3-20-2160/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedM.K. esitas 2. septembril 2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles hüvitist summas 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond jättis ta ilma abita seoses 25. augustil 2020. a põlve vigastamisega ning valuvaigistite mittemääramisega kuni 1. september 2020. Veel esitas M.K. vanglale 9. septemberil 2020 kahju hüvitamise taotluse, milles taotles hüvitist summas 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle uusi prille, kuigi tal on nende jaoks vajadus olemas. Lisaks taotles M.K. hüvitist summas 350 eurot selle eest, et 1. septemberil 2020, kui ta pidi saama perearsti vastuvõtule, keeldus perearst teda vastu võtmast, jättes ta ilma meditsiinilisest abist.
Legislator headnote
AI generated3-20-2160/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-2160 Haldusasi M.K. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. novembri 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.K. RESOLUTSIOON Tagastada M.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. novembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M.K. esitas 2. septembril 2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles hüvitist summas 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond jättis ta ilma abita seoses 25. augustil 2020. a põlve vigastamisega ning valuvaigistite mittemääramisega kuni 1. september 2020. Veel esitas M.K. vanglale 9. septemberil 2020 kahju hüvitamise taotluse, milles taotles hüvitist summas 500 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle uusi prille, kuigi tal on nende jaoks vajadus olemas. Lisaks taotles M.K. hüvitist summas 350 eurot selle eest, et 1. septemberil 2020, kui ta pidi saama perearsti vastuvõtule, keeldus perearst teda vastu võtmast, jättes ta ilma meditsiinilisest abist.
2. Tartu Vangla jättis 2. novembri 2020. a otsusega nr 1-13/228-2 M.K.i kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
3. M.K. esitas 3. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta teatas, et ei ole rahul Tartu Vangla 2. novembri 2020. a otsusega nr 1-13/228-2 osaliselt. Kaebaja väitel peab vangla kompenseerima talle kahju summas 500 eurot selle eest, et 1. septemberil 2020 ei võtnud perearst teda vastu, jättes ta ilma meditsiinilisest abist. Veel taotles kaebaja kahju hüvitamist kokku summas 350 eurot selle eest, et vangla meditsiiniosakond ei väljastanud talle uusi prille.
4. Tartu Halduskohus tagastas 5. novembri 2020. a määrusega M.K.i kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Lisaks otsustas halduskohus asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et praegusel juhul ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuga. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja arvates oleks vangla tekitanud talle mittevaralist kahju sellega, et ei võimaldanud talle ravi, mille arst on määranud. Kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutaja otsustusega talle määratud ravi osas ja kaebaja arvates ei ole ta saanud vajalikku meditsiinilist abi. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes, lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. M.K. esitas 8. novembril 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. novembri 2020. a määruse peale. Kaebaja märgib, et 1. septembril 2020. a ei võtnud perearst teda vastu, seega ei osutatud talle meditsiinilist abi, mistõttu on kahju hüvitamise taotlus summas 500 eurot igati põhjendatud. Ka on põhjendatud kahju hüvitamise taotlus summas 350 eurot selle eest ta ei saanud uusi prille.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
7. Tartu Halduskohus tagastas 5. novembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt M.K.i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud juhul kuulub kaebus tagastamisele, kuivõrd nimetatud aluse puhul on tegemist puudusega, mille esinemisel ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Ka õigusalases kirjanduses on sedastatud, et vaidluse kuulumine halduskohtu pädevusse on üks kaebuse lubatavuse eeldustest ehk tingimustest, et halduskohtul oleks üldse võimalik asuda talle esitatud kaebust sisuliselt lahendama (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 36). Ringkonnakohtu hinnangul viitas halduskohus määruses asjakohasele Riigikohtu praktikale ning põhjendatult märkis, et vaidlused tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes ja lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. novembri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)