavad, et veebruaris 2019 tehtud tehingute ja toimingute

eesmärk ei olnud niivõrd laenu ennetähtaegne tagasimaksmine, vaid eelkõige kinnisvarale

seatud käsutuskeelust vabanemine ja tagasivõitmise muutmine võimatuks. Käsutuskeeld

kustutatakse juhul, kui toimub sellest järjekorras eespool oleva hüpoteegi sundtäitmine.

Tehingute ja toimingute tegemine eesmärgiga välistada tagasivõitmine on hea usu põhimõtte

vastane. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et tagasivõitmise hagi jäeti läbi vaatamata ning

menetlus on lõppenud – maakohtu vastav määrus ei ole jõustunud.

30. Maakohus märkis valesti justkui puuduks vaidlus selle kohta, et täitemenetluse algatamise

formaalsed eeldused on täidetud. Vastuses hagile, samuti istungil, selgitas kostja II, et

täitmisavalduse esitamise ajal ei olnud hageja hüpoteegipidaja hüpoteegipidajana

kinnistusraamatusse kantud. Seega ei olnud täitemenetluse formaalsed eeldused täidetud. Ka

nõude loovutuse notariaalse tõendamise nõue on täitmata.

31. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et täitemenetluse peatamisel ei ole majanduslikku sisu.

Kohus ei selgitanud, et kostja II peab tõendama 03.04.2019 määruse majanduslikku sisu. Kostja

II tõi maakohtu menetluses välja, et osa täitmisele esitatud nõuetest ei ole hüpoteegiga tagatud,

samuti, et korteriomandid pandi täitemenetluses kogumina müüki. Kohus neid asjaolusid ei

hinnanud ehkki need näitavad, et tagasivõitmisel on majanduslik sisu – tagasivõitmise korral

saab korteriomandid müüa kõrgema hinnaga ning välistada olukord, kus kinnistute arvelt

rahuldatakse ka hüpoteegiga tagamata nõuded. Kostja II hinnangul ei oma vaidluse

lahendamisel täitemenetluse peatamise majanduslik sisu õiguslikku tähendust. Kui

ringkonnakohus leiab teisiti, palub kostja II anda talle tähtaja majandusliku sisu kohta väidete

ja tõendite esitamiseks.

32. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus, et hageja nõuded on

sissenõutavaks muutunud. Sissenõutavuse tõendamine kohtumenetluses ei näita, et

täitemenetluse formaalsed eeldused oleksid täidetud. Maakohtule esitati võlatunnistus, millest

nähtuvalt muutus nõue Brave Capital OÜ vastu sissenõutavaks 20.02.2019 võlausaldaja

ülesütlemise tõttu. Seega kandis ka selle laenulepingu lõpetamine ja võlatunnistuse

väljastamine sama eesmärki, mis muud 2019. a veebruari tehingud ja toimingud. Kohus ei ole

ka neid tehinguid eraldi ega koostoimes muude veebruari 2019. a tehingute ja toimingutega

TsÜS § 138 võtmes hinnanud.

33. Maakohtu seisukoht, et kostja II sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlus on

lõppenud, ei ole õige – kohtumäärus ei ole jõustunud. Olukorras, kus kohus teiste kohtuasjade

materjalidest omal initsiatiivil tõendeid otsis, jääb arusaamatuks, miks kohus ei võtnud asja

juurde teiste kohtuasjade materjale, mida kostja II taotles ja 29.04.2020 esitas. Seda enam, et

hageja jättis selle 07.05.2020 kohtu otsustada, seega tõendite asja juurde võtmine ei oleks

toonud kaasa asja arutamise venimist. Selles olukorras ei näi kohtu tegevus erapooletu, mis on

menetlusõiguse oluline rikkumine. Kostja II väited on tõendatud olemasolevate tõenditega. Kui

kohtu arvates neist ei piisa, palub kostja II rahuldada taotluse kohtuasja nr 2-19-4765

materjalide asja juurde võtmiseks. Maakohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kuna

2-19-7142

ringkonnakohtu 04.10.2019 määrusega asjas nr 2-19-4765 tuleb lugeda hagi tagatuks asjas nr

2-20-3881, tuleks sel juhul juurde võtta ka need materjalid.

34. Kostja II vaidlustab ka maakohtu hinnangu hageja õigusabikulude põhjendatusele ja

vajalikkusele. Hagi ei olnud väga keerukas ega mahukas. Hageja 08.10.2020 seisukoha

esitamist kohus ei nõudnud. Asjas toimus üks istung. Kostja II menetluse peatamise taotlusele

ning tõendite ja taotluste esitamise tähtaja pikendamise taotlusele esitatud hageja seisukohad

olid napid ja õiguslikult lihtsad. Sellise mahu ja keerukusega menetluses on väljamõistetud

õigusabikulu ülemäärane, seda nii toimingute kestvuse kui tunnihinna poolest. Kui kohtu

arvates menetlusosaline kuritarvitab oma õigusi, saab kohus menetlusosalist korrale kutsuda.

Ülemääraste õigusabikulude väljamõistmise kaudu menetlusosalise karistamine õiguspärane ei

ole.

35. 28.10.2020 esitas apellant taotluse jätta hagi TsMS § 423 lõike 2 alusel läbi vaatamata, kuna

vaidlusalune hagi tagamine on tühistatud 19.10.2020 jõustunud kohtumäärusega ja

täitemenetluse läbiviimine ei ole enam takistatud. Pankrotihaldur püüdis käesoleva asja tarbetut

edasi menetlemist vältida 29.04.2020 menetluse peatamise taotlusega, kuid hageja ja maakohus

sellega ei nõustunud.

Vastustajate seisukoht

36. Hageja ja kostja I vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta

muutmata

ja

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks nende kordamist käesolevas lahendis (TsMS § 654 lõige 6).

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

38. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus rahuldada apellandi taotlust jätta hagi TsMS

§ 423 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Apellant ei ole täpsustanud, kuid taotluse sõnastusest

nähtuvalt lähtub ta viidatud sätte lõike 2 punktist 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata mh juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja

vaidleb taotlusele vastu, tuues esile, et tsiviilasjas nr 2-19-4765 hagi tagamise tagajärjel oli

hageja kasuks seatud hüpoteekide realiseerimine täitemenetluses peatatud u 1,5 aastat,

täitemenetluse venimisega on hagejale tekitatud olulist varalist kahju ja hageja kavatseb nõuda

selle hüvitamist tagamist taotlenud isikult.

39. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 423 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel hagi läbi vaatamata

jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kolleegium on seisukohal, et vaidlusaluse hagi

tagamisega hageja kui tsiviilasjas nr 2-19-4765 menetlusosaliseks mitteolnud hüpoteegipidaja

täitemenetluse venimisest tulenevate õiguste rikkumist ei välista asjaolu, et ringkonnakohtus

lahendi tegemise ajaks oli tagamise abinõu tühitatud ja täitemenetlus sai jätkuda. Ei saa olla

vaidlust, et hagi tagamise korras oli konkreetne täitemenetlus peatatud perioodil 03.04.2019

kuni 19.10.2020, mil Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määrusega jõustus Harju

Maakohtu 21.04.2020 määrus, millega maakohus keeldus tsiviilasjas nr 2-19-4765 menetlusse

võtmast pankrotihalduri hagi ja tühistas 03.04.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.

2-19-7142

Hüpoteegipidaja on põhistanud jätkuvalt õiguslikku huvi hagi tagamise lubamatuks

tunnistamiseks.

40. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva asja lahendamisel omab keskset tähtsust asjaolu, et

pankrotihaldur ei ole esitanud hagi hüpoteekide, mille realiseerimiseks on täiteasi nr

027/2019/444 algatatud, kustutamiseks kinnistusraamatust, st ta ei ole vaidlustanud

täitedokumendiks olevat hüpoteekide seadmise lepingut. Selliselt selgitas täitemenetluse

peatamise võimalust ka Riigikohus 19.02.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-4765 (punktis

11.4). Samas selgitas Riigikohus, et pankrotihalduri poolt TMS § 222 alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi ei oleks eelduslikult õiguslikult perspektiivikas, kuna isegi

täitemenetluse peatamise ja kinnistute tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääksid hüpoteegid

kinnistuid koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist

pankrotiseaduses sätestatud korras, mistõttu pankrotivõlgniku õiguslik seisund oluliselt ei

muutuks. Apellandi poolt viidatud tsiviilasja nr 2-20-3881 materjalidest nähtuvalt aga püüab

pankrotihaldur esitada nimelt täiteasja nr 027/2019/444 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi, mille õigusliku perspektiivi puudumist on nii maa- kui apellatsioonikohus kinnitanud.

41. Pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmise nõude tagamise abinõuna täitemenetluse,

milline toimub hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks koormatud kinnisasjade realiseerimise

kaudu nende igakordse omaniku vastu, peatamine, ei ole sellise hagi tagamiseks asjakohane

tagamise abinõu TsMS § 377 lõike 1 mõistes, kuna täitemenetluse peatamata jätmine ei

raskenda kohtuotsuse täitmist ega tee seda võimatuks. Pankrotihalduri eesmärgiks tehingute

tagasivõitmisel saab olla pankrotivara suurendamine (PankrS § 108 lõiked 1, 2). Selle eesmärgi

saavutamine on võimalik ka kehtetu tehingu alusel saadu väärtuse hüvitamise tulemusena

(PankrS § 119 lõige 3). Pankrotihalduri eesmärgiks ei saa olla tagasivõidetud kinnistute ise

võõrandamine, teades, et hüpoteegipidaja on eesõigusnõudega võlausaldaja, kelle nõue

rahuldatakse esimeses järjekorras pandieseme müügist saadud raha ulatuses (PankrS § 153

lõige 2). Asjaolu, et pandieseme müügitulemist kuni 15/100 läheb pankrotimenetlusega seotud

väljamakseteks, ei õigusta hüpoteegipidaja õiguste rikkumist, mis tekib täitemenetluse

peatamise tulemusena. Tallinna Ringkonnakohus on sarnases vaidluses (13.12.2013 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-803; punkt 8) selgitanud, et hüpoteek on põhiseaduse § 32 kaitsealasse jääv

õigus, mis annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda, et hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse

täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel; mitte ühestki seadusest ei

tulene, et hüpoteegi realiseerimist saaks mõjutada vaidlus selle üle, kes peaks olema koormatud

kinnisasja omanik; kui kinnisasja eelmise ja praeguse omaniku vaheline vaidlus saaks panna

hüpoteegi realiseerimise seisma määramata ajaks (kuni lahendatakse kohtuvaidlus, mille kulgu

ei

saa

menetlusosaliseks

mitteolev

hüpoteegipidaja

mõjutada),

kahjustaks

see

põhiseadusevastaselt hüpoteegipidaja omandipõhiõigust. Kolleegium märgib, et käesolevas

asjas jõustus apellatsioonimenetluse ajal Harju Maakohtu 21.04.2020 määrus, mis tähendab, et

03.04.2019 määrusega tagatud hagi kinnistute müügitehingute tagasivõitmiseks kohtusse

esitatud üldse ei olegi (TsMS § 362 lõige 1).

42. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Vastuolus kehtiva

kohtupraktikaga on apellandi seisukoht, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada TMS § 222

lõike 1 alusel. Asjakohasele Riigikohtu praktikale viitas hageja juba 10.05.2019 hagiavalduse

põhjenduste punktis 7d). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks analüüsida apellandi iga

vastuväidet, millega vaidlustatakse maakohtu seisukohti vaidlusaluse täitemenetluse eelduste

täidetuse kohta, kuna need asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahenduse seisukohalt olulised.

Käesolevas vaidluses on oluline, kas hagi tagamine oli lubatud.

2-19-7142

43. Kuna hagi rahuldamine jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt teostatud

menetluskulude jaotamist.

44. Apellant vaidlustab hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust.

Konkreetselt on vaidlustatud hageja lepinguliste esindajate ajakulu 08.01.2020, 25.03.2020 ja

30.04.2020

menetlusdokumentide

koostamisel

ning

esindajate

tunnitasu

suurust.

Ringkonnakohus menetlusõigusnormide ega kaalutluse piiride rikkumist maakohtu poolt ei

tuvastanud. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS

§ 174 ja § 175 järgi on maakohtu kaalutlusotsustus ning ringkonnakohus saab maakohtu

määrust muuta üksnes siis, kui maakohus ületas diskretsioonipiire (vt Riigikohtu määrus nr 3-

2-1-6-16, punkt 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust maakohtu

järelduse muutmiseks. Maakohtu otsustus on põhjendatud, põhjendused on jälgitavad ja

loogilised ning vastavad kehtivale kohtupraktikale, sh ka osas, milles kohus põhjendas

esindajate mõistliku tunnitasu suurust vastavalt 130 eurot ja 180 eurot, millele lisandub

käibemaks). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei dubleerinud advokaadist ja

vandeadvokaadist esindajad teineteise tööd ja teistel menetlusosalistel puudub õigus nõuda, et

vastaspool oleks kasutanud ainult odavama esindaja teenust.

45. Vastuseks kaebajale märgib kolleegium, et 08.01.2020 menetlusdokument (t I kd lk 105-

107) oli koostatud vastuseks kostja II 16.09.2019 hagivastusele ja selle jaoks kulutas üks

lepinguline esindaja vastavalt kulude nimekirjale (t I kd lk 183) aega 6h. Nimekirjast ei nähtu

muid kulusid seoses vastusega hagile, mis tähendab, et nimetatud aeg sisaldab lisaks dokumendi

koostamise ajale ka tutvumist kostja II menetlusdokumendiga ja selle lisadega (t I kd lk 93-

101) ning nendeks toiminguteks vajalikku mõttetööd seisukohtade kujundamisel ja

formuleerimisel. Arvestades ka, et sisult ei ole tegemist väga levinud vaidlusega, on kolleegium

seisukohal, et hageja ajakulu oli mõistlik ja vajalik. Asjaolu, et maakohus ei olnud hageja

seisukohta nõudnud, ei muuda toimingut ebavajalikuks. TsMS § 199 lõike 1 punkti 6 alusel on

menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.

25.03.2020 kulutas lepinguline esindaja kostja II taotlusega tutvumisele ja sellele vastamisele

15min ning täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 50min (t I kd lk 144,

145-147). Ka nende toimingute puhul ei näe ringkonnakohus hageja esindaja poolt ebavajalikku

ajakulu. TsMS § 199 lõike 1 punkti 6 alusel oli hagejal õigus tutvuda ja vastata kostja II tähtaja

pikendamise taotlusele ning kohus oli selleks hagejale ka tähtaja andnud. Täiendav seisukoht

ei olnud küll mahukas, kuid vastavalt muutunud kohtupraktikale on hageja lepingulisel

esindajal õigus saada tasu ka menetluskulude nimekirja ja vastava avalduse koostamise ja

esitamise eest (Riigikohtu lahend nr 2-18-7550, punkt 15), mistõttu kogumis 50min ei olnud

konkreetses menetluses asjatult kulutatud aeg. Vastavalt nimekirjale kulutas hageja lepinguline

esindaja 30.04.2020 40min, et tutvuda kostja II eelmisel päeval esitatud menetluse peatamise

taotlusega (t I kd lk 165) ja sellele vastata (t I kd lk 174). Ka nende toimingute puhul ei näe

ringkonnakohus hageja esindaja poolt ebavajalikku ajakulu. TsMS § 199 lõike 1 punkti 6 alusel

oli hagejal õigus tutvuda ja vastata kostja II tähtaja pikendamise taotlusele ning kohus oli selleks

hagejale ka tähtaja andnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

47. TsMS § 174 lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus järgnevalt kindlaks apellandi poolt

vastustajatele

hüvitamisele

kuuluvate

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Vastavalt

menetluskulude nimekirjale (t II kd lk 13 pöördel) koosneb hageja apellatsioonimenetluse kulu

2-19-7142

lepingulise esindaja tasust 8h eest (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) 130 eurot 1h,

kokku 1040 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kostja I menetluskulude nimekirja (t II kd lk

9 pöördel) kohaselt kulutas kostja I lepinguline esindaja kaebusega tutvumisele ja sellele

vastamisele kokku 3,5h tunnitasuga 150 eurot, kokku 525 eurot. Apellant vaidleb taotlustele

vastu.

48. Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

mõlemad

taotlused

menetluskulude

kindlaksmääramiseks kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Lepingulistest esindajatest

vandeadvokaatide tunnitasu suurused vastavad kohtupraktikas aktsepteeritud vastava teenuse

mõistlikule hinnale. Ka olid tehtud toimingud (tutvumine kaebusega, vastuse koostamine)

apellatsioonimenetluses möödapääsmatud ja neile kulutatud aeg vastab tsiviilasja õiguslikule

sisule ja mahule. Kuna tsiviilasja õiguslikust ja menetluslikust mahust enamuse moodustab

vaidlus hageja ja kostja II (apellandi) vahel, oli hageja esindajal põhjendatud kulutada

apellatsioonimenetlusele oluliselt rohkem tööaega kui kostja I esindajal. TsMS § 177 lõike 4

alusel viivise taotlust apellatsioonimenetluses ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellandil

hüvitada hagejale apellatsioonimenetluse kulu 1040 eurot ja kostjale I 525 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Indrek Soots/