2-18-11407/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11407

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi

kinnitamine

ja

tsiviilasja

menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja

(apellant)

YY

(isikukood

xxxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Vitali Denikin

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XX ja YY 11. novembril 2020 sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. YY on kohustatud tasuma XXle kokku 23 888,97 eurot hiljemalt viie tööpäeva

jooksul pärast käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist,

millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi ja tühistab Harju Maakohtu

24. jaanuari 2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-11407. Ülejäänud (ehk

eeltoodud summat ületavatest) nõuetest tsiviilasjas nr 2-18-11407 kostja vastu

hageja XX loobub.

1.2. Kostja tasub kompromissilepingu p-s 1 toodud summa tähtaegselt XX

arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx AS-s SEB Pank.

1.3. Tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale tasumata summalt

viivist arvestusega 0,3% päevas.

1.4. Pooled kinnitavad, et peale käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja selle

kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga

mitte mingeid nõudeid, kui vaid need, mis tulenevad käesolevast

kompromissilepingust. Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest

alustest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. Pooled loobuvad käesolevaga

kõikidest võimalikest muudest nõuetest teineteise vastu.

1.5. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-11407

jäävad poolte endi kanda.

2 (4)

1.6. Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub alates selle

allkirjastamisest

poolte

poolt.

Kompromissileping

esitatakse

kompromissilepingu sõlmimise päeval ringkonnakohtule kinnitamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

5. novembri 2020 otsus ning lõpetada tsiviilasja nr 2-18-11407 menetlus.

3. Tagastada YYle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o

150 eurot YY kontole nr EExxxxxxxxxxxx.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Harju Maakohtule 30. juulil 2018 YY (kostja) vastu hagi ja 3. detsembril 2018

hagi täienduse ühisvara jagamiseks. Hageja palus 3. detsembri 2018 hagi täienduse kohaselt

lõpetada poolte ühisomand ning jagada poolte ühisvara selliselt, et:

-

jätta liisingulepingust nr xxxxxxx (mille liisinguesemeks on sõiduk XXXXXXXX,

registreerimismärgiga xxxxxxx) tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostjale

ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 5979,21 eurot;

-

jätta liisingulepingust nr XXXXXXX (mille liisinguesemeks on sõiduk XXXXXXX

registreerimismärgiga xxxxxxxx) tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostjale

ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis 3122,64 eurot;

-

mõista kostjalt välja perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 alusel hüvitis 47 911,32 eurot

ja arvata see ühisvara hulka. Jagada hüvitise summa poolte vahel võrdsetes osades ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja 23 955,66 eurot;

-

mõista kostjalt välja PKS § 34 lg 3 alusel hüvitis 73 843,43 eurot ja arvata see ühisvara

hulka. Jagada hüvitise summa poolte vahel võrdsetes osades ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 36 921,72 eurot;

-

jagada poolte pangakontodel seisuga 4. detsember 2017 olnud ühisvaraks olevad raha

ja väärtpaberid selliselt, et kummalegi poolele jäävad tema pangakontodel olnud raha ja

väärtpaberid ning mõista sellega seoses kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 78,31 eurot;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hageja kasuks välja mõistetavalt hüvitiselt

(70 057,54 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale tasumiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

3 (4)

3. Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2020. a otsusega hagi ja jagas poolte ühisvara järgmiselt:

-

jättis liisingulepingust nr xxxxxxx tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused kostja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5979,21 eurot;

-

jättis liisingulepingust nr XXXXXXX tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3122,64 eurot;

-

jagas poolte pangakontodel seisuga 4. detsember 2017 olnud ühisvaraks oleva raha ja

väärtpaberid selliselt, et kummalegi poolele jäid tema pangakontodel olnud raha ja

väärtpaberid ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 78,31 eurot;

-

mõistis kostjalt välja hüvitise 47 911,32 eurot seoses ühisvara kasutamisega oma

lahusvara huvides ja arvas selle ühisvara hulka. Maakohus jagas hüvitise poolte vahel

võrdsetes osades ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 23 955,66 eurot;

-

mõistis kostjalt välja hüvitise 73 843,43 eurot seoses ühisvara vähenemisega tehingute

tõttu, mille kostja tegi hageja tahteavalduseta ja mitte perekonna huvides, ning arvas

selle ühisvara hulka. Maakohus jagas hüvitise poolte vahel võrdsetes osades ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 921,72 eurot;

-

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt 70 057,54 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise hagejale

tasumiseni.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

menetlemiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta

hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõuded kostja PKS § 34 lg 2

järgse nõudega või hüvitada väärtus kostjale ühisvara arvel või jagada ühisvara muul viisil kui

võrdselt poolte vahel, kaldudes võrdsusest kõrvale kostja kasuks viisil, et kostja ei pea hüvitama

mistahes summat hagejale.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse.

7. Pooled sõlmisid 11. novembril 2020 kompromissi ja esitasid ringkonnakohtule taotluse

kompromissi kinnitamiseks. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus

leiab,

et

esitatud

kompromiss

tuleb

kinnitada,

maakohtu

24. jaanuari 2020. a

otsus

ja

Tallinna

Ringkonnakohtu

5. novembri 2020. a

otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 431 lg 2, § 645 lg 1 ja § 670 lg 4 alusel

tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432). Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432).

9. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, kandes selle üle

kostjale. Kostja on tasunud kaebuselt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1

tuleb tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot.

10. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

4 (4)

11. TsMS § 433 lg 1 järgi saab määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled lühendasid

kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamise tähtaega kahe päevani.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav