1-20-8265/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-8265

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-8265 (20230200278)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

V.T

süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav

V.T – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti

Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, xxxx, xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks V.T 424 lg 1 vangistus 10 kuud .

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.T ei pane 1 aasta 6 u pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. ku

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p V.T-lt 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 876 eurot ning

1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 119,60 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse.

Kohustada V.T tasuma sundraha, kaits tasu ja joobeseisundi väljamõistetud ja

tuvastamise kulu 12

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 86,63 eurot.

2

Menetluskulud kogusummas 1039,60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99920700050344. Selgitusena V.T, kriminaalasi 1-20- võib märkida: „

8265, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 1 jätta riigi kanda. 80 lg 3 kohaselt kaitsjatasu, summas 64,80 eurot,

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus V.T-lt kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse V.T jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõend – plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- DVD

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

V.T (V.T) süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 03.05.2020a. kella 21:00 paiku Harju maakonnas, Vaida- xxxx Urge tee 9. kilomeetril suunaga Aruvalla poole mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis ( EKEI uuringuakti nr 639T kohaselt tuvastati

isikul alkoholijoove etanooli veres 2,37 +/- – 0,06 mg/g, k=2, lõplik lugem 2,31 mg/g ), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 - nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukij - uht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu -

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani V.T oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

3

Süüdistatav V.T, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.11.2020.a sõlmitud kokkuleppe

kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § järgi V.T 424 lg 1

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.T ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

võtta V.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt LS § 127 on V.T

kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõend

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t:

p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning 3, 4 alusel kaitsjatasu KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p osutatud õigusabi eest 119,60 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu, summas 64,80 eurot, jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrM § S 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud

ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad

riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 uleppest ka riigi kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokk jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2-

4

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik