1-20-7987/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tallinn kohtumaja a

Kriminaalasja number

1-20-7987 (13230116004)

Kohtunik

Aulike Salo

Sekretär

Mari Kirs

Kriminaalasi

H. H. K.

ja

T.

süüdistuses KarS §

2 lg

1 ja § 384 lg 1 järgi

Prok

urör Silvia Kruusmaa

Süüdistatavad

H. H. isikukood xxx; kodakondsus: X; emakeel: xxx – keel; haridus: xxx; elukoht: xxx xxx ; töökoht: ; kriminaalkorras karistamata

isikukood xxx; kodakondsus: X; emakeel: xxx

T. K. – keel; haridus: xxx; elukoht: xxx mk. ja xxx; töökoht: puudub, xxx; kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad süüdistatava

u kaitsja Aivar Pilv

H. H.

s a

üüdistatav T. K.e kaitsja Ene Mõtte

Taotlus ringkonna Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 1-20-7987 (13230116004) kriminaalmenetlus

u ja

H. H.

T. K.e suhtes KrMS § 202 lg

1 alusel

Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 13230116004 (kohtu nr 1-20-7987) kriminaalmenetlus

u ja

e KarS 217

H. H.

T. K. süüdistuses §

lg 1 ja § 384 lg 1 järgi.

Kohustada

ut

H. H. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindel summa, s.o 17 000 (seitseteist tuhat

u poolt 13.10.2020 ) eurot riigituludesse. Rahaline kohustus on täidetud H. H. Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „oportuniteedi tasu ettemaks“.

Kohustada

t

3 200 (kolm tuhat

T. K. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma kindel summa, s.o kakssada) eurot riigituludesse. Rahaline kohustus e poolt 02.11.2020 on täidetud T. K. Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „Oportuniteet kriminaalasjas nr 13230116004“.

Kohustada

T. K.t KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulu, s.o kaitsjale makstud tasu summas 745,20 eurot. Nimetatud kohustus e poolt on täidetud T. K. 10.11.2020 Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS EE062200221059223099 selgitusega „Õigusabi 13230116004“. kulud kriminaalasjas nr.

Määrus saata kohtumenetluse pooltele ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebekord

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei ole käesoleva kohtumääruse peale edasikaebeõigust. Vastavalt KrMS § 408 lg 5 jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle tegemisest.

Asjaolud ja menetlus

e käik

Harju Maakohtu menetluses on üldmenetluses kriminaalasi nr 1 süüdistuses -20-5182 V. M. KarS § 2172 lg1, § 344 lg 1, § 384 lg 1 järgi, H. H. süüdistuses KarS § 2172 lg1, § 384 lg 1 järgi, T.

K. süüdistuses KarS § 2172 . K. lg1, § 384 lg 1 järgi ning S süüdistuses KarS § 344 lg 1, §

345 lg 1 järgi. 09.09.2020 anti süüdistatavad kohtu alla.

Kriminaalasja nr 13230116004 alustati menetlust 18.12.2013.a AS X (pankrotis, rg-kood xxx) juhatuse liikme

( juhatuse liige alates 24.10.2013) kuriteokaebu

L. R. R. se alusel KarS § 2172 tunnustel selles, et AS X juhatuse liige koos AS X

V. M. nõukogu esimehe H. H.u ja nõukogu liikme T. K.ega on 2013. aastal korraldanud ettevõttele kuulunud kinnisvara kogumaksumusega ligikaudu 20 000 000 eurot võõrandamise viisil, millega rikkusid AS X varaliste huvide järgimise kohustust ja tekitasid seeläbi AS-ile suure varalise kahju.

Kohtueelses menetluses tuvastati järgnevad tõendamiseks relevantsed asjaolud.

AS X seisnes xxx asuva

oli kinnisvaraarendusega tegelev äriühing, mille peamine tegevus AK ning xxx

asuvate kinnistute väljaarendamises.

V. oli AS X juhatuse liige ajavahemikul 20.06.2007 24.10.2013. Ajavahemikul M. – 20.06.2007 17.06.2013 oli

ainuke AS X juhatuse liige. –

V. M.

Ajavahemikul 09.06.2010 09.06.2013 olid AS X – nõukogu liikmed H. H.,

T. K. ja A. J.. Samuti oli

ajavahemikul 16.05.2012 09.06.2013 AS X

H. H. – nõukogu esimees.

2013. aasta kevadeks oli kujunenud olukord, kus arvestades AS X varalist seisundit ja võetud kohustusi, puudusid aktsiaseltsil rahalised vahendid xxx kinnistutel arendustegevuse jätkamiseks.

2013. aasta mais tekkis

l,

ul ja

el plaan korraldada AS-ile X kuulunud xxx

V. M.

H. H.

T. K. kinnistute võõrandamine AS KH kontrolli all tegutsevatele äriühingutele. 2013. aastal oli AS KH ainuke juhatuse liige j

. a ainuaktsionär H. H.

AS-ist X varade väljaviimise plaani eesmärgiks oli maksejõuetuks muutunud ettevõttest võõrandada kõige väärtuslikumad kinnistud AS KH kontrolli all tegutsevatele äriühingutele ja päästa need võimalikust sattumisest pankrotivara hulk OÜ (rg a. Plaan pidi tagama, et A. -kood xxx, juhatuse liige

),

,

ja AS KH saavad tagasi nende poolt AS-ile X antud

V. M.

H. H. T. K. laenud ja andma võimaluse teenida väärtuslike kinnistute arendamisest tulu.

Tagamaks, et nimetatud AS X kinnistute võõrandamine oleks läbi viidud juriidiliselt korrektselt, kuid selliselt, et selle tegelik eesmärk ja tehingutest tegelikud kasusaajad jääksid varjatuks, kasutasid

,

ning

. C

V. M. H. H.

T. K. OÜ S ja OÜ teenuseid. OÜ S (rg-kood xxx, tehingute tegemise ajal juhatuse liige ja ainuosanik T. P.) oli asutatud 21.05.2013 Advokaadibüroo ile KH õigusabi osutamise vajadusest X vandeadvokaat T. P. poolt AS- lähtuvalt. OÜ C -kood xxx (rg ) abi kasutati äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme M. K. nõusolekul.

Plaani elluviimiseks andsid H. H. ja T. K. 29.04.2013, 28.05.2013 ja 08.06.2013 AS X nõukogu istungitel

V. M.le nõusoleku sõlmida äriühingu nimel ja esindajana alljärgnevad tehingud:

1) 26.06.2013 lepingu, millega võõrandas AS KH kontrolli all olnud äriühingule OÜ S AS- ile X kuulunud kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx ).

2) 28.06.2013 lepingu, millega võõrandas AS KH kontrolli all olnud äriühingule OÜ C -ile X kuulunud xxx kinnistust (registriosa nr 200/752 800 suuruse mõttelise osa AS xxx ).

Nimetatud lepingud olid AS-ile X kahjumlikud, kuna sisaldasid makseviisi osas väljaspool turutingimusi olevaid ja AS X kahjuks kalduvaid ebatavalisi kokkuleppeid.

26.06.2013 tehinguga tekitas V. M. grupis H. H.u ja T. K.ega AS-ile X eriti suure varalise kahju summas 2 224 448 eurot. 05.06.2020 kompromisslepinguga on AS X kinnistu tagasi saanud. 13.04.2017 esitas AS X pankrotihaldur Toomas Saarma nimetatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi, millest on käesoleva taotluse koostamise hetke seisuga kahtlustatavate H. H.

u ja

T. K.e suhtes loobutud. Harju Maakohtu 07.10.2020 määrusega võeti nimetatud hagi kahtlustatava V. vastu menetlusse. M.

28.06.2013 tehinguga tekitas V. M. grupis H. H.u ja T. K.ega AS-ile X eriti suure varalise kahju summas 4 364 826 eurot, kuid äriühing on müüdud kinnistu tagasi saanud ning nimetatud tehingu osas kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole.

Eelnevaga kuritarvitasid AS Süda Maja juhatuse liige ning nõukogu liikmed V.

M.

H. H.

ja

T.

K. AS X usaldust nende vastu.

Lisaks on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et ülalnimetatud 26.06.2013 lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu pidi tasuma ostja ehk OÜ S, kuid tegelikkuses tasus OÜ S 26.06.2013 lepinguga seotud tasud AS KH rahaliste vahendite arvelt. Seega osutas AS KH läbi juhatuse liikme kaasabi 26.06.2013 tehingu läbiviimiseks.

H. H.

u ainelist

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 31 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku juhtorganid juhatus ja nõukogu. Juriidilise isiku aktsionärid ja juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (TsÜS § 32). Juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, juriidilisele isikule lojaalne, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske, täitma kohustusi püüdlikult ja heaperemehelikult enda teadmiste ning võimete järgi äriühingule parima kasuga ja ära hoidma ühingule kahju tekkimise (ÄS § 187, § 306, § 315, § 316, § 327; TsÜS § 35). Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid.

H. H.

K. AS

ja

T.

- X i nõukogu liikmetena, olles teadlikud tehingu kahjulikest tingimustest, kiitsid kavatsetult nimetatud tehingu heaks ning saavutasid seeläbi vajaliku häälteenamuse vastavalt AS-i X põhikirja punktile 5.4, mille kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.

Seega rikkusid

ja

H. H.

T. K. kavatsetult oma äriühingu nõukogu liikme hoolsuskohustust sellega, et olles teadlik sellest, et

V. M. sõlmib 26.06.2013 ja 28.06.2013 äriühingule kahjumlikud tehingud, andsid 29.04.2013, 28.05.2013 ja 08.06.2013 AS X nõukogu istungitel tehingute tegemiseks nõusoleku. andsid nõusoleku 26.06.2013 ja 28.06.2013

H. H.

ja K. T. tehingute tegemiseks vaatamata sellele, et äriühingu juhatuse liige ei taganud kohustuste üleminekuks vajalike võlausaldajate nõusolekute saamist tehingu sõlmimise ajaks ning ta oli kokku leppinud müügihinna tasumises mittetavapärasel viisil tavapärase maksevahendi ehk raha asemel. Tavapäratu maksevahendi mõju AS X majanduslikule olukorrale oli seda tugevam, kuna makseraskustes ettevõtte puhul oleks olnud ainuõige lahendus olnud rahas tasumine või läbi muu kohese vastusoorituse läbi kinnistute müügi eest tasumine ning AS

-ile X lisakulutusi mittetekitavad tingimused. Maksmise edasilükkamine olukorras, kus ettevõtte on makseraskustes, on selgelt ettevõtte huvide vastane käitumine, sest see loob olukorra, kus maksmistähtaja saabumisel ei pruugi juriidilist isikut enam suure tõenäosusega olemas olla. Lisaks sellele, et nimetatud lepingutingimused ja AS X majanduslikku olukorda arvestades ka maksevahend olid tavapäratud, oli juriidiliselt tavapäratult sõnastatud ka leping. Lepingu sõnastus, mis on kohati raskesti mõistetav ja mitmeid tõlgendusi AS- X kahjuks pakkuv, viis i selleni, et lepingu teine pool sai tõlgendada AS poolset käitumist kui lepingurikkumist ning X vastavalt sellele kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid.

Nimelt tegi OÜ S 11.05.2016 AS-ile X (pankrotis) avalduse, kus andis teada, et 26.06.2013 lepinguga võttis AS kohustuse tagada hiljemalt ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest, s.o X hiljemalt 26.07.2013, eelviidatud kohustuste ülevõtmiseks vajalikud võlausaldajate nõusolekud. Samuti kohustus AS tegema 1 aasta jooksul (s.o hiljemalt 26.06.2014) kõik X endast oleneva, et lepingu esemeks olevatel kinnisasjadel saaks detailplaneering kehtestatud. Kuna AS- X i neid kohustusi ei täitnud ja rikkus sellega müügilepingut, siis OÜ S teatas, et alandab lepingu järgi kinnistu eest tasumisele kuuluvat hinda 8 miljonilt eurolt 2,6 miljonile eurole.

Samuti oli selgelt kahjulik nõustuda 28.06.2013 tehingu puhul lepingutingimustega, mille kohaselt AS X kohustus tagama kinnistu jagamiseks vajalike kinnistut koormavate hüpoteegipidajate nõusolekute saamise ja kinnistu jagamiseks asjaõiguslepingu sõlmimise hiljemalt 15.12.2013, kuid nimetatud kohustuse rikkumisel tasuma OÜ-le C iga viivitatud päeva eest leppetrahvi

000 eurot päevas kuni kohustuste täitmiseni.

Nimelt tegi OÜ C 28.04.2016 AS-ile X (pankrotis) avalduse, kus andis teada, et 28.06.2013 müügilepingu p 4.2. ja 4.3. kohaselt pidi AS X korraldama xxx jagamise ning selleks vajalike eelduse olemasolu, hiljemalt 15.12.2013 pidi kinnistu vastavalt kokkuleppele olema jagatud. Kuna kinnistut vastavalt kokkuleppele ei jagatud ja selliselt on AS X rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi, siis OÜ teatas, et alandab lepingu järgi kinnistu eest tasumisele C kuuluvat hinda 12 052 876,28 eurolt 4 364 827 eurole.

Samuti oli OÜ äriühingule on üle läinud 7 688 C seisukohal, et 049,28 euro eest rohkem kohustusi (12 052 876,28 -

- C AS X vastu

4 364 827), kui alandatud hind ja seetõttu on OÜ l tekkinud tagasitäitmise nõue summas 7 688 049,28 eurot.

Seega

H. H. ja

T. K., kes tegutsesid AS X nõukogu liikmetena, grupis AS X juhatuse liikme

V. M.ga, kaasates oma kuritegelikku tegevusse AS KH, kuritarvitasid kavatsetult AS X usaldust tema vastu sellega, et ÄS § 180 lg 4 kohaselt äriühingu juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ja teha tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ainult nõukogu nõusolekul, andsid le nõusoleku sõlmida äriühingu nimelt äriühingule

V. M. kahjumlikud teh

u ja

e teadmisel ja ingud. Äriühingu nõukogu liikmete H. H.

T. K. heakskiitmisel, äriühingu juhatuse liige põhikirja V. rikkus 27.12.2011 kinnitatud AS X M. punktis 4.5. märgitud ja ÄS § s 306 lg 2 sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige - otstarbekamal viisil; rikkus ÄS § s 315 lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt juhatuse liige - peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega; rikkus TsÜS § s 35 sätestatud - juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustust täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne; ebaseaduslikult kasutas ära seadusest tuleneva teise isiku vara käsutamise õigust ning jättis järgimata AS X varalised huvid, millega tekitas AS-ile X eriti suure varalise kahju, s.o xxx kinnistu müügiga 2 224 448 eurot ja xxx 341 200/752 800 suuruse mõttelise osa müügiga 4 364

826 eurot. Eespool nimetatud tehingud, millega kahjulikult sõlmitud lepingutingimuste tõttu jäi sisuline vastusooritus kinnistute ostjate poolt suures osas saabumata, põhjustati juba eelnevalt makseraskustes AS- X i maksevõime oluline vähenemine. Kuivõrd äriühing kinnisvara võõrandamise eest sisuliselt midagi vastu ei saanud, kuid samas jäi äriühing kinnisvara omandistaatusest samuti ilma, ei olnud äriühingul võimalik ka oma põhitegevusalaga e kinnisvaraarendusega jätkata.

Harju Maakohus kuulutas 17.12.2013 välja AS X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma.

Harju Maakohtu 17.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2 49776 kuulutati välja AS X pankrot 17.12.2013 kell 09.00 ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (ik xxx). Eelpoolkirjeldatud

u tegevusega

H. H. 26.06.2013 ja 28.06.2013 tehingute läbiviimisega H. H. ja

T. K. kui juhtorgani liikmed teadvalt ja kavatsetult kahjustasid oma nõukogu liikme kohustuste vastaselt AS-i X varalist seisundit ning põhjustas sellega AS-i X maksevõime olulise v

ähenemise.

03.11.2020.a toimunud istungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjast materjalide eraldamiseks

ja

H. H.

T. K. suhtes, kuivõrd soovib nende suhtes oportuniteedi kohaldamist.

Kohustuste summad on kokku lepitud ja on ettemaksukontole kantud. Kaitsjate poolt on esitatud taotlused ja kinnitused, et süüdistatavad on nõus kantud kohustustega.

03.11.2020.a eraldas kohus kriminaalasjast nr 1- -5182 materjalid

H. H. süüdistuses KarS § 2172 lg1, § 384 lg 1 järgi ja süüdistuses KarS § 2172 lg1, § 384 lg 1 järgi KrMS § 216 T.

K. lg 2 p 3 alusel üldmenetluses süüdistatavate suhtes kriminaalasja otstarbekusest lõpetamise võimalikkuse otsustamiseks.

05.11.2020.a registreeriti kohtunik Aulike Salo menetlusse ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa taotlus krimin

u ja

aalmenetluse lõpetamiseks H. H.

T. K.e suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt tuleb

ule ja

ele inkrimineeritavad teise astme kuriteod

H. H.

T. K. moodustavad ideaalkogumi, tuleb ka kahtlustatavate süüd hinnata ideaalkogumi põhimõtet järgides, st lähtudes neile etteheidetud raskeima kuriteo e KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud sanktsioonist. Kuigi KarS § 2172 - lg s 1 sätestatud süüteokoosseisu eelduseks oleva varalise kahju tekkimise osas on seadusandja seadnud rangema piirmäära e suure varalise kahju ning käesoleval juhul on see eeldus ka täidetud, tuleb e süü suuruse hindamisel

H. H. K.

u ja

T. arvestada, et 05.06.2020 kinnitati tsiviilasjas 2-14-57936 Harju Maakohtu määrusega kompromiss, mille tulemusena sai kannatanu AS X uuesti xxx kinnistu ja xxx kinnistu mõttelise osa omanikuks. Üheks nimetatud kompromissi osapooleks oli ka äriühinguid AS KH (registrikood xxx) ja D xxx) esindanud

. Samuti on OÜ (likvideerimisel) (registrikood

H. H. komp (registrikood xxx C (registrikood xxx), mis olid romissi osapooleks OÜ S ) ja OÜ kriminaalmenetluses kogutud info põhjal H. H.

H. H.

u kontrolli all. Seega on

ul olnud oluline roll AS X jaoks 2013.aasta tehingute eelse olukorra taastamisel.

Samuti on kannatanu AS X pankrotihaldur Toomas Saarma 30.09.2020 kohtule esitatud avaldusega tema poolt käesolevas kriminaalasjas 13.04.2017 esitatud tsiviilhagist H. H.u suhtes loobunud ning kinnitanud, et AS- X puuduvad v il iimase vastu varalised nõuded ja pretensioonid. 05.10.2020 kohtule esitatud avaldusega kinnitas pankrotihaldur tsiviilhagist loobumist ning varalistest nõuetest ja pretensioonide puudumist ka Kuivõrd T. e suhtes. K.

pankrotihalduri 05.10.2020 avalduse kohas vastu esitatud tsiviilhagi elt jääb ta endiselt V. M. juurde põhjusel, et viimane ei ole teinud ühtegi pingutust, et kannatanu AS X saaks uuesti kinnistute omanikuks, ning teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et takistada võimaliku kahju osalist kompenseerimist teiste isikute poolt, võib eeltoodut arvestades järeldada, et kannatanul puuduvad sarnased etteheited

H. H.u ja

T. K.e vastu. Pankrotihalduri avaldustest lähtuvalt jäeti Harju Maakohtu 05.10.2020 ja 06.10.2020 määrustega tema poolt kriminaalasjas 13.04.2017 esitatud hagiavaldus

u ja

H. H.

T. K.e suhtes läbi vaatamata. Samuti tühistati kohtu 05.10.2020 ja 06.10.2020 määrustega tsiviilhagi tagamiseks H. H. K.

u ja

T. e varadele seatud arestid.

Samuti on 02.10.2020.a. AS-i X pankrotihaldur Toomas Saarma ja

T. K. sõlminud kokkuleppe. T. (laenuandja) ja AS X K. (pankrotis) (laenusaaja) sõlmisid 31.05.2007, 03.03.2008 ja 18.04.2008 kokku kolm laenulepingut. Laenulepingutest tulenevat

T. K.e nõuete summa oli 26.06.2013 seisuga kokku 464 619 eurot. AS X

(pankrotis) (müüja) ja OÜ S (ostja) sõlmisid 26.06.2013 kinnistu müügi ja asjaõiguslepingu ja lepingu ülevõtmise lepingu ning kinnistu - mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Müügilepingutes lepiti muu hulgas kokku, et OÜ S

- X (pankrotis) kohustused

e ees.

võtab üle laenulepingutest tulenevad AS i

T. K.

T. K. andis kohustuste üleminekuks 26.06.2013 ka oma nõusolekud. T. Saarma ja T. K. leppisid kokku mh selles, et

tmatult ja tingimusteta

T. K. loobub kokkuleppe sõlmimisega tagasivõ kõikidest lepingulistest, sh laenulepingutest tulenevatest, ja lepinguvälistest nõuetest AS- X i (pankrotis) ja pankrotihalduri vastu.

T. K. kinnitas, et ta ei ole nõudeid osaliselt ega tervikuna loovutanud ega muul viisil kolmandate isikute kasuks käsutanud, nõudeid ei ole arestitud ning nõuete käsutamist ei ole muul viisil piiratud ega keelatud.

T. Saarma kinnitas kokkuleppega, et pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad AS- X il nõuded T. T.

e vastu ning pankrotihaldur loobub kriminaalasjas nr 1-20-5182 (13230116004) K. K.e vastu esitatud tsiviilhagist ja 30.09.2020 kohtule saadetud uues kinnituskirjas ega

T. K. seonduvast kinnitusest.

Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid kogumina ning eelkõige arvestades tema panust õigusrahu saavutamisse tsiviilmenetluses, on prokurör seisukohal, et u süü suurus on hinnatav

H. H.

keskmisena. Võttes täiendavalt arvesse ka e võrdlemisi väikest rolli kahtlustatavatele

T. K. inkrimineeritavas kuriteoskeemis, on prokuröri hinnangul viimase süü keskmisest väiksem. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et e süü suurus on hõlmatud KrMS § 202 lg

H. H. K.

u ja

T. -s 1 kasutatud mõistest „süü ei ole suur“. Avaliku menetlushuvi äralangemise kasuks räägib lisaks tsiviilmenetluses jõutud kompromissile ka nii senise kui ka jätkuvalt eesootava kriminaalmenetluse võrdlemisi pikk kestus. Samuti on oluline märkida, et nii H. H.

kui ka

T.

K. on varem kriminaalkorras karistamata. Võttes täiendavalt arvesse ka isikute kõrget vanust ning menetluse kulgemise aega, ei ole nende karistamine prokuröri hinnangul eripreventiivse mõju saavutamiseks ilmtingimata vajalik. Isikutele rahaliste kohustuste määramine koosmõjus kohustuste märkimisväärse suurusega on prokuröri veendumuse kohaselt ka üldpreventiivsetel kaalutlustel piisav.

Taotluse kohaselt palub prokurör lõpetada kriminaalasjas nr 1-20-7987 kriminaalmenetlus

H. H. K.

H. H. u ja

T. e suhtes KrMS § 202 sätete alusel ning kohustada ut maksma riigi tuludesse

17 000 eurot ning

t 3 ata nii

ul kui ka

T. K.

200 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määr

H. H.

T. K.el 1 päev kohtumääruse tegemisest. Samuti tuleb T. K.el tasuda KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 745,20 eurot.

Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T. K. ja tema kaitsja esitanud taotluse, milles paluvad kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel ning ühtlasi andis T.

K. nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. Koos taotlusega on esitatud maksekorraldus 3200 ed euro ja menetluskulude summas 745,20 eurot tasumise kohta.

Samuti on H. H. ja tema kaitsja Aivar Pilv esitanud kinnituse selle kohta, et nad nõustuvad kohtuasja lõpetamisega oportuniteediga ning on tasunud ettemaksuna kokkuleppetasu 17 000 eurot, mille kohta on esitatud maksekorraldus.

16.11.2020 istungil jäi prokurör esitatud taotluse juurde ning palus lõpetada kriminaalmenetlus seoses kriminaalasjas vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega.

H. H. K.

ja

T.

oma on väljendanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja on nõustunud võtma nad endale kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel hüvitama kindel summa riigituludesse, milline kohustus on nii

H. H. K.

ul kui ka

T. el käesoleva määruse tegemise hetkeks täidetud Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is EE062200221059223099.

Süüdistatavate kaitsjad toetavad taotlust ja paluvad kohtul taotlus rahuldada. Kaitsjad nõustuvad prokuröri poolt pakutud

kohustuste sisuga.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja taotlusega ning kuulanu prokuröri d ära menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud taotlus tuleb rahuldada ja kriminaalmenetlus

H. H. H. u ja

T. u

suhtes lõpetada.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatavate

H. H. K. u ja

T. e suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning kohus nõustub prokuröri poolt toodud motiividega. Käesolevas krim süüdistus inaalasjas on esitatud

ule ja

ele

H. H.

T. K. teise astme kuriteo toimepanemises, nende Kuritegude toimepanemise hetkest on süü ei ole suur. möödunud enam aastat, uusi kuritegusid süüdistatavad ei ole toime pannud. kui seitse

Kannatanu AS X pankrotihaldur Toomas Saarma esitas 30.09.2020.a kohtule avalduse, milles loobus 13.04.2017.a esitatud tsiviilhagist u suhtes ja kinnitas, et - X puuduvad

H. H. AS il viimase vastu varalised nõuded ja pretensioonid. Samuti esitas pankrotihaldur 05.10.2020.a kohtule avalduse, milles kinnitas tsiviilhagist loobumist ning varalistest nõuetest ja pretensioonide puudumist ka

e suhtes. Samuti on

u ja

e

T. K.

H. H.

T. K. näol tegemist kriminaalkorras karistamata isiku ga.

ja

neile pandud kohustusega te

H. H.

T. K. on nõustunud tasuda kindel summa riigituludesse.

on tasunud 13.10.2020.a Rahandusministeeriumi

H. H. kontole Swedbank AS-is EE062200221059223099 temale pandud kohustuse 17 000 eurot ning T. on tasunud samale kontole temale pandud kohustuse summas 3 200 eurot 02.11.2020.a. K. Lisaks on T. K. tasunud riigituludesse ka määratud kaitsjale makstud tasu summas 745,20 eurot. Antud asjas puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ka leiab kohus, et nii eripreventiivsest kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ning

u ja

e karistamine vajalik. Kohtu hinnangul ei teeniks u ja

H. H.

T. K.

H. H.

T. K.e kriminaalkorras karistamine käesolevas kriminaalasjas eripreventiivset eesmärki.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ja menetlus tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul on prokuröri taotletud kohustused proportsionaalsed menetluse kestuse ja keerukusega ning süüdistatava süü suurusega. te Süüdistatava rMS § 202 järgi menetluse lõpetamine on võimalik ainult tele on selgitatud, et K nende

nõusolekul ning menetluse lõpetamist ei saa vaidlustada.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on põhjendatud, mistõttu kuulub kriminaalmenetlus u ja

e suhtes

H. H.

T. K. lõpetamisele.

Kuivõrd

ja

on neile pandud kohustused kohtulahendi tegemise ajaks täitnud, on

H. H.

T. K. menetluse lõpetamine lõplik ning KrMS § 202 lg 6 alusel menetlus uuendamisele ei kuulu.

Kohus juhindus KrMS

§ 202 lg 1; lg 4 ja § 206 sättest.

Kohtunik