1-08-10353/32 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-10353 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.H

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.12.2008 ja lõpp 06.11.2010 RESOLUTSIOON

Jätta L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus

ja määrata tema poolt L.H-le osutatud õigusabi tasu suuruseks 352 (kolmsada

viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h.

vangistusest ennetähtaegne vabastamine 250 krooni, käibemaks 50 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni).

Välja mõista L.H-lt kaitsjale

(vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus

menetluses makstud tasu eest 352 (kolmsada viiskümmend kaks) krooni 80 senti.

Kohtumäärusele on õigus

esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 29.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.2, §64 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 8 päeva alates 30.12.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 10 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas hõivatud õppetööga ega

tööta. Kinnipeetav alustas Viru Vanglas õpinguid 8-ndas klassis, kuid eemaldati

õppetegevusest ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kinnipeetaval puuduvad toimetulekuoskused. Hagide suurus on 42 043 krooni. Vanglas toetab kinnipeetavat

õde, kes elab Soomes. Kinnipeetava suhted perekonnaga on halvad, toetavad lähedased puuduvad. Kinnipeetava lähedased on kriminaalkorras karistatud – isa viibib käesoleval ajal vanglas, ema kuritarvitab alkoholi. Kinnipeetav on kergesti mõjutatav sõprade poolt, kuid oskab ka ise teisi oma huvides ära kasutada. Kinnipeetav on pärit probleemsest perekonnast, kasvanud lastekodus, rikkunud seal süstemaatiliselt korda ja

koolikohustust. Kinnipeetaval puuduvad reaalselt teostatavad eesmärgid, sotsiaalsed

oskused on puudulikud, võib muutuda agressiivseks, käitub impulsiivselt ja

läbimõtlematult. Kinnipeetav on alustanud kaklusi rahvusliku vaenu õhutamise

pinnalt. Tema suureks eeskujuks on kasuisa, kes viibib Murru Vanglas ja keda

kinnipeetav nimetab enda tugevaks seljataguseks. Kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud kaks korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega. Lähtuvalt kogutud andmetest ja Vangise andmetest võib

järeldada, et kinnipeetava puhul on oht uue kuriteo sooritamiseks kõrge.

Kinnipeetaval on madal haridustase, puuduvad tööoskused ja vabanedes kindel

töökoht. Töökoha ja -oskuste puudumine ei anna võimalust enda materiaalset olukorda parandada ning sihipäraselt oma vaba aega sisustada ja kuna eelnevad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis selline olukord

loob eeldused samalaadseteks kuritegudeks. Samuti puudub kinnipeetaval ennetähtaegselt vabanedes stabiilne elukoht, kuna Kohtla-Järve linna poolt on antud

elamiseks luba ainult kuni 10.05.2010. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval teda positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik, kes aitaks tal vabaduses

toime tulla. Kinnipeetav on kriminaalkorras kahel korral karistatud, vanglas viibib samuti teist korda. Kinnipeetav on juba eelnevalt ühel korral kriminaalhooldusele määratud ning see ei ole olnud tulemuslik, kuna ta sooritas katseajal uue kuriteo,

mis näitab, et ta jätkas kuritegelikku eluviisi. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on suureneva raskusastmega. Ka karistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetav suutnud ilma rikkumisteta toime tulla – vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud 10 korda. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab kinnipeetav täita talle kohtu poolt määratavaid kontrollnõudeid

ja kohustusi korrektselt ning käituda õiguskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku

arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vangistuses soovitav läbida Agressiivsuse asendamise treening. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde

xxx. Kinnipeetava ema ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldusosakonda vestlusele, kodukülastuse ajal korterisse sisse pääseda ei õnnestunud. xxx majavalitsuse töötaja

3 andmetel elab kinnipeetava ema munitsipaalkorteris, kus ei ole soojust ega vett. Korteri eest on kinnipeetava emal võlad ja talle on Kohtla-Järve linna poolt antud aadressile elamiseks luba ainult 10.05.2010 ja võlgade suurenemisega võidakse ta linna otsusega sealt välja tõsta. Seega puuduvad ka kinnipeetaval vabaduses

normaalsed ja kindlad elamistingimused. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval

kindel töökoht. Arvestades kinnipeetava töökogemuse ja eriala puudumist ning

hariduse taset tekib kinnipeetaval kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt

raskusi tööle saamisega. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 42 043,35 krooni. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: kinnipeetav on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud AS §70 järgi kolmel korral ja KarS §262 järgi ühel korral, vanglas

olles on teda distsiplinaarkorras karistatud kümnel korral, Vangise andmetel on kinnipeetav kõrgohtlik, kuna võib kasu saamise eesmärgil toime panna varavastaseid kuritegusid vägivalda kasutades, on juba varem olnud määratud kriminaalhooldusele,

kuid sooritas katseajal uue kuriteo, risk suureneb, kui kinnipeetav hakkab taas tarvitama alkoholi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav L.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et soovib vabanemise korral sõita elama Soome õe juurde. Samuti kinnitas kinnipeetav, et tema emal on käesoleval ajal uus korter, kuid selle aadressi ja asukohta ta ei tea.

Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud, leidis, et vabanemise tingimuseks olev elukoha küsimus on lahtine ja midagi positiivset antud kinnipeetava kohta öelda ei ole.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja

nõustus prokuröriga selles, et midagi rõõmustavat kinnipeetavat iseloomustavates andmetes ei ole. Samas leidis kaitsja, et vabastamine vangistusest kriminaalhooldaja järelevalve alla on mõistlikum, kui vabanemine ilma kontrollita.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib samuti teist korda. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, see ei õnnestunud, kuna ta sooritas katseajal uue kuriteo. Vangistuses on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud 10 korda, 3 karistust on kehtivad. Kuna enamuses on

4 karistuseks määratud kartser, on rikkumised olnud tõsised. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo toimepanemise eest.

Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde Kohtla-Järvele. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on tegemist ilma kütte ja

veeta munitsipaalkorteriga, kus kinnipeetava emal oli õigus elada vaid kuni 10.05.2010. Andmed selle kohta, kas nimetatud õigust pikendati või on kinnipeetava

emale eraldatud teine elamispind, kuhu oleks võimalik vabanemise korral elama

asuda ka kinnipeetaval, asja materjalides puuduvad, kuna kinnipeetava ema

kriminaalhooldusosakonda vestlusele ei ilmunud ja kodukülastuse ajal kodus ei olnud. Kinnipeetav kinnitas küll, et emal on nüüd teine korter, kuid selle aadressi või

asukohta öelda ei osanud. Seega on kinnipeetava sellekohased seletused paljasõnalised. Lisaks sellele kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et vabanemise korral soovib ta elama asuda Soome Vabariiki õe juurde.

Vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise esimeseks oluliseks tingimuseks alalise elukoha olemasolu. Nimetatud elukoht peab olema kriminaalhooldusametniku poolt varasemalt kontrollitud, tunnistatud sobivaks ja sellel elamispinnal peab kinnipeetav vabanemise korral ka reaalselt katseaja jooksul elama.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas kinnipeetaval selline alaline elukoht puudub.

Tema poolt nimetatud aadressil xxx asuvat korterit ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida. Nagu nähtub majavalitseja seletustest

kriminaalhooldusametnikule, ei ole selles korteris kütet ja vett. See teeb antud

korteris alalise elamise küsitavaks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, kas kinnipeetava emale oli pikendatud nimetatud korteris elamise õigust. Mingit muud

ema elamispinda, mida kriminaalhooldusametnik saaks kontrollida, kinnipeetav nimetada ei osanud. Kinnipeetava viited elamaasumisele Soome Vabariiki ei anna alust tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuna kriminaalhoolduse teostamine teises riigis elava kriminaalhooldusaluse puhul ei ole seaduse kohaselt võimalik.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel ja garanteeritud töökoht ja igasugune

legaalne sisstulek. Kuna kinnipeetavat on karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi

kuritegusid. Ka maakohtu istungil ei suutnud kinnipeetav seletada, missugustest vahenditest ta kavatseb vabanemise korral elama hakata.

Vabanemise korral on väga oluline, et vangistusest vabanenut ümbritseksid ja toetaksid igati lähedased isikud. Käesoleval juhul puudub kinnipeetaval igasugune

lähedane toetav sotsiaalne võrgustik. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, kuritarvitab kinnipeetava ema alkoholi ja pole teada, kus ta

üldse elab. Kinnipeetav on nimetanud küll veel ära oma õe, kuid viimane elab Soome Vabariigis, mistõttu ei ole tal võimalik kinnipeetavat sotsiaalselt vangistusest vabanemise korral toetada.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud.

5

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 352,80 krooni. Nimetatud summa tuleb välja mõista kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik