3-20-1956/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-20-1956

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1956 Määruse kuupäev

17. november 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

P. K kaebus Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsuse nr 8 tühistamise nõudes

Resolutsioon Tagastada kaebus tervikuna. Edasikaebamise kord, selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse esindajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Võru Vallavolikogu tegi 13.05.2020 otsuse nr 8 „Räpina mnt 4, 6, 6a ja 6b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

2. Kaebaja esitas 12.06.2020 Võru vallale vaide 13.05.2020 otsuse nr 8 kehtetuks tunnistamiseks.

3. Võru vald jättis 09.09.2020 vaideotsusega nr 21 vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 9.10.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse.

5. Tartu Halduskohus kohustas 13.10.2020 Võru valda esitama kohtule seisukoht kaebuse menetlusse võtmise osas.

6. Võru vald esitas kohtule seisukoha 16.10.2020.

Kohtu seisukoht

7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud sätte puhul on tegemist

3-20-1956

diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.1

8. Kaebaja taotles kohtult Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsuse nr 8 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist – lõpetada planeeringu koostamine. Kohus selgitab, et Riigikohtu Halduskolleegium on korduvalt öelnud, et detailplaneeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming.2 KSH algatamata jätmise otsus on samuti menetlustoiming detailplaneeringu menetluses.3 Kohus märgib, et Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsust nr 8 „Räpina mnt 4, 6, 6a ja 6b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ei tee haldusaktiks ka see asjaolu, et ta hõlmab kahte menetlustoimingut, viimaste regulatiivsuse puudumise tõttu. Kuna tegemist on menetlustoimingutega, ei ole nende vaidlustamine tühistamisnõudega lubatud.4 Sellisel juhul tühistamiskaebus ei ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks üldse sobiv õiguskaitsevahend. Antud juhul peab kohus lubatavaks vaid kohustamisnõuet. Kuna kaebaja on esitanud kohustamisnõude - lõpetada detailplaneeringu koostamine, mille sisulise läbivaatamise käigus saab kohus anda hinnangu detailplaneeringu algatamine otsusele, ei pea kohus põhjendatuks tulenevalt HKMS § 2 lg-st 5 suunata kaebajat kaebuse muutmisele ja tuvastamisnõude esitamisele. Kohus ei saa küll hinnata menetlustoimingu õiguspärasust seonduvalt KSH algatamata jätmisega kohtule esitatud kohustamisnõude läbivaatamise raames, kuid ei pea siiski vajalikuks anda kaebajale võimalust selles osas kaebust muuta. Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et juhul, kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks – kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid.5 Kohus tutvus kaebusega, selle täiendusega ja lisatud materjalidega ning on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nii detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks kui ka KSH algatamata jätmise otsuse vaidlustamiseks.

9. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus on seisukohal, et hetkel ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldusi. Kaebuse põhjendustest on võimalik aru saada, et 13.05.2020 otsuse nr 8 detailplaneeringu algatamine vaidlustamine tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Nimelt leidis kaebaja, et: 1) planeeringu algatamisel on puudu taotlus ja algatamise kohustusliku osana lahendusskeem; 2) arvestamata on naaberkinnistute omanike seisukohtadega ning naaberkinnistute omanikele esitatud lahendusskeemi alusel rikutakse planeeringu elluviimisega naaberkinnistute väikeelamuala elukeskkonda ja likvideeritakse Jüri tn 47, 49 kuivendussüsteem (planeerimisseaduse § 128 lg 2 punkt 4); 3) algatatud planeering on üldplaneeringut muutev – väikeelamuala planeeritakse muuta ärimaaks kaubanduse eesmärgil; 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ärajätmine on planeerimisseaduse alusel nõutud üldplaneeringut muutva planeeringu puhul, kuid antud juhul ei ole KSH algatamata jätmine põhjendatud (eelhinnang tegemata) ning esitatud põhjendused lähtuvad arendaja huvidest, sh. kahjustades naaberkinnistute väikeelamuala.

1 RKHKm 3-17-505, p 8.

2 RKHKm 3-17-2132, p 8; 3-3-1-12-08, p 15.

3 RKHKm 3-3-1-48-11, p 13.

4 RKHKm 3-3-1-12-08, p 13.

5 RKHKm 3-3-1-24-15, p 13.

3-20-1956

10. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine

10.1. Kohus on seisukohal, et hetkel ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldusi. Kohus nõustub kaebajaga, et tegemist on üldplaneeringut muutuva planeeringuga, kuid see ei anna kaebajale kaebeõigust.

10.2. Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsust nr 8 teiste naaberkinnistute omanike õiguste kaitseks ja avalikes huvides, kuna kehtiv planeerimisseaduse (PlanS) § 141 näeb ette võimaluse esitada kaebus avalikes huvides vaid juba kehtestatud detailplaneeringule.

10.3. Kohus tuvastas, et kaebaja on kinnistu omanik, kelle kinnistu piirneb planeeritava alaga, seega teoreetiliselt saab kaebaja esitada kaebust ka enda õiguste kaitseks. Samas, kohtu hinnangul ei esine hetkel õiguslikke ja faktilisi aluseid, mis takistaksid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringu menetlus koosneb mitmetest etappidest, mille käigus on puudutatud ja kolmandatel isikutel võimalus esitada planeeringu läbiviijale enda seisukohad, arvamused ja vastuväited. Sel põhjusel praeguses planeeringu menetluse etapis oleks kohtu arvates ennatlik väita, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kaebaja õiguste riive (PlanS § 128 lg 2 p 4). Detailplaneeringuga üldplaneeringut muutmine on ette nähtud PlanS §-s 142. PlanS § 128 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Kohus selgitab, et vastanduvate huvide põhjalik kaalumine toimub detailplaneeringu menetluse käigus. Riigikohus on leidnud, et KOV üksus ei või planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale. Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.6 Kohtu arvates ei esine ka muid PlanS § 128 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu algamata jätmise aluseid. Kohus on seisukohal, et haldusasja menetluse raames kogutud materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et algatatud planeeringu elluviimine tulevikus on välistatud. Kohus märgib täiendavalt, et varasemalt kehtestatud ja kehtiv üldplaneering ei tekita kaebajale abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Kaebajal tuleb arvestada võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda.

11. KHS-i algatamata jätmine

11.1. Üldplaneeringu muutmisega seonduvalt selgitas Riigikohus, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-le 3 kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (KeHJS § 33 lg 2 p 3). KSH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise või algatamata jätmise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia ning järelikult ei ole KSH algatamata jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ja kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust.7

6 RKHKo 3-3-1-31-16, p 25.

7 RKHKm 3-3-1-48-11, p 17.

3-20-1956

11.2. Kohus märgib, et hetkel ei esine mitte ühtegi põhjust, et kohus peaks kõrvale kalduma eelpoolnimetatud kohtupraktikast, et jaatada kaebajal kaebeõigust. Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsuse nr 8 kohaselt tulenevalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Otsuses on viidatud Keskkonnaameti poolt antud seisukohale. Keskkonnaamet teatas 14.01.2020 kirjaga nr 6-5/19/267-2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 2² mõistes olulist keskkonnamõju ning KHS-i algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kohtul puudub alus arvata, et Keskkonnaamet eksis, kui leidis, et KHS-i algatamine vaidlusalusel etapil pole vajalik. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ka KHS-i algatamata jätmise osas ilmselgelt puudub kaebajal kaebeõigus.

12. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et puuduvad sellised erandlikud asjaolud, millele tuginedes esineks alus arvata, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja KHS- i algatamata jätmine toob ilmtingimata endaga kaasa lõpliku haldusakti ehk detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse. Seega ei esine kohtu arvates kaebajal kaebeõigust Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsuse nr 8 vaidlustamiseks. Kohus selgitab täiendavalt, kuna kaebajal puudub Võru Linnavolikogu 13.05.2020 otsuse nr 8 otsuse vaidlustamise õigus, ei ole kaebus lubatav kõikide kaebuses esitatud nõuete osas (sh kohustamisnõude osas). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 45 lg-st 3 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

/allkirjastatud digitaalselt/