1-09-4549/9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2010 Kohtla-L.O kohtumaja Kohtuasja number 1-09-4549 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

L.O

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 30.03.2009 ja lõpp 29.03.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada L.O (isikukood xxx)

temale Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsusega

mõistetud karistuse kandmi

sest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata L.O-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada L.O katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx -

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

2 elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada L.O katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada L.O karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt L.O-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 352 (kolmsada

viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. kohtulahendi täitmise küsimuse lahendamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni).

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV)

makstud tasu summas 352 (kolmsada

viiskümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.O on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 01.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 ja §199 lg.2 p.9 - §25 lg.2 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva alates 02.04.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Viru Vanglas kinnipeetav ei tööta, kuid on läbinud 60-tunnise

keskkonnatehnika lukksepa kursuse. Kinnipeetaval on läbitud noorteprogramm

3

EQUIP, osaleb MTÜ Convictus tugigrupis ja taidlusringides. Vangistuses toetavad

kinnipeetavat materiaalselt ema ja vanaema. Täitise andmetel on kinnipeetaval menetluses olevaid rahanõudeid summas 10 010 krooni. Kinnipeetava lähivõrgustiku

moodustavad ema ja vanaema, suhted on toetavad, ema ja vanaema külastavad kinnipeetavat iga kuu vanglas. Vestlusel kinnipeetavaga ei ole täheldatud vaenulikke

hoiakuid, kinnipeetava suhtumine ametnikesse on positiivne, ta on koostöövalmis. Üldjuhul kinnipeetav aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme, kuid on võimeline neid eirama, eriti alkoholi mõjul. Tulevikuks püstitatud eesmärgid on realistlikud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. Rikkumised on läinud raskemaks. Kinnipeetav

ei ole vangistuses asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga, läbimata on

sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Väga suur on tõenäosus, et kinnipeetav puutub

kokku oma vanade sõprade ja kuriteokaaslastega, ka vanglas on ta suhtlemist

jätkanud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik. Vabanedes ennetähtaegselt oleks liiga palju riskifaktoreid, mistõttu kinnipeetav võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetav oli varem määratud kriminaalhooldaja

järelevalve alla, kuid siis pani katseajal toime uued kuriteod. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus kinnipeetaval on oma tuba. Korter on puhas ja heas seisukorras. Kinnipeetava suhted ema ja vanaemaga on olnud head, nad on mõlemad püüdnud kinnipeetava liikumist piirata, teda pidevalt kontrollida. Lähedaste teada suhtles kinnipeetav peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutega. Ennetähtaegse

vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses on

kinnipeetavat toetanud ema ja vanaema, mõlemad on lubanud toetust jätkata ka

vabanemise korral. Kinnipeetava ema on töötuna arvel Töötukassas, vanaema on

vanaduspensionär. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärtegude toimepanemise eest 19-l korral. Vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest

korda, katseajal toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldusametnik hindab kogutud andmete põhjal kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks.

Riskifaktorid on järgmised: lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega - mõjutatavus, alkoholi liigtarvitamine – agressiivsus, mõtlemine ja käitumine nii kainena kui alkoholijoobes, vähene/puudulik oskus määratleda ja lahendada probleeme, riskiv

ja hoolimatu elustiil, vähene tööharjumus/ -kogemus, vähene haridus, elukutse

puudumine, tegevusetus, ei ole vangistuses asunud tegelema alkoholiprobleemiga, töökoha puudumine, lähedaste liigne hoolitsus, varasem kuritegelik eluviis, teod on muutunud raskemaks.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et pärast esimest korda vanglasse sattumist suudab ta elada seaduskuulekalt.

Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

4

Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kolmel korral, kõikidel kordadel II astme kuritegude toimepanemise eest. reaalses vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda. Vangistuses on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras ühel korral, see karistus on käesoleval ajal kehtiv, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega, karistuseks oli määratud lühiajalise kokkusaamise keeld.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 1 aasta 11 kuud 27 päeva ära kandnud veidi rohkem kui 1 aasta 1 kuu ja kanda jääb veel 10 kuud. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud kauem, kui jääb veel karistust kanda.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde xxx linna. Tegemist on 3-toalise kinnipeetava emale kuuluva korteriga, mis on puhas ja heas seisukorras ja kus kinnipeetaval on oma tuba.

Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx, kelle poolt esitatud

garantiikiri on kinnipeetaval olemas. Tegemist on ehitustöölise ametikohaga. Tulenevalt kinnipeetava haridustasemest, tööoskuste- ja kogemuse puudumisest võib tavatöölise töökoha pakkumist pidada reaalseks.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas toetav lähedaste sotsiaalvõrgustik, mille moodustavad ema ja vanaema.

Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetav vangistuses läbinud keskkonnatehnika lukksepa 60-tunnise algkursuse, osalenud MTÜ Convictus tugigrupi töös ja läbinud noorteprogrammi EQUIP.

Kinnipeetava puhul on tegemist noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. Asja materjalide põhjal saab öelda, et antud juhul on vangistus kinnipeetavale mõjunud positiivselt.

Kriminaalhooldusametnik ei ole nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tema poolt toimepandud kuriteod on läinud raskemaks, ta ei ole vangistuses asunud tegelema oma alkoholiprobleemiga, uue kuriteo riski

5

suurendab vabaduses kriminaalkorras karistatud sõpradega lävimise jätkamine ja kinnipeetaval puudub vabanemise korral töökoht.

Maakohus leiab, et antud põhjendused ei anna alust kinnipeetava mittevabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on II astme kuriteod. Seega ei ole

õige kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodu, et kuriteod on läinud raskemaks.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud MTÜ

Convictus tugigrupi töös ja läbinud noorteprogrammi EQUIP. MTÜ Convictus

tugigrupp tegeleb sõltuvusprobleemidega, noorteprogrammi raames on kinnipeetav

läbinud programmid Viha juhtimine ja Sotsiaalsed oskused. Seega ei ole

kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodud väide selle kohta, et kinnipeetav ei ole tegelenud sõltuvusprobleemidega, õige.

Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et talle on kirjalikult garanteeritud ehitustöölise ametikoht xxx.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatud

seisukohaga selles osas, et uute kuritegude toimepanemise riski võib suurendada kinnipeetava poolt kriminaalkorras karistatud isikutega taas lävima hakkamine. Samas

leiab maakohus, et antud riski on võimalik vähendada sellesisulise lisakohustuse panemisega kinnipeetavale katseajaks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks märkida järgmist.

Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta

kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas

juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kümne kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid

õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja

kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli.

Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki

probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Eriti

oluline on selline tugi ja järelevalve noore inimese puhul, kes on vangistusse sattunud esimest korda.

Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei

kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt

vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate

6 vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata.

Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule

võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kümne kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud.

Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste prokuröri abi

poolt nimetatud KarS §75 lg.2 p.2, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholiprobleemi ja seda, et

alkoholi tarvitamise tagajärjel nõrgeneb tema käitumiskontroll ning ta ei ole võimeline vastu võtma adekvaatseid otsuseid. Ka viimane kuritegu oli kinnipeetava poolt toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab muuhulgas sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuigi viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud üksi, aitab teise lisakohustuse panemine väljuda ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 352,80 krooni. Kuna taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, jätab maakohus kaitsjale makstud tasu Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

7

Anne PALMISTE Kohtunik