3-19-2433/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2433

Haldusasi

Eesti

Kaugmetsaomanike

Liidu

kaebus

SA

Erametsakeskus 30.09.2019 otsuse nr 5-1/19/151,

04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/154, 18.10.2019 otsuse nr

5-1/19-157 ja nende suhtes 27.11.2019 tehtud

vaideotsuse nr 1-8/19/5-1 tühistamiseks ja SA

Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja poolt

01.07.2019 esitatud taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Eesti Kaugmetsaomanike Liit

Vastustaja: SA Erametsakeskus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks on lisa 1 (17 lehel).

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.12.2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Erametsakeskus tegi 30.09.2019 otsuse nr 5-1/19/151 „Eesti Kaugmetsaomanike Liit

otsuste kehtetuks tunnistamine ja ettemaksu tagasinõudmine“, millega otsustati: 1. Tunnistada

kehtetuks EMK juhatuse liikme järgmised otsused ja keelduda toetuse maksmisest Eesti

Kaugmetsaomanike Liidule, kuna toetuse saaja esitas valeandmeid ühistu liikmete arvu osas,

mistõttu on täitmata Määruse § 3 lg 2 p 1 sätestatud 200 liikme nõue: 1.1. 18.12.2018 otsus nr

5-1/18/234 „Eesti Kaugmetsaomanike Liit 03.09.2018 vooru metsaühistu toetuse taotluse

osaline rahuldamine“, 1.2. 02.01.2019 otsuse nr 5-1/19/1 „03.09.2018 vooru metsa

sertifitseerimise toetuse taotluse rahuldamine“ punkt 1.3 Eesti Kaugmetsaomanike Liitu

puudutavas

osas.

2. Eesti

Kaugmetsaomanike

Liidul

kanda

10 210,02

eurot

Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 (viitenumber 3500080873) 30

kalendri päeva jooksul SA-lt Erametsakeskus vastavasisulise nõude saamisest. /…/

SA Erametsakeskus tegi 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/154 „Eesti Kaugmetsaomanike Liit otsuse

(NÕUST2019) kehtetuks tunnistamine ja ettemaksu tagasinõudmine“, millega otsustati: 1.

Tunnistada kehtetuks Eesti Kaugmetsaomanike Liidu osas vastu võetud juhatuse liikme

28.03.2019 otsus nr 5-1/19/65 „Eesti Kaugmetsaomanike Liit 03.12.2018 vooru

nõustamisteotuse taotluse rahuldamise otsus“, kuna toetuse saaja esitas valeandmeid ühistu

liikmete arvu osas, mistõttu on täitmata Määruse § 3 lg 2 p 1 sätestatud 200 liikme nõue. 2.

Eesti Kaugmetsaomanike Liidul maksta tagasi punktis 1 nimetatud otsuse alusel tasutud toetuse

ettemaks summas 5713,02 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011

(viitenumber 3500080873) 30 kalendripäeva jooksul Erametsakeskuselt vastavasisulise nõude

saamisest arvates.

SA Erametsakeskus tegi 18.10.2019 otsuse nr 5-1/19/157 „ Metsa uuendamise toetuse taotluse

rahuldamata jätmine“, millega jättis rahuldamata MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit metsa

uuendamise taotluse nr 5-9/19/38.

2. MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit esitas eelpool toodud otsustele vaide. SA

Erametsakeskus jättis oma 27.11.2019 vaideotsusega nr 1-8/19/5-1 vaide rahuldamata.

3. 27.12.2019 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit kaebus SA

Erametsakeskus 30.09.2019 otsuse nr 5-1/19/151, 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/154, 18.10.2019

otsuse nr 5-1/19-157 ja nende suhtes 27.11.2019 tehtud vaideotsuse nr 1-8/19/5-1 tühistamiseks

ja SA Erametsakeskus kohustamiseks vaadata kaebaja poolt 01.07.2019 esitatud taotlus uuesti

läbi.

02.01.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 01.07.2020 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. 13.10.2020 määrusega tegi kohus teatavaks

kohtuotsuse aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab esmalt, et esitas 03.09.2018 vastustajale metsaühistu teotuse taotluse.

Vastustaja rahuldas taotluse summas 9 600 eurot. Koheselt maksti kaebajale välja 4 800 eurot.

Kaebaja esitas 03.12.2018 vastustajale erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse.

Vastustaja rahuldas taotluse summas 11 426,04 eurot. Ettemaksuna maksti kaebajale 5 713,02

eurot.

01.07.2019 esitas kaebaja vastustajale metsa uuendamise toetuse taotluse. Otsusega 18.10.2019

nr 5-1/19/157 jättis vastustaja taotluse rahuldamata, põhjendades seda asjaoluga, et kontrolli

tulemuste kohaselt ei ole kaebaja liikmeskond vähemalt 200 liiget.

2019 septembris viis vastustaja kaebaja juures läbi kontrolli. Kontrolli eesmärk oli välja

selgitada, kas kaebajal on vähemalt 200 liiget. Vähemalt 200 liikme nõue tuleneb

keskkonnaministri 14.04.2014 määrusest nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (Määrus nr 10).

Kontrolli tulemusena koostas vastustaja aruande. Aruandes leidis vastustaja, et ühistu ei pea

liikmete üle korrektset arvestust ning pole tõendatud vähemalt 200 liikme olemasolu.

30.09.2019 ja 04.10.2019 esitas vastustaja kaebajale varasemate otsuste kehtetuks tunnistamise

ja ettemaksu tagasi nõudmise otsused (tl 6-11). 18.10.2019 esitas vastustaja kaebajale metsa

uuendamise toetuse rahuldamata jätmise otsuse (tl 12p). Kaebaja esitas kõigi otsuste peale

vaided. Vastustaja menetles kõiki vaideid koos ja koostas 27.11.2019 vaideotsuse (tl 15-19).

Vaideotsusega jättis vastustaja vaided rahuldamata.

4.2.

Vastustaja nõudis kaebajalt, et kaebaja esitaks vähemalt 200 liikmeksastumise avaldust.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 13 lg 1 kohaselt otsustab liikmeks vastuvõtmise

juhatus. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete

arvestuse.

Kaebaja leiab, et kui vastustajal oli kahtlus liikmete arvu osas, siis oleks tal tulnud anda

kaebajale tähtaeg liikmete nimekirja esitamiseks. Seadus ega põhikiri ei nõua liikmeksastumise

avalduste säilitamist.

Käesoleva kaebuse lisana esitab kaebaja oma (üle kontrollitud) liikmete nimekirja vaidlusaluste

taotluste esitamise hetke seisuga (tl 20-24 Liikmete nimekiri).

4.3. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt mittearvestatud liikmete liikmelisus on tõendatud juba

sellega, et kõigi nende osas on olemas ühistu juhatuse otsuse protokollid nende liikmeks

vastuvõtmise kohta (e-toimiku tõendite kaust 3-19-2433/159). Vastustaja on soovinud kontrolli

käigus näha ainult ühingu liikmeks astumise avaldusi ja jätnud kaebajale selgitamata asjaolu,

et ühingu liikmelisust saab tõendada ka juhatuse otsustega liikmeks vastuvõtmise kohta.

Vastustaja on sõlminud Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu 1-6/19/3 millega (punkt

2.1.1) on võtnud omale kohustuse välja töötada ja kehtestada haldusülesande täitmiseks

vajalikud protseduurid. Kuna vastustaja on jätnud halduslepinguga omale võetud kohustuse

täitmata ei ole kaebajal olnud võimalik juhinduda oma dokumendihalduses vastavatest

reeglitest. Vastustaja nõuded on selgunud alles kontrolli käigus.

Täiesti arusaamatuks jääb see, et vastustaja hakkas valikuliselt kaebaja liikmetele helistama ja

otsustas telefonikõne põhjal, kas tegemist on liikmega või mitte. Liikmeks astumine ja

väljaastumine toimub teatavasti siiski vastava avalduse alusel. Kui avaldus on olemas, isik on

tasunud liikmemaksu, osalenud koosolekutel, kuid ei suuda kohe öelda MTÜ korrektset nime,

siis see asjaolu ei ole aluseks tema liikmelisuse mittearvestamisel.

Samuti on kaebajale arusaamatu kontrolli seaduslikkus. Kui kohapealset kontrolli teostades

esitab vastustaja esindaja pildiga töötõendi, siis kuidas saab metsaomanik veenduda läbi

telefoni väidetava kontrollida identiteedis.

Vastustaja subjektiivset lähenemist näitab eriti ilmekalt asjaolu, et ühingu liikmeteks ei ole

loetud kaebaja asutajaliikmeid ja ühel juhul on liikmelisus jäetud arvestamata avaldusel oleva

allkirja tõttu, mis tundus vastustaja esindajale kahtlane (nr 27 Ants Haidla).

Kaebaja leiab, et esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et kaebajal oli taotluste esitamise ajal

liikmeskonna miinimum suuruse nõue täidetud.

Kaebaja poolt 01.07.2019 esitatud metsa uuendamise toetuse taotluse osas ei ole vastustaja

kontrolli teostanud ja seega on otsus taotlust mitte läbi vaadata vastuolus haldusmenetluse hea

tavaga ja Eesti Vabariigi seadustega. Selle taotluse puhul tuleb arvestada veel asjaoluga, et 2019

taotluse esitamise ajaks (01.07.2019) oli ühingu liikmeskond võrreldes 03.09.2018 suurenenud.

Seega oli 200 liikme nõue igati täidetud.

4.4. Kaebaja on kohtule teatanud, et ei vaidle vastu sellele, et avalduste võetusel fikseeriti

esitatud dokumendid vastustaja poolt märgitud viisil (kaebaja nummerdas dokumendid ja

vastustaja allkirjastas punase pastapliiatsiga T. Mitt iga lehekülje ja lisas kuupäeva 25.09.2019)

4.5. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 720 eurot

vastavalt menetluskulude nimekirjale (II, tl 4-10).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja selgitab, et viis läbi kontrollimenetluse (vt tl 60-70p). Kontrolli tulemuste kohta

koostati 30.09.2019 kontrolliaruanne nr 5-12/18/5-19 (tl 71-84). Selle lisas 1 on näidatud

tulemused Eesti Kaugmetsaomanike Liidu (KML) liikmeks astumise avalduste olemasolu

kohta

Vastustajale esitatud metsaühistu toetuse taotluses nr 5-12/18/6 oli liikmete nimekirjas

märgitud liikmete arvuks 250 (kontrolli all olev taotlus), 01.04.2019 esitatud metsaühistu

toetuse taotluse nr 5-12/19/23 seisuga 01.04.2019 oli liikmete nimekirjas märgitud 267 liiget.

23.09.2019 esitatud liikmete avalduste kaustas tuvastati 260 liikme avaldused, millest vaid 168

avaldust vastasid nõuetele (vt tl 71-84 kontrolliaruande lisa).

5.2. Kontrolli tulemustele tuginedes võeti vastu vaidlustatud otsused. Kõikide eelnimetatud

vaidlustatud otsuste aluseks olid kohapealse kontrolli tulemused, mille kohaselt tuvastati, et

kaebaja oli esitanud valeandmeid ühistu liikmete arvu osas, mistõttu oli täitmata Määruse nr 10

§ 3 lg 2 p 1 sätestatud 200 liikme nõue.

5.3. Kaebaja poolt kaebuses esitatust tuleneb, et justkui on vastustaja kohustuseks kahtluste

korral (kaebaja 200 liikme nõude osas) liikmelisust ise välja selgitada, samas kui kaebajal endal

ei lasu isegi liikmete avalduste säilitamise kohustust. Vastustaja sellega ei nõustu. Kaebaja enda

kohustuseks on esitada õigeid andmeid ehk ta pidi taotluse esitamisel olema ise veendunud 200

liikme nõude täitmisest (Määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1).

Kaebaja kohustus oma liikmete arvestust pidada tuleb MTÜS § 12, mille kohaselt võib

mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab

mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete

arvestust. MTÜS § 13 alusel otsustab liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga

antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse.

Sama kohustab ka kaebaja põhikiri. Punktide 2.2. – 2.3. kohaselt võetakse ühingu liikmeks

kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega. Liikmete nimekirja pidamist korraldab juhatus.

Nimekirja kantakse liikme nimi, isiku- või registrikood, elukoha aadress, telefoni number, e-

posti aadress, andmed liikmeksastumise ja väljaarvamise aja kohta, lisaks muud vajalikku infot.

Määruse nr 10 § 8 lg 31, § 12 lg 16 ja § 131 lg 2 p 3 kohaselt tuli esitada nõustamistoetuse,

metsaühistu toetuse, metsasertifitseerimise toetuse ja metsauuendamise toetuse taotluse juurde

metsaühistu liikmete nimekiri, mis tõendab Määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1 täitmist. Kaebaja on igas

vastustajale esitatud taotluses igakordselt oma esitatud andmete õigsust kinnitanud esindaja

allkirjaga (vt tl 39-53). Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab kaebaja andmete õigsust

tagada, kui ta pole liikmete kohta seaduses sätestatud arvestust peetud.

Vastustaja taotluste infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud 2017.a. kuni käesoleva ajani 14

taotlust, millest 200 liikme nõue on sätestatud 11 taotluse puhul. Seega pidid kaebaja esindajad

11-l korral vähemalt üle vaatama oma liikmete nimekirja, et andmeid vastustajale esitada.

5.4. Vastustaja leiab, et kaebajal on olnud piisavalt võimalusi ja aega liikmete arvestuses

puudusi likvideerida.

Vastustaja on seisukohal, et metsaühistu 200 liikme nõude olemasolu on esmane tingimus

toetuse taotlemisel, mis peab olema täidetud ja tõendatav enne taotluse esitamist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 sätestatud võimalus puuduste kõrvaldamiseks on ellu

kutsutud juhul kui „isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või

kui taotluses on muid puudusi“. Vastustaja leiab, et 200 liikme nõude olemasolu peab olema

täidetud ja ka tõendatud enne taotluse esitamist, mistõttu ei saa seda käsitleda taotluses oleva

puudusena, mida on võimalik parandada.

Kaebaja sai vastustaja poolt läbi viidavast kontrollist teada 09.09.2019, kus kaebaja esindaja

kinnitas, et otsib välja kõik taotlustega seotud dokumendid (tl 60-62). 11.09.2019 keeldus

kaebaja näitamast liikmete avaldusi, põhjendades, et need asuvad Avinurmes (tl 61). Kaebaja

lubas dokumendid esitada 12.09.2019, kuid saatis järgmisel päeva öösel vaid kirja „Soovin

leppida kokku aja dokumentide näitamiseks“ (tl 63). Vastustaja kvalifitseeris sellist tegevust

kontrolli takistamisena ja kokkulepetest mittekinnipidamisena. Vastustaja kontor asub Raplas

ning ükski kontrollijatest ei ela Tallinnas, samuti olid järgmise päeva tööd juba planeeritud.

Vastustajale jäi arusamatuks millisel moel ja kuidas saab kontrolli teha öösel kella 22-23 paiku.

Vastustaja andis kaebajale võimaluse selgitada oma tegevust ja esitada hiljemalt 23.09.2019

küsitud dokumente. Seega oli kaebajal piisav aeg olemasolevate liikmete avalduste korda

tegemiseks ja korrektse arvestuse koondamiseks. Nagu nähtub kaebaja esindajate kirjadest (tl

63) olid dokumendid koondatud juba 12.09.2019. Paraku selgus, et dokumendid polnud korras

ka 23.09.2019. 11 päevaga ei ole tõepoolest võimalik 200 liikmega kontakti võtta, et nad

kirjalikud avaldused liikmeksastumiseks esitaksid ja lisaks selgitada, miks nad peavad kahes

ühingus korraga liikmed olema. Vastustaja märgib, et käesoleva vastuse koostamise ajal on

taotlusi esitanud kaebaja juhatuse liige A. Pedaspuu ka kolmanda metsaühistu - Abistav

Metsaühistu - esindajana (juhatuse liige), kelle liikmed kattuvad Tallinna Metsaomanike Seltsi

(111 liiget) ja kaebaja liikmetega (170 liiget).

Peale eelnimetatud 11 päeva oli kaebajal aega veel oma dokumente korrastada EMK liikmete

kontrolli tulemuste põhjal enne vaide esitamist. Vaided esitati vastavalt 29.10.2019 ja

16.11.2019 ja so ca kahe kuu jooksul alates vaidlustatud haldusaktide andmisest. Kuid nagu

nähtub ka kaebusest, ei ole ühtegi selgitust selle kohta, miks siis liikmete kirjalikud avaldused

puudusid. Kui ka sellise aja jooksul seda polnud võimalik teha, siis on ilmselgelt tegemist

ühistuga, kelle näiline liikmearvestus oli ellu kutsutud teise ühistu liikmete najal ning vaid

selleks et toetust saada (siinkohal märgime, et kontrolli tehti samal ajal ja samas ulatuses ka

Tallinna Metsaomanike Seltsi liikmete nimekirjade osas, kus samuti on juhatuse liikmeks Aivar

Pedaspuu ja mille kontorid asusid samas ruumis. Viimase nimetatud ühistu ja kaebaja liikmete

kattuvus tuvastati 150 liikme osas).

Vastustaja leiab, et antud tõendid on piisavad tõendamaks, et vastustaja andis kaebajale

piisavalt aega (isegi liiga palju aega) võrreldes sellega, et need andmed pidid tal ammu olemas

olema, see omakorda tõendab valeandmete esitamise fakti 200 liikme nõude täitmise osas.

5.5. Kaebajate väide, et seadus ega põhikiri ei nõua liikmeksastumise avalduste

säilitamist, ei ole kooskõlas juriidilise isiku tegevuse põhimõtetega.

MTÜS § 54 kohaselt on sätestatud kord ühingu dokumentide säilitamiseks. MTÜS § 54 lg 3

kohaselt „Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega

ettenähtud tähtaja jooksul.“

Isegi kui kaebaja esindajad pole teadlikud, et nii ühingu asutamisdokumendid kui ka liikmete

avaldused tuleb säilitada alaliselt, oleks nad juhatuse liikmetena, kellel lasub kohustus

raamatupidamise korraldamise eest, pidanud teadma raamatupidamise dokumentide 7 aastat

säilitamise kohustusest (vt raamatupidamise seadus § 12).

Määruse nr 10 § 5 lg 1 p 3 kohaselt peab toetuse saaja säilitama toetusega seotud dokumente

seitse aastat toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Vastustaja arvates on

liikmeksastumise

avaldused

esmased

tõendid

tõendamaks

lisaks

ka

metsaühistu

kvalifitseerimist toetuse saamiseks.

Vastustaja märgib veel, et äriregistri andmetel on kaebaja registris esmakande aeg 04.01.2016.

Äriregistri andmetel kaebaja 23.04.2019 korralise üldkoosoleku protokolli kohaselt osales

üldkoosolekul vaid juhatuse liige A. Pedaspuu, korduskoosolekul 24.04.2019 osales lisaks ka

teine juhatuse liige T. Härm. Tegemist on alles asutatud ühinguga, mistõttu ei ole võimalik, et

isikute omakäelised avaldused said kuskile kaduda.

Mittetulundusühingu liikmeksastumise avaldus on oluline tõend liikmemaksu kohustuse

tõendamisel või üldkoosolekul osalemise korral hääleõiguse tõendamisel jm. Seega on

mõeldamatu, et liikmete kirjalikud avaldused lihtsalt hävitati.

5.6. Vastustaja ei võta seisukohta kaebuse lisas 6 esitatud kaebaja liikmete nimekirja õigsuse

või liikmete arvu osas. Kaebuse lisa 6 esitatud liikmete nimekiri kannab seisu 23.12.2019 ja on

allkirjastatud kaebaja esindaja T. Härm poolt 27.12.2019.

Kontrollimenetlus kaebaja liikmete nimekirja puudutavas osas on lõppenud 30.09.2019

kontrolliaruande (01.10.2019) ja vaidlustatud otsuste teatavakstegemisega. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb muuhulgas haldusakti

teatavakstegemisega.

Vastustajale ei ole teada, et eksisteeriksid kaebaja liikmete kontrollimenetluse uuendamiseks

HMS § 44 loetletud alused. Kaebuses esitatud liikmete nimekirja puhul pole tegemist ka uue

tõendiga, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.

Isegi kui kohus leiab, et vaidlustatavad otsused tuleb tühistada, ei ole vastustajal võimalik

menetluse uuendamisel arvestada kaebaja kaebuses 23.12.2019 seisuga esitatud liikmete

nimekirja, kuna taotluste vastuvõtmise tähtajad on möödunud ja vastustaja ei näe mõjuvaid

põhjuseid selle ennistamiseks ega uue dokumendi esitamiseks.

Kaebusele lisatud uus nimekiri ei kajasta Määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1 200 liikme nõude täitmise

seisu: „taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisu”.

5.7. Vastustaja leiab, et kaebaja soov liikmete nimekirja uuesti üle vaatamise osas on

perspektiivitu, kuna käesoleval ajahetkel ei ole enam võimalik tagasiulatuvalt tõendada ega ka

kontrollida liikmeksastumise kirjalike avalduste olemasolu taotluse esitamise ajal, juhatuse

otsuste olemasolu, allkirjade autentsust või puudumist. Tõendamist on leidnud, et kaebaja

esindajad pole pidanud liikmete osas korrektset arvestust (sh polnud mitmed liikmed

teadlikudki, et nad on samaaegselt kahes ühingus), kohapealsel kontrollil 11.09.2019 avaldusi

ei eksisteerinud, samuti olid need puudulikud 23.09.2019 kontrollil, seetõttu on tuvastatud, et

lisaks kontrolli takistamisele esitas kaebaja vastustajale ka valeandmeid.

Uue 23.12.2019 seisuga liikmete nimekirja arvestamisel toetuste maksmisel oleks samuti

tegemist teiste taotlejate/toetuse saajate ebavõrdse kohtlemisega, kes on esitanud oma taotlused

(liikmete nimekirjad) õigeaegselt ja pidanud oma liikmete arvestust korrektselt.

5.8. Eeltoodud selgitustele ja põhjendustele tuginedes leiab vastustaja, et kaebaja väited on

paljasõnalised ja tõendamata.

5.9. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et metsaühistu 200 liikme nõude olemasolu on

esmane tingimus toetuse taotlemisel, mis peab olema täidetud ja tõendatav enne taotluse

esitamist, mitte alles aastaid hiljem kohtumenetluses.

Vastustaja märgib, et 200 liikme nõude täitmine on oluline seetõttu, et erametsanduse toetuste

määr on seotud liikmete arvu, liikmetele toetuse maksmise, nõustamise või ka liikmete

metsamaa suurusega.

5.10. Vastustaja leiab, et 21.08.2020 kohtule esitatud arvukad viited justkui liikmelisus oleks

tõendatud juhatuse otsustega on tagantjärgi fabritseeritud dokumendid.

21.08.2020 esitatud viited juhatuse otsuste kuupäevadele (01.07.2017, 12.12.2017, 30.11.2016)

ei tundu ka loogiliselt olevat õiged, sest Äriregistrist ei nähtu ühtegi koosolekut, kus oleks peale

juhatuse liikmete teisi liikmeid osalenud.

5.11. Vastustaja toob välja, et isegi ühe avalduse puudumisel on tegemist valeandmetega, sest

toetuse taotlusel (vt Määruse nr 10 Lisa 1) kinnitab kaebaja esindaja oma allkirjaga kõigi

andmete õigsust. Seega on korrektne kui ta ka igakordselt andmed uuesti üle kontrollib.

Käesoleval juhul oli puudu ca 80 avaldust.

Iga liikme eest makstakse toetust, seega on liikmete arvestuse pidamine- tõendamine eriti

oluline riigieelarve rahaliste vahendite- toetuste saamisel. Vastustaja ei näe ühtegi võimalust,

kuidas on võimalik vastustaja andmeid kohtumenetluse ümber lükata, sest kohtumenetluses

pole võimalik kontrollimenetlust uuendada.

5.12. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tõendamiskoormus riigilt rahalise toetuse saamisel

lasub toetuse saajal, mitte haldusorganil. Seega pidi kaebaja ise sellele tähelepanu juhtima, et

vastustaja ei arvestanud asutajaid liikmetena. Seejuures kahe juhatuse liikme puudumine

arvestusest ei korva 80 liikme liikmelisust.

5.13. Kohtule esitatud liikmeksoleku täiendavate tõendite osas jääb arusaamatuks, mida kohtule

esitatud asjaoludega tõendatakse või milliseid asjaolusid põhistada püütakse ning miks

esitatakse need tõendid alles aasta hiljem, mitte kontrollimenetluses septembris 2019.a.

Vastustaja ei võta siinkohal seisukohta kaebuse lisas ja 21.08.2020 kaebuse täienduses esitatud

kaebaja liikmete liikmelisuse, nimekirja õigsuse või liikmete arvu osas.

Vastustaja on tuvastanud kontrollimenetluses septembris 2019 kaebaja valeandmete esitamise

kaebaja liikmete nimekirja õigsuse osas. Kontrollimenetlus kaebaja liikmete nimekirja

puudutavas osas on lõppenud 30.09.2019 kontrolliaruande ja vaidlustatud otsuste

teatavakstegemisega.

5.14. Vastustaja märgib, et kaebaja üheks juhatuse liikmeks on Aivar Pedaspuu, kes esindab

korraga kolme metsaühistut: Eesti Kaugmetsaomanike Liit, Tallinna Metsaomanike Selts ja

Abistav Metsaühistu. Kõikide nende ühistute tegevusel on üks eesmärk: vastustajalt toetusi

taotleda.

Abistav Metsaühistu liikmetest kattuvad Tallinna Metsaomanike Seltsiga 111 liiget, KML

liikmetega 170 liiget. Ainuüksi need faktid panevad mõtlema, kas liikmed ise on teadlikud

kolmes ühistus korraga osalemisest.

Vastustaja viis läbi üheaegselt kontrolli kahes A. Pedaspuu juhtimisel olevas ühistus: kaebajas

ja Tallinna Metsaomanike Seltsis. A. Pedaspuule saadeti ühine kontrolliteade ja kontroll toimus

samal päeval 11.09.2019. Samu asjaolusid selgitati kahele esindajale, kes viibisid samas

kontoris samaaegselt: A. Pedaspuu ja T. Härm.

Tallinna Metsaomanike Selts kontrollil ei tuvastatud samuti 200 liikme olemasolu. Nimetatud

asjaolude osas on tänaseks jõustunud kohtuotsus nr 3-19-2424.

5.15. Vastuseks kohtunõudele selgitas vastustaja, et 23.09.2019 kohtumisel Raplas, esitas

kaebaja juhatuse esimees Aivar Pedaspuu kausta liikmete avaldustega. Kaustas märgiti kõik

leheküljed kolme osaleja juuresolekul A. Pedaspuu poolt iga lehe paremasse ülemisse äärde.

Selle kohta vormistati (tl 186) dokumendi võetuse akt. Aktis märgiti: „ Kaust sisaldab Aivar

Pedaspuu

poolt

omakäeliselt

märgitud

lehekülgedega

dokumente

(kakssada

seitsekümmend üheksa) lehel. SA Erametsakeskus garanteerib avaldustes esitatud

isikuandmete kaitse, kuid valikuliselt teeb kontrolli ühistu liikmelisuse kohta metsaühistu

taotluse nr 5-12/18/6 ühistu liikmete nimekirja alusel. Dokument koostatud 2 eksemplaris: üks

SA Erametsakeskus ja teine A. Pedaspuu.“ Akti allkirjastas ka kaebaja esindaja A. Pedaspuu.

Selleks, et hilisemalt kõikide lehtede (dokumentide) olemasolu tõendada, allkirjastas punase

pastapliiatsiga T. Mitt iga lehekülje ja lisas kuupäeva 25.09.19, seejärel tegi ta igast esitatud

lehest koopia. Koopiad on tehtud paberkandjal, 279 leheküljel.

5.16. Vastustaja nõustub kohtuga, et loomulikult tuleb asutajaliikme Aivar Pedaspuu osas tema

liikmelisust arvestada. Samas, aga ühe liikme puudumine või lisamine ei muuda vastustaja

poolt tuvastatud asjaolusid kehtetuks: valeandmete esitamist ning liikme arvestuse puudumist.

5.17. Vastuseks kohtunõudele selgitab vastustaja, et Ants Haidla allkiri on kaheldav seetõttu,

et allkiri ei moodusta isiku nime, vaid allkirjas sisaldub teine nimi. Esitame sellest koopia (tl

195). On ebatõenäoline, et ametlikul dokumendil kasutab isik allkirja, mis hõlmab teise nime

tähekombinatsioone, tõenäolisem on, et avaldus on allkirjastatud teise isiku poolt.

Nende liikmete osas, kellel kontrolliaruande lisas pole mingit märget, see tähendab, et nende

avaldust vastustajale esitatud kaustas ei olnud. Ka pole kaebaja ei kontrollimenetluse ega ka

vaidemenetluse ajal nende avaldusi esitanud.

Kaebaja poolt kohtule esitatud Anneli Rein, Raili Müller ja Meelis Mägi avaldust pole kaebaja

kunagi EMKle esitanud, kuna sellel puudub kausta järjekorra number paremal üleval äärel ja

T. Mitt allkiri+kuupäev punase pastapliiatsiga. Lisaks on Raili Müller 30.06.2017 avaldus ja

Meelis Mägi 29.06.2017 avaldus käsikirjas ja skännitud, milliste allkirja identsust ja tähtaega

pole võimalik tagantjärgi tõendada.

Vastustaja leiab, et kaebust ei ole võimalik lahendada hindamaks vastustaja otsuste

õiguspärasust tõendite alusel, millele ei saanud kontrollimenetluses tugineda, ehk mida ei olnud

sel ajal olemaski.

5.18. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7. Kaebaja on vaidlustanud ühe toetusest keelduva otsuse ja kaks toetuse ettemaksu

tagasinõudmise otsust. Samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaide kohta tehtud 27.11.2019

vaideotsuse nr 1-8/19/5-1.

8. MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit (KML või kaebaja) esitas vastustajale järgmised toetuse

taotlused, mille lisas on esitatud ka tema liikmete nimekirjad:

1) metsaühistu toetuse taotlus nr 5-12/18/6 ja sertifitseerimistoetuse taotlus nr 5- 18/18/3 (tl 39-

53), kus on näidatud liikmete nimekirjas seisuga 03.09.2018 250 liiget.

2) Erametsaomanike nõustamistoetuse taotlus nr 5-6/18/19 kus on näidatud liikmete nimekirjas

(tl 54-56p) seisuga 03.12.2018 260 liiget.

3) Metsauuendamise toetuse taotlus 5-9/19/38 kus on näidatud liikmete nimekirjas (tl 57-59p),

seisuga 01.07.2019 274 liiget.

Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus, et kaebajale tehti kahe esimese

taotluste rahuldamise otsuste alusel ettemaksed. Metsauuendamise toetuse taotlus 5-9/19/38

jäeti rahuldamata.

Metsaseaduse (MetsS) § 10 lg 11 alusel antud keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10

(Määrus nr 10) § 8 lg 2 järgi saab erametsaomanike nõustamise toetust taotleda metsaühistu.

Sama määruse § 13¹ lg 2 alusel saab metsaühistu taotleda ka metsa sertifitseerimise toetust ning

§ 12 kohaselt metsaühistu toetust. Määruse nr 10 § 9 lg 2 järgi saab metsauuendamise toetust

taotleda metsaühistu.

9. Vaidlus puudub, et toetuste taotluste kohta otsuste tegemise, samuti toetuste tagasinõudmise

pädevus (MetsS § 10 lg 14) on SA-l Erametsakeskus.

10. Vaidlus puudub, et vastustajal on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida ja nõuda

taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja lisadokumente (Määrus nr 10 § 14). Seejuures

ei ole keelatud taotluse muutmine kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui

selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia või

kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi (määrus nr 10 § 15 lg 1), kuid metsaühistu ei tohi

asendada taotluses ühte erametsaomanikku teisega (määrus nr 10 § 15 lg 3).

11. Määrus nr 10 § 3 lg 2 p 1 (toetuse taotlemise ja saamise üldtingimused) sätestab kõigi

eelnimetatud toetuste taotlemiseks nö kvalifitseerumisnõude ehk metsaühistul peab taotluse

esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga (edaspidi taotluse esitamise seis)

olema vähemalt 200 liiget. Kõigi taotluste lisana tuli esitada liikmete nimekiri koos isiku- või

registrikoodide ja metsamaa pindalaga (määrus nr 10 § 3 lg 2 p 3; § 8 lg 3¹; § 12 lg 16 p 2).

Kohtu hinnangul peab vähemalt 200 liikme nõue olema täidetud selleks, et saaks üldse toetust

taotleda (väiksematele metsaühistutele toetuse taotlemist ei võimaldata) ning lisaks sellele peab

mh olema taotluses toodud tegelikkusele vastav liikmete arv ja neile kuuluva metsamaa pindala,

kuna makstava toetuse summa on nende andmetega seotud (nt metsaühistu toetust saab taotleda

ühes taotlusvoorus ühe ühistu liikme kohta ning toetuse arvutamisel võetakse aluseks

metsaühistu liikmete arv taotluse esitamise seisuga – määrus nr 10 § 12 lg 5, 6).

Taotleja peab olema võimeline esitatavate andmete tegelikkusele vastavust taotluse esitamise

aja seisuga ka haldusorganile tõendama (määrus nr 10 § 14). Seejuures annab viidatud määrus

võimaluse ebatäpsuste ja eksimuste parandamiseks kuni toetuse osas otsuse tegemiseni, mis

puudutab olukorda, kus toetuse määramist asutakse alles otsustama. Olukorras, kus toetuse

maksmise otsus on tehtud ning toetuse saamisele vastavust asutakse kontrollima järelkontrollis,

tuleb õigusaktide nõuetele vastamist (antud juhul taotlusele lisatud liikmete nimekirjas toodud

isikute tegelikku liikmeks olekut) tõendada samuti taotluse esitamise aja seisuga, kuid

haldusorgan

ei

ole

järelkontrollimenetluse

läbiviimisel

seotud

nii

lühikeste

menetlustähtaegadega nagu toetuse määramist otsustades.

Toetuse (vähese tähtsusega riigi abi määruse nr 10 § 2 kohaselt) maksmine on seotud konkreetse

abi perioodiga ja tähtaegadega. Õigus toetust taotleda ei tähenda subjektiivset õigust toetust

saada. Abi taotlemisel on taotlejal hoolsuskohustus esitatavate andmete õigsuse tagamisel ning

õigusaktid nõuavad esitatavate andmete õigsuse kinnitamist taotluse allkirjastaja poolt. Samuti

peab taotleja kinni pidama menetlustähtaegadest. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja järginud

hoolsuskohustust ning vastustaja on andnud kaebajale haldusmenetluses võimaluse toetuse

taotlemisel esitatud andmete õigsust tõendada (kuni otsuse tegemiseni). Kuigi järelkontrolli

(erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse, metsaühistu toetuse taotluse ja metsa

sertifitseerimise toetuse taotluse) läbiviimisel ei olnud haldusorgan seotud käimasoleva

abiperioodi taotluste läbivaatamise tähtajaga ning menetlusi oleks võinud selgemalt eristada, ei

oleks kaebajale liikmete liikmelisuse tõendamiseks pikema tähtaja andmine saanud muuta

haldusorgani otsuseid, kuna kaebaja ei tõendanud eelmärgitud taotlustele lisatud liikmete

nimekirjades olevate isikute arvu (seisuga 03.09.2018 250 liiget ning 03.12.2018 260 liiget)

tegelikkusele vastavust ka vaidemenetluses. Samuti ei tõendanud kaebaja metsauuendamise

toetuse taotlus 5-9/19/38 kus on näidatud liikmete nimekirjas (tl 57-59p), seisuga 01.07.2019

274 liiget tegelikkusele vastavust samuti vaidemenetluse kestel.

12. Kohtumenetluses kontrollib kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise

aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), seega isegi kui kaebaja poolt alles kohtumenetluses

esitatud liikmete avaldused oleksid nõuetekohased (kirjalikus vormis, allkirjastatud) ja nende

isikute nimed kattuksid vastustajale haldusmenetluses esitatud nimekirjades toodud isikute

nimedega ja annaksid kokku taotleja poolt taotluses deklareeritud liikmete arvu, ei saaks kohus

sellest iseenesest järeldada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Vastustajal ei olnud

võimalik alles kohtumenetluses esitatud tõendeid vaidlustatud haldusaktide andmise ajal

hinnata. Vastustajal täitis oma uurimiskohustust haldusmenetluses piisavalt.

Võimalikku haldusmenetluse uuendamist saab kaebaja taotleda haldusorganilt, kui selleks

esinevad seaduses toodud alused (HMS § 44).

13. Määruse nr 10 § 19 kohaselt teeb haldusorgan toetuse maksmisest keelduva otsuse, kui

toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise kriteeriumile (§ 19 lg 2 p 1) või kui ta on

esitanud teadlikult valeandmeid (§ 19 lg 2 p 2). Taotluse rahuldamata jätmise alused tulenevad

metsaseadusest (§ 10 lg 9¹). MetsS § 19 lg 9¹ p 1 kohaselt taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust

ei maksta mh, kui taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise

nõudele ning taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid (§ 19 lg 9¹ p 3). Tingimused ei pea

esinema üheaegselt. MetsS § 10 lg 9 kohaselt, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et

toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis

oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu

sõlminud isik (toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist.

14. Kohus leiab, et kui andmed on korrastamata ja juhatuse liikmed pole täitnud oma

hoolsuskohustust, kuid sellele vaatamata kinnitatakse, et taotluses toodud andmed on õiged, on

tegemist teadlikult valeandmete esitamisega.

Riigikohus on asjas nr 3-3-1-4-17 selgitanud teadliku valeandmete esitamisega seonduvat.

Viidatud lahendis Riigikohus märkis, et sõna "teadlik" definitsiooni puhul tuleb lähtuda sõna

üldkasutatavast

tähendusest.

Eesti

keele

seletava

sõnaraamatu

(https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teadlik&F=M) kohaselt tähendab sõna "teadlik", et

miski toimub teadvuse osavõtul, on teadvuslik või tahtlik, ettekavatsetud; eesmärgi-, sihikindel.

Ka kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et sõna "teadlik" tähistab tahtlust (haldusasi

nr 3-3-1-16-13, p 30). Samas lahendis rõhutatakse ka seda, et igasugused andmed, mis ei vasta

tegelikkusele ei pea kaasa tooma taotluse rahuldamata jätmist, vaid tegemist peab olema

andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt nõutakse ning mis taotluse nõuetekohasuse

kindlakstegemisel või taotluse hindamisel rolli mängivad.

Kohtu arvates ei saa antud juhul olla kahtlust, et metsaühistu liikmete arv omab tähtsust nii

taotluse nõuetekohasuse kindlakstegemisel (metsaühistu nn kvalifitseerumisel toetuse

taotlemiseks) ning taotluse hindamisel (sisuliselt), kuivõrd liikmete arvu võetakse arvesse

toetuse arvutamisel.

Ka on ilmne, et kui liikmete arv ei vasta tegelikkusele ja eksisteerib üksnes nö paberil, pole

toetus eesmärgipärane ning toimub riigi raha väärkasutamine. Selle ärahoidmiseks ja

põhjendamatult antud riigi toetuse tagasinõudmiseks tuleb haldusorganil kontrollida andmete

vastavust tegelikkusele (enne otsuse tegemist või järelkontrolli vormis). Seda ka olukorras, kus

varasemal abiperioodil pole liikmete nimekirja osas märkusi tehtud või rikkumist tuvastatud.

Toetuse taotlemisel on tõendamiskoormis taotlejal.

15. Puudub vaidlus, et kaebaja poolt toetuse saamiseks esitatud taotlused on allkirjastanud

kaebaja juhatuse liige. Määruse nr 10 lisa 1 kehtestab taotluse vormi. Puudub vaidlus, et kaebaja

esindaja on neis igakordselt oma allkirjaga kinnitanud, et: „Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik

keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

tingimustest ning taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastan toetuse saamise nõuetele. Kinnitan taotluses ja taotluse

lisades esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida“.

16. Kaebaja kehtiv põhikiri (tl 196-197) kohustab esitama ühingusse astumiseks kirjaliku

avalduse. Põhikirja p 2.2 sätestab, et ühingu liikmeks võetakse kirjaliku avalduse alusel

juhatuse otsusega. Avaldus vaadatakse läbi ühe kuu jooksul ja kui juhatus keeldub taotlejat

liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab

üldkoosolek. Punkt 2.3. kohaselt korraldab liikmete nimekirja pidamist juhatus.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla

iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Juhatus

korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse (MTÜS § 12 lg 2). MTÜS § 13 lg 1 alusel

otsustab liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu

organi pädevusse.

Allkirjastamine tagab avalduse kontrollitavuse. Ka juhul kui avaldus oli puudusega

(allkirjastamata), pidi kaebaja esitama kontrollijale muud tõendid (nt juhatuse otsused), mis

tõendavad liikmeks olekut. Ka seda pole kaebaja õigeaegselt teinud.

Liikmete üle arvestuse pidamise kohustus ja selle tähtsus toetuse taotlemisel ei saanud tulla

kaebajale ootamatult.

17. Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle ei antud piisavalt aega liikmete arvu tõendamiseks ning,

et seadus ei nõua liikmeks astumise avalduste säilitamist.

Esiteks pidi kaebaja juhatuse liige, kes toetuse taotluse allkirjastas, kontrollima andmete õigsust

juba taotluse esitamisel. Teiseks tõi kohus eelpool välja õigusliku regulatsiooni, millest tulenes

kaebajale kohustus liikmeks astumise avalduste säilitamiseks.

Mis puudutab haldusmenetluse läbiviimist ja kaebajale avalduse esitamiseks aja andmist, siis

toob kohus välja alljärgnevalt menetluse käigu.

Vastustaja 09.09.2019 e-kirjaga teavitati kaebajat soovist läbi viia kohapealne kontroll toetuse

taotluse nr 5-12/18/5 ja nr 5-12/18/6 osas (tl 60). 09.09.2019 12:46 teavitas A. Pedaspuu

kontrollijat, et talle sobib 11.09.2019 kell 10 ja et „Otsin välja kõik 2018. aasta taotlusvooru

esitatud taotluste nr 5-12/18/5 ja nr 5-12/18/6 dokumendid.“ (tl 60). Seega pidi kaebaja

juhatuse liige juba 09.09.2019 aru saama, et tal tuleb esitada ka liikmete avaldused. Esimene

kohapealne kontroll toimus Mustamäe tee 4 Tallinn (tl 61-62). 11.09.2019 selgus Mustamäe

tee 4 Tallinn, et kaebaja ei ole taganud juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele ja liikmete

kirjalikele avaldustele ning liikmete nimekirjale. Kontrolli kohta koostati kohapeal akt, mille

allkirjastasid kõik osalejad.

Kaebaja esindaja A. Pedaspuu e-kiri laekus 12.09.2019 kell 21:46 (T. Mitt e-postile), kus ta

teatas vaid järgmist „Soovin leppida kokku aja dokumentide näitamiseks“ (tl 63). Vastustaja on

selgitanud, et kontrollil lepiti kokku, et avaldused esitatakse järgmise päeva hommikul mitte

öösel. Lisaks ei olnud kokkulepet, et neid dokumente minnakse-tullakse veel üle vaatama.

Vastustaja eeldas, et dokumendid esitatakse elektroonilisel teel või tuuakse vastustaja

kontorisse Raplasse. Dokumente ei esitatud. Vastustaja saatis kaebajale 17.09.2019 puudustest

teavitamise kirja nr 5-12/18/6-14 (tl 64-68). Kirjas märgiti, et tegemist on „haldusmenetluse

seaduse § 40 kohase kirjaga menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks.“

Vastustaja andis kaebajale võimaluse veel esitada selgitusi hiljemalt 23.09.2019 kella 10.00ks.

Lisaks paluti muuhulgas selgitada, miks takistati kontrolli tegemist, miks pole senini esitatud

kokkulepitud andmeid ja miks pole peetud liikmete nimekirja osas arvestust. Kaebaja vastas

eelnevale kirjale 23.09.2019 kell 9:17 (tl 68a ja selle pöördel) .

17.09.2019 läbiviidud pistelisel kontrollil helistati 19 metsaomanikule (Tallinna Metsaomanike

Selts ja kaebaja kattuvatele liikmele), kellest 12 viitasid, et kuuluvad kuskile ühistusse, kuid ei

osanud nime öelda.

23.09.2019 kohtumisel esitati kaebaja poolt kaust liikmete avaldustega. Kaebaja esindaja A.

Pedaspuu teatas kohtumisel, et avalduste kaust pole senini korras. Kohtumise kohta koostati

kohtumise protokoll 23.09.2019 (tl 70 ja selle pöördel). Kaust liikmete avaldustega jäeti

vastustaja kontorisse, sest 200 dokumendi ülevaatamine teise kontrolli näitel hõlmas ca 4 tundi.

Kontrolli tulemuste kohta koostati 30.09.2019 kontrolliaruanne nr 5-12/18/5-19 (tl 71-84). Selle

lisas 1 on näidatud tulemused kaebaja liikmeks astumise avalduste olemasolu kohta

vastustajale esitatud metsaühistu toetuse taotluses nr 5-12/18/6 oli liikmete nimekirjas märgitud

liikmete arvuks 250 (kontrolli all olev taotlus), 01.04.2019 esitatud metsaühistu toetuse taotluse

nr 5-12/19/23 seisuga 01.04.2019 oli liikmete nimekirjas märgitud 267 liiget.

18. Vastustaja on nii vaidlustatud otsustes, mis tuginevad kontrolli tulemustele kui ka vastuses

kaebusele leidnud, et 29.03.2019 esitatud liikmete avalduste kaustas tuvastati 260 liikme

avaldused, millest vaid 168 avaldust vastasid nõuetele (vt tl 78-84 ja tl 188-194).

Vastava asjaolu kontrollimiseks kohustas kohus kaebajat esitama kohtule oma liikmete

nimekirja originaaldokumendid samas mahus, mis need esitati 23.09.2020 Raplas SA-le

Erametsakeskus kontrollimenetluse käigus. Kaebaja täitis vastava kohtunõude ning kohus

tuvastas järgmised asjaolud.

18.1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 23.09.2019 kohtumisel Raplas, esitas kaebaja

juhatuse esimees Aivar Pedaspuu kausta liikmete avaldustega. Kaustas märgiti kõik leheküljed

kolme osaleja juuresolekul A. Pedaspuu poolt iga lehe paremasse ülemisse äärde. Selle kohta

vormistati dokumendi võetuse akt (14.09.2020 vastuse lisa 1 tl 186). Aktis märgiti: „ Kaust

sisaldab Aivar Pedaspuu poolt omakäeliselt märgitud lehekülgedega dokumente 279 (kakssada

seitsekümmend üheksa) lehel. SA Erametsakeskus garanteerib avaldustes esitatud

isikuandmete kaitse, kuid valikuliselt teeb kontrolli ühistu liikmelisuse kohta metsaühistu

taotluse nr 5-12/18/6 ühistu liikmete nimekirja alusel. Dokument koostatud 2 eksemplaris: üks

SA Erametsakeskus ja teine A. Pedaspuu.“ Akti on allkirjastanud ka kaebaja esindaja A.

Pedaspuu.

Vaidlust ei ole ka selles, et selleks, et hilisemalt kõikide lehtede (dokumentide) olemasolu

tõendada, allkirjastas punase pastapliiatsiga T. Mitt iga lehekülje ja lisas kuupäeva 25.09.19,

seejärel tegi ta igast esitatud lehest koopia. Koopiad on tehtud vaid paberkandjal, 279 leheküljel,

mida kohus ei pidanud vajalikuks eraldi välja nõuda.

Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus üksnes nende kaebaja liikmete avalduste vastavust

vastustaja poolt koostatud kontrolli tulemuste protokollile, mis on nummerdatud kaebaja

esindaja poolt ning T. Mitti poolt allkirjastatud ja märgitud kuupäevaga. Muid avaldusi,

mis on kausta lisatud hiljem peale kontrolli teostamist kohus ei saa arvestada, kuivõrd

neid ei olnud kontrolli läbiviimise ajal vastustajale esitatud.

Seejuures kajastab kohus käesoleva otsuse lisas üksnes neid liikmete avaldusi, mida vastustaja

poolt ei arvestatud (so 92 liikme avaldust ning võtab seisukoha, kas vastustaja on eksinud liikme

arvestamata jätmisel või mitte). Kohus juhib veel tähelepanu sellele, et ei kasuta viiteid liikmete

avalduste numeratsioonile, kuivõrd kaebaja poolt on hiljem kausta lisatud täiendavalt avaldusi,

samuti ei kattu numeratsioon vastustaja poolt koostatud liikmete nimekirja kohta koostatud

kokkuvõtva tabeli numeratsiooniga (tl 188-194) (tabel on koostatud liikmetest tähestikulises

järjekorras).

18.2. Kohus kontrollides haldusmenetluse materjale jõudis käesoleva otsuse lisaks oleva tabeli

põhjal kokkuvõtvalt järeldusele, et vastustaja on eksinud järgmiste isikute osas, kui ei

arvestanud neid kaebaja liikmetena: Aivar Pedaspuu, Andres Reisberg, Ants Haidla, Arvi

Lensment, Tarmo Mikko – isikud tuli arvestada viimase toetuse taotluse 01.07.2019 liikmete

nimekirja, varasemate toetuste taotluste 03.09.2018 ja 03.12.2018 osas aga mitte, Tiina Toomet

– isik tuli arvestada viimase toetuse taotluse 01.07.2019 esitamise seisuga liikmete nimekirja,

varasemate toetuste taotluste 03.09.2018 ja 03.12.2018 osas aga mitte ja Urmas Vahenurm.

Seega on vastustaja teinud haldusmenetluses küll vea, kuid seda seitsme (7) isiku osas.

Ülejäänud 85 isiku osas on vastustaja kontrollimenetluses õigesti tuvastanud, et isikuid kaebaja

liikmete nimekirja arvata ei saanud. Kohus leiab, et 29.03.2019 esitatud liikmete avalduste

kaustas olevast 260 liikme avaldusest vastasid nõuetele 168+7 ehk 175 liikme avaldused, mis

on aga alla 200. Järelikult ei olnud kaebuse esitajal täidetud vaidlusaluste toetuste taotluste

esitamise ajal Määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1 sätestatud 200 liikme nõue.

19. Seadusandja on võimaldanud järelkontrolli läbiviimise, kui peaks selguma, et deklareeritud

andmed olid ebaõiged. Samuti on toetuse taotluse lahendamisel vastustajal õigus kontrollida

esitatud andmete õigsust.

Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud (teadlikult) valeandmeid. Kaebaja on jätnud liikmete

arvestuse ja dokumenteerimise osas hoolsuskohustuse täitmata, kuid sellele vaatamata

kinnitanud sellist liikmete arvu, mis tegelikkusele ei vasta ega ole ka haldusorgani poolt antud

tähtaja jooksul tõendanud deklareeritud liikmete arvu vastavust tegelikkusele. Kaebaja tegutseb

oma juhatuse liikmete kaudu. Kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et liikmete nimekirjas

olevad isikud on kaebaja liikmed. Kaebaja juhatuse liige ei taganenud sellest ka siis, kui

11.09.2019 kontrollitoimingu käigus selgus, et nõuetekohaseid liikmeks astumise avaldusi tal

esitada ei olnud. 23.09.2019 täiendava kontrollitoiminguga selgus, et nõuetekohaseid avaldusi

on alla õigusaktides nõutud alammäära. Pärast kontrollakti teatavakstegemist kaebaja midagi

täiendavalt ei esitanud. Seega polnuks täiendava tähtaja määramine (tagasinõuete tegemise

menetluses) olnud eesmärgipärane.

Kohus on seisukohal, et andmete õigsust taotluse vormil kinnitades peab allkirjastaja olema

veendunud andmete õigsuses. Andmete õigsust saab tagada, kui nende üle peetakse korrektset

arvestust, mis on seadusest ja põhikirjast tulenev MTÜ juhatuse kohustus.

Seega oli täidetud toetuse taotluse rahuldamisest ja toetuse maksmisest keeldumise kaks

alust – nii mittevastavus vähemalt ühele toetuse taotlemise nõudele kui taotleja poolt teadlik

valeandmete esitamine. Isegi, kui eeldada, et kaebaja liikmete arvu hulka tulnuks arvata ka need

isikud (7 tk), kelle suhtes kohus tuvastas menetlusvea, siis ikkagi taotlustes deklareeritud

numbritele ( 250, 260 ja 274) ehk keeldumise alustest vähemalt üks esines vaieldamatult.

Samuti oli seetõttu täidetud toetuse ettemaksu tagasinõudmise eeldus – pärast toetuse

väljamaksmist valeandmete esitamise selgumine (MetsS § 10 lg 9; määrus nr 10 § 20 lg 1).

20. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et nõustub ka vaideotsuses toodud põhjendustega ning ei

korda neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Kohtule ei nähtu selliseid menetluslikke rikkumisi, mis

õigustaks kaevatavate haldusaktide tühistamist.

21. Tühistamisnõuete rahuldamiseks alus puudub, kuna kaevatavad haldusaktid on

õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, samuti puudub sellest tulenevalt alus

tühistada vaideotsus. Kohustamisnõude rahuldamiseks samuti alus puudub, kuna toetuse

määramisest keeldumine on olnud õiguspärane. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik