2-20-1759/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1759

Kohtuasi

REGISTER OÜ avaldus eeltõendamismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

REGISTER OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja REGISTER OÜ (registrikood 11735006),

lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv

Puudutatud isik Zero Technologies OÜ (registrikood

11016228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton

Sigal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 9. oktoobril 2020. a tsiviilasjas nr 2-20-1759 tehtud

määruse resolutsiooni p 1, millega keelduti REGISTER OÜ avalduse menetlusse

võtmisest. Esitada see järgmises sõnastuses: „Keelduda eeltõendamismenetluse

algatamisest.“ Samuti jätta maakohtu määruse resolutsioonist välja selgitused p 5

riigilõivu tagastamise ja p 6 määruse ärakirja kättetoimetamise kohta.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 9. oktoobri 2020. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-20-1759 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta REGISTER OÜ määruskaebus rahuldamata.

4. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.

4.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud REGISTER OÜ

kanda.

4.3. Määrata kindlaks Zero Technologies OÜ hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista REGISTER OÜ-lt Zero Technologies OÜ kasuks

välja maakohtus kantud menetluskulud 625 eurot ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 300 eurot.

4.4. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 4.3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

2 (5)

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. REGISTER OÜ (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 3. veebruaril 2020 avalduse

eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Zero Technologies OÜ

(puudutatud isik) vahel 1. jaanuaril 2015 sõlmitud arendus- ja hooldustööde teostamiseks

koostööleping (koostööleping). Avalduse kohaselt puudub avaldajal ülevaade koostöölepingu

alusel loodud töödest (sh intellektuaalsest omandist), mistõttu on raskendatud hagi eseme selge

määratlemine. Avaldaja soovib esitada puudutatud isiku vastu hagi ja formuleerida nõue

intellektuaalomandi väljaandmiseks ja õiguste rikkumisega seotud kahju hüvitamiseks. Ilma

asjakohaste tõenditega ei ole hagiavalduse eseme selge määratlemine võimalik. Avaldaja esitas

järgmised taotlused:

1) algatada eeltõendamismenetlus;

2) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale koostöölepingu alusel teostatud

kõikide tööde ammendav loetelu. Loetelu peab sisaldama muuhulgas tehtud tööülesande

nimetust ja kirjeldust, töö lõpptulemuse detailset kirjeldust, töö ajakulu (töötunnid), töö

teostamise ajavahemikku, töö eest saadud tasu;

3) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale andmeid selle kohta, kas puudutatud

isik on kasutanud koostöölepingu alusel loodud töid (sh intellektuaalset omandit)

koostöölepingu väliselt, sealhulgas nii enne kui ka pärast koostöölepingu lõppemist;

4) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale kõikide isikute andmed (nimi ja

registri- või isikukood), kellele puudutatud isik on ligipääsu andnud koostöölepingu

alusel loodud töödele (sh intellektuaalsele omandile);

5) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale andmed selle kohta, millises

ulatuses on puudutatud isik andnud kolmandatele isikutele ligipääsu koostöölepingu

alusel loodud töödele (sh intellektuaalsele omandile).

Kuna ei ole välistatud, et puudutatud isik kasutab või annab kolmandatele isikutele

kasutamiseks avaldaja intellektuaalset vara, siis tagab eeltõendamismenetlus ka sellega

seonduvatest rikkumistest tulenevate nõuete esitamist. Avaldaja on kohtuväliselt pöördunud

puudutatud isiku poole andmete saamiseks, kuid puudutatud isik ei ole nendele taotlustele

reageerinud.

2. Puudutatud isik teatas 11. märtsil 2020, et ei nõustu eeltõendamismenetluse algatamisega,

kuidvõrd avalduse p-de 3–5 osas saab puudutatud isik kinnitada, et ei ole kasutanud

koostöölepingu alusel loodud töid koostöölepingu väliselt ega ole andnud kolmandatele

isikutele töödele ligipääsu. Avalduse p 2 ei seondu autoriõigusega. Avaldaja ei ole põhistanud,

miks võivad kaduma minna tõendid selle kohta, millist tööd puudutatud isik koostöölepingu

alusel tegi. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 9. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et kuna puudutatud isik ei ole eeltõendamismenetluse korraldamisega

nõustunud

ning

ei

esine

võimalike

tõendite

kaotsimineku

ohtu,

siis

ei

ole

eeltõendamismenetluse

algatamine

põhjendatud.

Maakohtu

hinnangul

saab

eeltõendamismenetlust korraldada ka kohtumenetluse ajal.

Avaldaja ei ole põhistanud, et autoriõigusi, autoriõigusega kaasnevaid õigusi või

tööstusomandiõigusi on puudutatud isiku poolt rikutud või on olemas nende rikkumise oht.

3 (5)

Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud koostöölepingu p 6.1 järgi

kuulub lepingu alusel loodud intellektuaalne omand üksnes avaldajale, ei ole aluseks

eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, et puudutatud isik kasutaks

või annaks edasikasutamiseks avaldajale kuuluvat intellektuaalomandiõigust.

Maakohtu hinnangul ei seostu avalduse p 2 autoriõigusega ning sellest ei nähtu selgelt avaldaja

taotletav eesmärk. Avaldaja on esitanud näitliku ja lahtise loetelu andmetest, mida ta sooviks

saada. Samuti ei saa eeltõendamismenetlusega asuda tõendeid looma. Sellise sõnastusega

määruse täitmine ei oleks kontrollitav ega täidetav.

Maakohus leidis, et avaldajal on võimalik puudutatud isiku vastu esitada hagi ilma

eeltõendamismenetluse käigus kogutud tõenditeta.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel

avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 625 eurot

ja sellelt seadusjärgse viivise.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse väite kohaselt on eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud.

Eeltõendamismenetluse käigus on võimalik taotleda kohtult meetmete rakendamist ka

põhimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamiseks nii enne põhimenetluse algatamist

kui ka sellega paralleelselt. Eeltõendamismenetluse kaudu on võimalik koguda andmeid

asjaolude kohta, mis on vajalikud hagi esitamise põhjendatuse üle otsustamiseks. Avaldajal ei

ole võimalik nõuet formuleerida ilma, et avaldajal oleks andmeid puudutatud isiku poolt tehtud

tööde kohta.

Avaldaja ei ole taotlenud tõendi loomist. Puudutatud isikul peaks kõikide tehtud tööde kohta

andmed olemas olema, mida saab viia kohasesse vormi.

Maakohtu

seisukoht

hagiavalduse

esitamise

võimalikkusest

on

ebaõige.

Eeltõendamismenetluse käigus selguvad asjaolud ja kogutud tõendid annavad avaldajale selge

indikatsiooni hagiavalduse esitamise üle otsustamiseks. Hagi esitamisel peab avaldaja

nimetama konkreetsed tööd ja intellektuaalse omandi, mis on loodud ning mille üleandmist

soovitakse. Samuti peab avaldaja põhistama töödega seotud kahju hüvitamise eelduseid.

Avaldaja ei saa eeltoodut ilma puudutatud isikute andmeteta teha. Seadusandja selge tahe on

olnud luua eeltõendamismenetluse näol vahend, millega vähendada kohtute võimalikku

töökoormust.

Asjas esineb oht autoriõigustega kaasnevate õiguste rikkumisele. Koostöölepingu kohaselt

kuuluvad kõik õigused koostöölepingu täitmise käigus loodud ja veel loodavatele teostele (sh

tuletatud teosele), teose osadele, vaheresultaadile või muule töötulemusele, mis

kvalifitseeruvad intellektuaalse omandina, sh kasutatav ja tulevikus lisatav andmebaas ja selle

osad, arvutiprogramm või selle osa, arvutiprogrammi funktsionaalsused, arvutiprogrammi

loomise lähtematerjal, sh manuaal, ettevalmistustööde tulemid ja dokumendid, lähtekood ja

muud arvutiprogrammi koodid koos selgituste ja abistava dokumentatsiooniga avaldajale.

Autoriõiguste rikkumine esineb ainuüksi asjaolus, et avaldajal puudub selge teave selle kohta,

millised tööd on teostatud ja millised intellektuaalsed omandid loodud, milliste autoriõigused

kuuluvad koostöölepingu kohaselt avaldajale. Samuti ei ole sellist omandit avaldajale üle antud

ega ligipääsu võimaldatud. Avaldaja on põhistanud autoriõiguste rikkumise ohtu seoses

kolmandate isikutega. Puudutatul isikul on koostöölepingu alusel õigus all-litsentsida loodud

intellektuaalomandit, kuid mitte peale koostöölepingu lõppemist.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Samuti

palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4 (5)

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust

ja resolutsioonist välja jätta p-d 5 ja 6, mis ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu. Maakohus on

määruse resolutsiooni p-s 1 ekslikult märkinud, et keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

Samas on maakohus avaldust sisuliselt lahendanud ning leidnud, et eeltõendamismenetluse

algatamise eeldused ei ole täidetud. Tegemist ei ole formaalsetel põhjustel avalduse menetlusse

võtmisest keeldumisega TsMS § 371 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Seega tuleb

resolutsiooni

p 1

täpsustada,

lugedes

see

järgmises

sõnastuses:

„Keelduda

eeltõendamismenetluse algatamisest.“ Kohtulahendi resolutsioonis puudub vajadus kajastada

selgitusi ja lahendi kättetoimetamise korraldust (TsMS § 442 lg 5).

8. Ringkonnakohus ei nõustu kõigi maakohtu määruse põhjendustega, kuid nõustub

lõppjäreldusega, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud.

Praegusel juhul põhistab avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist sellega, et tal on vajadus

välja selgitada kohtusse pöördumise üle otsustamiseks või hagi esitamiseks vajalikke

asjaolusid.

8.1. Kolleegiumi hinnangul saab eeltõendamismenetluse käigus nõuda tõendite kogumist

samadel alustel ja eelduste olemasolul kui kohtumenetluses (TsMS § 236 lg 2). Praegusel juhul

nõuab avaldaja puudutatud isikult andmete esitamist, mis sisuliselt oleksid puudutatud isiku

vastu esitatava hagi aluseks olevad faktilised asjaolud TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes. Kolleegiumi

hinnangul ei ole tegemist eeltõendamismenetluses tehtavate toimingutega (TsMS § 244 lg-d 2

ja 3). Tegemist on pelgalt faktiliste asjaolude mitte tõendite kogumise taotlemisega. Sellises

olukorras ei ole eeltõendamismenetluse algatamine õiglane ega sobiv lahendus.

8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega, et praegusel juhul ei esine

võimalike

tõendite

kaotsimineku

või

kasutamise

raskendamise

ohtu,

avaldaja

intellektuaalomandiõiguse rikkumise oht on oletuslik ja ei esine mõjuvat põhjust, mis takistaks

hagi esitamist. Neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

TsMS §-ga 659).

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu avalduse p 2 osas maakohtu seisukohaga ja asendab

vaidlustatud määruse p-s 9 toodud põhjenduse käesoleva määruse p 8.1 põhjendusega.

9. Kuna määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, puudub vajadus

maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmiseks. Kuigi maakohus

on ekslikult viidanud menetluskulude jaotuse alusena TsMS § 168 lg 1, siis ka avalduse

rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 järgi.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

10.1. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise

esindaja määruskaebuse menetlemisega seotud ajakulu 2,5 tundi tunnitasuga 250 eurot

(käibemaksuta), s.o 625 eurot.

10.2. TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtul hinnata puudutatud isiku lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide

mahtu ning asja keerukust on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses

põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebuse menetlemisel pidada puudutatud

5 (5)

isiku lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, mis sisaldab

endas määruskaebusega tutvumist ja sellele vastuse koostamist.

10.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot

(käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud. See ületab oluliselt hagita asja

määruskaebuse menetlemisel keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu

tuleb hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Määruskaebemenetluse mahtu ja

keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik tunnitasu kolleegiumi hinnangul 120 eurot (käibemaksuta).

Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista ringkonnakohtu

menetluses kantud menetluskulud 300 eurot (= 2,5 tundi x 120 eurot). Puudutatud isik taotleb

kulu hüvitamist käibemaksuta. Puudutatud isik on taotlenud, et avaldaja tasuks hüvitatavatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177

lg 4).

11. Määrus on osaliselt vaidlustatav. TsMS § 247 lg 4 järgi ei saa eeltõendamismenetluse

algatamisest keeldumise määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 178 lg 2 alusel saab vaidlustada menetluskulude

kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)