3-20-1838/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1838

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Külli

Niin

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

OÜ, volitatud esindaja adv Martin Kirsipuu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2020. a

määrus haldusasjas nr 3-20-1838 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265;

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 29.09.2020 (täiendatud 01.10.2020) Tallinna

Halduskohtule taotluse saada luba MKS § 1361 lg 1 alusel aresti seadmiseks X OÜ

arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes 40 436,30 euro ulatuses.

MTA alustas 11.02.2020 teate nr 12.2-3/051779-1, 26.02.2020 korralduse nr 12.2 3/051778-2,

27.04.2020 korralduse nr 12.2-3/051778-17 ja 04.06.2020 korralduse nr 12.2 3/051779-37

alusel X OÜ 2019. a augusti kuni 2020. a jaanuari käibe- ja tulumaksu, tööjõumaksude ning

perioodi 01.01.2018–31.01.2020 laenutehingutelt tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli. Kontrollimenetluse tulemusel määratakse X OÜ-le tõenäoliselt

rahaline kohustus summas 40 436,30 eurot. Kokku sai äriühing maksueelise vähemalt 36

306,01 euro osas, kuna ei tasunud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu, kinnipeetud tulumaksu

3-20-1838

2(8)

ega töötuskindlustusmakseid. Maksukohustuselt on seisuga 28.09.2020 täitmata ka intressi

tasumise kohustus 4130,29 eurot.

X OÜ on toime pannud maksupettuse, varjates teadlikult maksustava käibe tegelikku suurust,

töötasu maksmist töötaja TT-le, töösuhet VK-ga ning kajastades osanikule JT-le tehtud

dividendi väljamaksed raamatupidamises laenusuhtena. Sellisel viisil toimides deklareeris

äriühing 34 066,66 eurot vähem 20% määraga käivet ja jättis tasumata käibemaksu 6813,33

eurot. Varjatud käibest saadud raha jättis töötaja ja äriühingu volitatud esindaja TT enda kätte

ja raha ei ole läinud äriühingu ettevõtlusse, mistõttu sai töötaja seeläbi palgatulu kokku 27 753

eurot, millelt äriühing jättis deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 19 418,64 eurot.

Lisaks varjas äriühing tegelikku töösuhet töötajaga VK-ga ning jättis töötajale makstud

töötasult deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 2300,85 eurot. Äriühing on varjanud

ka deklareerimata käibelt tulu saamist, lastes tulu kanda töötaja TT tütre KT kontole, ja on

teinud kassast väljamakse, mille alusel tegelikult kaupa ei saanud. Eelnimetatud puuduvate

algdokumentide alusel tehtud väljamaksetelt jättis äriühing deklareerimata erijuhtude

tulumaksu kokku 2401,36 eurot. Äriühing varjas ainuosanikule JT-le tehtud dividendi

väljamakseid kokku 21 487,30 eurot, kajastades raamatupidamises isikule tehtud väljamaksed

omanikulaenu tagastusena ning jättes seeläbi deklareerimata ja tasumata erijuhtude tulumaksu

5371,83 eurot.

Äriühing teostas XXX, Tallinn ehitustöid ja sai tööde tellijalt TM-lt osa tasust sularahas, kuid

saadud tulult jättis maksustava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata.

Äriühing teostas objektidel (KKK; RRR; SSS) ehitustöid ja tegi objektide tarbeks kulutusi, kuid

jättis maksustatava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu deklareerimata. Äriühing sai V

KÜ-lt tasu, mille kajastas raamatupidamises ettemaksuna, kuid jättis saadud ettemaksult

deklareerimata maksustatava käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu. Äriühing jättis teadlikult

väljastamata teenuste osutamise ja ettemaksu saamise osas müügiarved, varjates nii tegeliku

käibe suurust ning jättes deklareerimata maksustatava käibe ja tasumata käibemaksu.

Äriühing sai RRR objektil teostatud tööde eest tasu, mis ei laekunud äriühingu ettevõtlusesse.

Äriühing tegi kassast väljamakse sellise kauba soetamise eest, mida äriühing tegelikult ei

soetanud ega saanud. Äriühing jättis teadlikult raamatupidamises kajastamata, deklareerimata

ja tasumata erijuhtude tulumaksu nõuetele mittevastava arve alusel tehtud väljamaksetelt kokku

2401,36 eurot.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast X OÜ-le maksuotsuse väljastamist võib selle

sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tulenevalt äriühingu majanduslikust

seisust ja maksukohustuslase tegevusest. X OÜ-l võib tekkida maksukohustus ka

kontrolliperioodile järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august, kuna äriühing on

kasutanud sel perioodil reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu arveid enda

käibemaksukohustuse vähendamiseks. Maksuhaldur alustas 27.08.2020 korralduse nr 12.2-

3/053389-1 alusel äriühingu 2020. a juulikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud

käibemaksu enammakse õigsuse kontrolli. Selle käigus on selgunud, et äriühing on

deklareerinud oma sisendkäibemaksu arvestuses W OÜ arve nr AA112 alusel

sisendkäibemaksu 2000 eurot ja kandnud arve alusel Belgias avatud kontole 12 000 eurot.

Lisaks on kantud sama äriühingu arve nr AA113 alusel Belgia kontole 2020. a augustis 10 000

eurot. Arve nr AA112 esitanud W OÜ ei ole deklareerinud juba alates 2019. a oktoobrist

maksustatavat käivet, äriühingul puuduvad töötajad ning äriühing on olnud kättesaamatu ja

jätnud korraldused, mis on vormistatud W OÜ kontrolli raames, täies mahus täitmata. Selline

käitumine on omane reaalset majandustegevust mitteomavale äriühingule. Seega võib olla tegu

maksupettuse läbiviimisel kasutatava äriühinguga. Viidatud kontrolli tulemusel võib X OÜ

käibemaksukohustus suureneda veel 12 350 euro võrra ja tulumaksukohustus 18 525 euro võrra.

3-20-1838

3(8)

Kinnistusraamatu andmetel ei oma X OÜ kinnisvara. Väärtpaberite keskregistri andmetel ei

oma äriühing seisuga 24.09.2020 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri

andmetel puuduvad laevad. Liiklusregistri andmetel ei ole äriühingu omandis seisuga

24.09.2020 sõidukeid. Äriühingu pangakonto analüüsist nähtub, et seisuga 25.08.2020 oli

Luminor Bank AS-s arvelduskonto jääk 15 097,52 eurot. Äriühingu pangakonto jääki

maksusumma määramise ajaks ei ole võimalik prognoosida. Kontrollakt plaanitakse

äriühingule väljastada hiljemalt 2020. a oktoobris ja maksuotsus hiljemalt novembris.

Seisuga 25.09.2020 on äriühingul võlg 317,37 eurot. Äriühing deklareeris 2020. a juulikuu

käibedeklaratsioonil enammakstud käibemaksu 1519,44 eurot. Nimetatud tagastusnõude osas

alustas maksuhaldur 27.08.2020 korraldusega 12.2-3/053389-1 kontrollimenetlust. Äriühing ei

ole esitanud 2019. a kohta majandusaasta aruannet. 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli

äriühingu kahjum 24 166 eurot ja võrreldes 2017. a-ga on kahjum suurenenud.

Kontrolli käigus on tuvastatud, et äriühingule on omane tööde eest kontole laekunud tulu

kohene

väljavõtmine

sularahas

ja

raha

väidetav

hoiustamine

kassas

sularahas.

Kontrolliperioodile järgneval perioodil kasutab äriühing teenuste osutamisest tekkinud tulu

väljaviimist läbi varifirma tunnustega W OÜ konto, mis on avatud Belgias. Maksuhaldur on

pöördunud Belgia maksuameti poole, saamaks W OÜ pangakonto väljavõtteid ja teavet konto

kasutajate kohta, selgitamaks välja, milleks kasutati X OÜ poolt Belgias avatud kontole kantud

rahalisi vahendeid.

Arvestades asjaolu, et äriühing on juba kasutanud 6 kuu jooksul (2019. a august–2020. a

jaanuar) võimalusi oma maksukohustuse vältimiseks ega ole toiminud seadusega kooskõlas,

võib ta seda teha ka tulevikus, kasutades varifirmat. Äriühing jätkas 2020. a juulis väljamaksete

tegemist JT, tagastades nn omanikulaenu. Alates 20.05.2020 äriühingu juhatuse liikmeks

saanud ja kontrolliperioodil volikirja alusel tegutsenud TT ja W OÜ juhatuse liikmeks oleva

KK tutvus ja sugulus ei välista olukorda, kus X OÜ võib ka tulevikus kasutada varifirma arveid

oma maksukohustuse vähendamiseks.

Ainsaks sobivaks täitetoiminguks on sissenõude pööramine rahalisele õigusele, st aresti

seadmine X OÜ arveldusarvele 40 436,30 euro ulatuses. MTA lõpetab täitetoimingud hiljemalt

2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

äriühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tagamiseks suuruses 40 436,30 eurot,

valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule või kannab deposiiti 40 436,30

eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.10.2020 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa arestida X OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes 40 436,30 euro ulatuses.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule

on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtub, et

maksuhaldur viib X OÜ suhtes läbi kontrollimenetlust käibe- ja tulumaksu ning tööjõumaksete

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas.

Taotluse

põhjendused

ja

lisatud

dokumendid

annavad

aluse

kahelda

X

OÜ

raamatupidamisandmete õiges kajastamises ja maksude arvestamises, deklareerimises ning

tasumises. Maksuhaldur on esitanud kohtule piisavalt teavet ja dokumentaalseid tõendeid, mis

kinnitavad maksuhalduri kahtlusi kontrollitava perioodi 2019. a august kuni 2020. a jaanuar

osas ning 01.01.2018–31.01.2020 laenutehingute osas. Kohtule on esitatud kavandatava

kontrollakti projekt. Vastuolud on äriühingu poolt tööde teostamise ja nende ning materjalide

eest tasumise osas – isikute selgitustes esineb tööde teostamise osas olulisi vastuolusid (nt VK

antud selgituses maksuhaldurile ei sobitu tööde teostamise/töötamise andmed teiste küsitletute

3-20-1838

4(8)

poolt (v.a TT) antud vastustega ja arvestada tuleb, et VK ja TT on lapsepõlvesõbrad). Osaühing

on saanud tasu materjali ja teostatud tööde eest sularahas ning jätnud selle

raamatupidamisarvestuses kajastamata (vt nt lisa 5.7 TT omakäeline kinnitus sularaha saamise

kohta). Samuti on alust arvata, et osaühingult tellitud tööde tasu on kajastunud mitte äriühingu

arvelduskontol, vaid TT tütre KT arveldusarvel ja tehtud tööde eest on jäänud arved esitamata

(vt kontrollakti projekti p 1.2.2.). Kahtlusi tekitab äriühingu poolt rahade maksmine laenude

tagastamisena, kui tegelik eesmärk võis olla välja makstavate dividendide maksustamisest

hoidumine (vt kontrollakti lisa 4). Kohtule esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid annavad

aluse kahtluseks, et äriühing on alusetult saanud maksueeliseid. Maksuhaldur on põhjendanud

võimaliku maksusumma arvutamist. Seega on tõenäoline maksukohustuse määramine 40

436,30 euro ulatuses. Samuti ei ole veel möödunud maksu määramise aegumistähtaeg (MKS §

98 lg 1).

Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid ja maksukohustuslase võimalikku jätkuvat

maksuseadusi eiravat käitumist, võib kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine

tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esitatud teabe alusel on tõenäoline, et X

OÜ hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks.

Äriühing ei ole 2019. a majandusaasta aruannet esitanud. 2018. a-l oli osaühingul kahjum 24

166 eurot. Liiklusregistri andmetel ei kuulu osaühingule ei sõidukeid ega väikelaevu.

Maksuhalduri kinnitusel puuduvad äriühingul väärtpaberikontod. Kinnistusraamatu andmetel

ei kuulu äriühingule kinnistuid.

Pangakontode arest on ettevõtlust tugevalt takistav meede, kuid antud juhul puudub muu

alternatiivne tõhus abinõu. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X OÜ palub 27.10.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.10.2020

määrus ja vabastada äriühingu kontod aresti alt.

Kontrollaktis on esitatud palju ebatäpseid andmeid, mistõttu on jõutud väärale seisukohale.

Sellega on tekitatud X OÜ-le täiendav maksukohustus. Näiteks on vastustaja kajastanud

informatsiooni ühepoolselt, jättes arvestamata kolmanda isiku väited ja selgitused. KÜ V poolt

tehtud kanne oli ekslik ja raha on korteriühistule tagasi kantud. Korteriühistu esindaja on

andnud selles osas selgitusi, mis on jäetud tähelepanuta. Vastustaja on kajastanud kaebaja

tuluna kolmandate isikute vahel toimunud kandeid (nt W OÜ poolt KT arveldusarvele kantud

summad, mis on märgitud kaebaja tuluks). Kaebajale on tekitatud ka täiendav maksukohustus

ehitustööde eest, mis on akteerimata ega ole viidud lõpuni (KP episood). Kaebajale on ette

heidetud sularaha saamist, mida ei ole väidetavalt deklareeritud. Selliste tehingute osas ei ole

dokumentaalseid tõendeid. Esitatud on sularaha aktid, millel puuduvad kaebaja allkirjad.

Meelevaldselt on arvestamata jäetud nn omaniku laenud ettevõttesse, mis on korrektselt

raamatupidamises kajastatud ja deklareeritud.

Selliste asjaolude pinnalt esitatud taotlus halduskohtule on ennatlik ja on põhjustanud kaebajale

väga keerulise majandusliku olukorra. Kaebaja peab tasuma arveid ja kandma jooksvaid

kulusid, mis on arestitud kontodega väga keeruline. Arveldusarvete arestimine võib

kokkuvõttes põhjustada äriühingu maksejõuetuse, mis lõpeb pankrotiga. Ainuüksi register- või

kinnisvara puudumine ei anna alust kontode arestimiseks. Taotlus on liiga kergekäeliselt

rahuldatud. Kaebaja esitab igakuiselt deklaratsioone ja täidab maksukohustust.

4. MTA palub 05.11.2020 vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. MTA jääb 29.09.2020

taotluse seisukohtade juurde neid kordamata.

3-20-1838

5(8)

Loa andmine otsustatakse olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. Kontrollimisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks, tulenevalt äriühingu majanduslikust seisust ja tema

tegevusest. MTA on kontrollaktis põhjalikult käsitlenud, millistele asjaoludele ja tõenditele on

tuginetud. Määruskaebuses ei ole maksuhalduri seisukohti ümber lükatud.

Kontrollakti kohaselt on KÜ-ga V seonduv tasumisele kuuluv käibemaks 496,17 eurot, mis

moodustab võimalikust määratavast summast umbes 1%. Kontrollaktis on toodud, et

maksuhalduri andmetel ei ole äriühing deklareerinud saadud tulult käivet ja käibemaksu ning

ei ole raha reaalselt korteriühistule tagastanud. Seega tuleb kaebaja etteheited seonduvalt KÜ-

ga V asja lahendamisel arvestamata jätta.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud sisulisi etteheiteid selles osas, et ta on saanud varjatult

tasu RRR objektil teostatud tööde eest KT konto vahendusel. Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu,

et W OÜ näol on tegemist puhverfirmaga, kes on äriühingutele väljastanud tegelikkusele

mittevastavaid arveid maksuvabalt raha väljaviimiseks ning alusetu sisendkäibemaksu

saamiseks, jättes ise samaaegselt käibemaksu tasumata, või on deklareerinud käivet ja

sisendkäibemaksu praktiliselt samas suurusjärgus.

Vaidlustatud ei ole asjaolu, et äriühingul võib tekkida maksukohustus ka kontrolliperioodile

järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid MTA kahtluse osas, et tegelikkuses ei ole X

OÜ saanud W OÜ-lt ehitusteenust. Mittetoimunud tehingu osas on sugulased lihtsalt omavahel

kokku leppinud Belgias avatud kontole raha kandmises äriühingust maksuvabalt raha

väljaviimiseks. Belgia kontolt oli võimalik raha välja võtta või kanda edasi KK Belgias avatud

isiklikule kontole. Belgia kontode kaudu võis X OÜ saada äriühingust välja viidud raha

(vähemalt 22 000 eurot) tagasi.

Määruskaebuse esitaja ei ole vaielnud vastu, et tema töötajad on saanud töötasu sularahas, mis

ei laekunud äriühingu ettevõtlusesse (kassasse ega pangakontole) ja äriühing viib maksuvabalt

raha äriühingust välja. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et äriühing ei ole 2019. a majandusaasta

aruannet esitanud ja 2018. a-l oli äriühingu kahjum 24 166 eurot.

Kuna isikule on menetluse käigus esitatud tutvumiseks kontrollakt, saab seda lugeda üheks

asjaoluks, miks MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kaebaja on toime pannud maksupettuse.

Kontrollakti edastamine on ka asjaoluks, mille tõttu tuleb määruskaebus rahuldamata jätta

(Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 15).

Kuigi pangakonto arestimine on äärmiselt piirava isaloomuga, ei tähenda see vältimatult

äriühingu tegevuse lõppemist. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu

majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Puudutatud isik ei ole

tõendanud asjaolu, et pangakontode arestimine on täielikult seisanud äriühingu

majandustegevuse. MTA on taotluses märkinud, millise tagatise esitamisel ta lõpetab

täitetoimingud. Määruskaebusest ei nähtu, et puudutatud isik kaaluks tagatise esitamist. Seega

puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise

tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1838

6(8)

5. Ringkonnakohus leiab, et X OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu 01.10.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

6. Olukorras, kus MTA on alustanud maksumenetlust, mille eesmärgiks on teha maksuotsus,

on MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldusteks, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb

maksukohustuslase tegevusest; 5) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3

kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kõik nimetatud eeldused praegusel juhul täidetud.

7. Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 11.02.2020 teate nr 12.2-3/051779-1,

26.02.2020 korralduse nr 12.2-3/051778-2, 27.04.2020 korralduse nr 12.2-3/051778-17 ja

04.06.2020 korralduse nr 12.2-3/051779-37 alusel X OÜ 2019. a augusti kuni 2020. a jaanuari

käibe- ja tulumaksu, tööjõumaksude ning perioodi 01.01.2018–31.01.2020 laenutehingutelt

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Taotlus on esitatud

eesmärgiga tagada kontrollimenetluse tulemina antava võimaliku 40 436,30 euro suuruse

maksuotsuse täitmine. Maksuhaldur on maksukohustuslasele väljastanud kontrollakti.

8. MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema üksnes käimasolev kontrollimenetlus ning kohus

ei saa MTA 29.09.2020 taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri

poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse

piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti

õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab

kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.

Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate

toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud

ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude

tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. X OÜ väidete osas

seonduvalt kontrollaktiga ja tulevase võimaliku maksuotsuse õiguspärasusega tuleb seisukoht

kujundada esmalt maksuhalduril maksumenetluses. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik

kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

9. MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmisel puudub kindel teadmine isiku võimaliku

käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1;

30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast

raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada

võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate

toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige

annavad selliseks kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad

juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem

korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud

eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-

16-12, p 10.4).

10. MTA taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsusega X OÜ-le 40 436,30

euro suuruse maksukohustuse määramine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Halduskohtu

määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et X OÜ osales maksupettuses. Seda kahtlust

3-20-1838

7(8)

on maksuhaldur kontrollakti projektis ja kohtule esitatud taotluses, samuti halduskohus

vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja ei ole maksupettuse

kahtlusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Maksuhaldur jõudis kontrolli tulemusel järeldusele

(loataotluse p-d 2.1–2.5), et äriühing sai maksueelise, kui deklareeris 34 066,66 eurot vähem

20% määraga maksustatavat käivet ning jättis tasumata käibemaksu 6813,33 eurot. Varjatud

käibest saadud raha jättis äriühingu töötaja ja volitatud esindaja TT enda kätte. Raha ei ole

läinud äriühingu ettevõtlusse, mistõttu sai töötaja palgatulu kokku 27 753 eurot, millelt äriühing

jättis deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 19 418,64 eurot. Maksuhaldur on

tuvastanud, et X OÜ varjas tegelikku töösuhet VK-ga ning jättis talle makstud töötasult

deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 2300,85 eurot. Samuti on leitud, et äriühing on

varjanud deklareerimata käibelt tulu saamist, lastes tulu kanda TT tütre KT kontole ning on

teinud kassast väljamakse, mille alusel tegelikult kaupa ei saanud. Puuduvate algdokumentide

alusel tehtud väljamaksetelt jättis äriühing deklareerimata erijuhtude tulumaksu 2401,36 eurot.

Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et äriühing varjas juhatuse liikmele ja ainuosanikule JT-le

tehtud dividendi väljamakseid kokku 21 487,30 eurot, kajastades raamatupidamises isikule

tehtud väljamaksed omanikulanu tagastusena, jättes seeläbi deklareerimata ja tasumata

erijuhtude tulumaksu 5371,83 eurot. Maksuhaldur on loataotluse p-s 2.6 toonud välja asjaolud,

mis annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et X OÜ-l võib tekkida maksukohustus ka

kontrolliperioodile järgneval perioodil 2020. a aprill, juuni, juuli ja august, kuna äriühing on

kasutanud sel perioodil reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu (W OÜ) arveid enda

käibemaksukohustuse vähendamiseks. Seetõttu võib X OÜ käibemaksukohustus suureneda

veel 12 350 euro võrra ja tulumaksukohustus 18 525 euro võrra.

11. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri taotluse ja halduskohtu järeldustega. Maksuhaldur

on taotluses piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

maksukohustuse määramine summas 40 436,30 eurot. Kohtule on esitatud ka kontrollakti

projekt. Esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid annavad aluse kahtluseks, et äriühing on

alusetult saanud maksueeliseid. Maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et X OÜ võib

ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on osalenud maksupettuses, st teadlikult

ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada,

et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tulevikus tuvastatakse.

Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla

hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Ringkonnakohtu hinnangul on

täitetoimingu valik põhjendatud. Arvesse tuleb võtta seda, et X OÜ-l puudub muu vara, millele

võiks MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid kohaldada. X OÜ ei oma kinnisvara,

väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Äriühingul puuduvad ka laevad ja sõidukid. Seisuga

25.08.2020 oli äriühingu AS-s Luminor Pank asuva konto jääk 15 097,52 eurot. Lisaks on

maksuhaldur tuvastanud, et äriühingule on omane tööde eest kontole laekunud tulu kohene

väljavõtmine. Taotlusest nähtuvalt ei oma maksuhaldur teavet äriühingu muude varaliste

õiguste (nt kaubamärkide ja hüpoteekidega seotud õigused) kohta.

12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et arvelduskonto arestimine on ennatlik ning selle

rakendamine võib põhjustada äriühingu maksejõuetuse. Ringkonnakohus möönab, et

arvelduskonto arestimine on vaieldamatult üks maksukohustuslast enim koormavaid

täitetoiminguid, mille tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine. Maksuvõlgade

sissenõudmise vastu esineb aga tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-

4-13, p 22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist

pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks

maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001

määrus nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksusumma laekumise tagamiseks ei ole

võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja

3-20-1838

8(8)

senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma

riigile

üldse

laekumata,

ei

saa

arvelduskontode

arestimist

pidada

ilmselgelt

ebaproportsionaalseks meetmeks. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu

seisukohta, et praegusel juhul ei ole võimaliku maksusumma tagamiseks võimalik rakendada

ühtegi muud, maksukohustuslast vähem koormavat meedet. Arvelduskontode arestimata

jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, kuna isik,

keda on põhjendatud alus kahtlustada maksupettuse toimepanemiseks, suunab alles jäävad

käibevood mujale. Samuti pole alust arvata, et selline isik tagab heauskselt maksumenetluse

ajaks enda maksejõulisuse ja asub koguma vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem

maksunõue sisse nõuda. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise

tagamiseks ning maksuhaldur on välja toonud põhistatud kahtluse, et maksukohustuslane on

toime pannud maksupettuse, ei saa pangakontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks.

Praegusel juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle määruskaebuse

esitaja huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses.

13. Maksuhalduri eesmärk on tagada, et riigile ei jääks laekumata X OÜ maksuvõlgnevus. Kui

puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja soov jätkata

majandustegevusega, saab ta pakkuda MTA-le tagatise. Juhul kui määruskaebuse esitaja esitab

maksuhaldurile läbiviidava menetluse raames tagatise, tuleb maksuhalduril täitetoimingud

lõpetada. Kui puudutatud isik soovib arestitud konto(de)lt tasuda jooksvaid maksukohustusi,

saab ta esitada sellekohase taotluse MTA-le (MKS § 131 lg 4).

14. Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2020

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)