2-20-345/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-345 Kohtuasi XX hagi YY ja QQ vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. mai 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY ja QQ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja CC Kostjate lepinguline esindaja Lily Mals Menetlustoiming Apellatsioonkaebusest loobumise taotluse lahendamine Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu YY ja QQ apellatsioonkaebusest loobumine ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-345 apellatsioonimenetlus.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud YY ja QQ kanda. XXl ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 8. jaanuaril 2020 hagi YY (kostja I) ja QQ (kostja II) vastu elatise vähendamiseks, paludes vähendada elatist 74%-ni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse kohaselt sündisid hageja ja kostjate seadusliku esindaja kooselust kaks last. 28. novembril 2016 sõlmisid hageja ja kostjad kompromissi (tsiviilasi nr 2-16-15191) laste ülalpidamise kohustuse täitmise kohta. Vastavalt kompromissile pidi laste isa maksma alates 2017. aastast kummalegi lapsele pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast +

25 eurot. Kuna alates sellest kokkuleppest on asjaolud muutunud, taotles hageja elatise maksmise kohustuse ümber hindamist.

Kostja vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus rahuldas 7. mai 2020. aasta otsusega hagi osaliselt, vähendades elatist pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast s.t et kostjatele makstav elatis vähenes 25 euro võrra mõlema kostja puhul. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust menetlusse võtnud.

6. 14. juunil 2020 teatas kostjate seaduslik esindaja kohtule hageja surmast. Teate kohaselt suri hageja XX.XX.XXXX. Kostjate seaduslik esindaja palus tsiviilasja menetluse seoses hageja surmaga lõpetada.

7. Ringkonnakohus selgitas kostjatele, et seoses hageja surmaga on alus menetluse lõpetamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 järgi üksnes osaliselt, s.t osas, mis puudutab hageja nõuet elatise vähendamiseks alates juunist 2020. Hageja nõue alates

8. jaanuarist 2020 kuni juunini 2020 sissenõutavaks muutnud elatise vähendamiseks tema surma tõttu ei lõppenud. See nõue läheks pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 järgi üle hageja pärijatele. Hageja pärijateks saavad PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 p 1 järgi olla võrdsetes osades hageja abikaasa ja kostjad. TsMS § 209 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Ringkonnakohus palus kostjatel esitada hageja pärimistunnistuse.

8. Kostjad hageja pärimistunnistust ei esitanud, vaid esitasid 11. novembril 2020 apellatsioonkaebusest loobumise taotluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus apellatsioonkaebusest loobumiseks tuleb TsMS §

644 lg 1 alusel rahuldada ning TsMS § 644 lg 4 alusel apellatsioonimenetlus lõpetada.

10. Apellant võib apellatsioonkaebusest TsMS § 644 lg 1 järgi loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni, esitades selle kohase avalduse TsMS § 644 lg 2 kohaselt ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellatsioonkaebuse esitaja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama vaidluse eseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3).

Praegusel juhul ei ole hagejal apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, kuna apellatsioonkaebust ei ole menetlusse võetud ja hageja ei teinud apellatsioonimenetluses ühtegi menetlustoimingut.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv