2-19-19831/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-19831

Tsiviilasi

Osaühingu MARKILO hagi Eesti Tõusigade

Aretusühistu vastu nõukogu 13. novembri 2019

koosoleku protokolli punktis 4 vastu võetud

otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

4177 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Tõusigade Aretusühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Eesti Tõusigade Aretusühistu

(registrikood 10023404), lepinguline esindaja Sulev

Tammemäe

Vastustaja

(hageja):

Osaühing

MARKILO

(registrikood 10317169), esindaja vandeadvokaat

Anneli Aab

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. juuli 2020 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Eesti Tõusigade Aretusühistu kanda.

3. Välja mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult Osaühingu MARKILO kasuks

menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot.

4. Kohustada Eesti Tõusigade Aretusühistut tasuma väljamõistetud menetluskuludelt

150 eurot Osaühingule MARKILO viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing MARKILO (hageja) esitas 18. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi Eesti

Tõusigade Aretusühistu (kostja) vastu nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4

vastu võetud otsuse, millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja, tühisuse tuvastamiseks.

Alternatiivselt palus hageja tunnistada otsus kehtetuks ning mõista kostjalt välja kahjuhüvitis

627 eurot 50 senti ja viivis kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 13. novembril 2019 kostja nõukogu koosolek, mille

päevakorrapunktis 4 arvati hageja kostja liikmete hulgast välja. Hagejat teavitati otsusest e-kirja

teel 18. novembril 2019. Hagejat koosolekule ei kutsutud ning koosoleku päevakorda talle

varasemalt ei edastatud.

Hageja esitas 25. novembril 2019 kostjale nõudekirja p-i 4 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja

teavitas 2. detsembri 2019 vastuses, et kuna järgmine nõukogu koosolek toimub 22. jaanuaril 2020,

pole nõukogul varasemalt võimalik hageja taotlusi läbi vaadata ega lahendada. Hageja selgitas

kostjale 3. detsembri 2019 pöördumises, et juriidilistel põhjustel pole tal võimalik oodata kuni

22. jaanuarini 2020. Nõukogul on võimalik koosolek varasemalt kokku kutsuda ning otsuseid

vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Hageja palus sellest ja koosoleku toimumisel

vastuvõetud otsustest teavitada hiljemalt 11. detsembril 2019. 13. detsembril 2019 teavitas kostja

lepinguline esindaja, et nõukogu liikmed ei ole nõus otsust vastu võtma ilma koosolekut kokku

kutsumata. Seega kostja nõukogu koosoleku otsust ise kehtetuks ei tunnistanud.

Päevakorrapunkt 4 otsus on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna

koosoleku päevakorrast ei nähtunud hageja tulundusühistu liikmete hulgast väljaarvamise

otsustamist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2). Otsusest nähtub, et päevakorra

p 4 nägi ette üksnes aretusühistu liikmelisuse küsimuse arutelu.

Nõukogu otsus on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu (TsÜS § 32 lg 2). Otsus eksib ausalt

mõtlevate inimeste õiglustunde, väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Hagejat ei

teavitatud tema suhtes läbiviidavast väljaarvamismenetlusest ega kutsutud asja arutamise juurde.

Tal puudus võimalus omapoolseteks selgitusteks. Lisaks ei tugine otsus igakülgselt kontrollitud

asjaoludele, vaid ajalehes avaldatud artiklile. See aga põhineb ühe ajakirjaniku subjektiivsel

arusaamal, milles ei esine ühtegi viidet kostjale. Samuti on otsuse tegemisel rikutud

põhjendamiskohustust, selle kujunemine pole järgitav ega mõistetav.

Alternatiivselt on päevakorrapunkt 4 otsus kehtetu TsÜS § 38 lg 1 ja tulundusühistuseaduse

(TÜS) § 20 lg-te 1 ja 3 alusel, sest see ei ole kooskõlas seaduse ega põhikirjaga. Kuivõrd põhikirjas

vaidlusalust küsimust ei reguleerita, peab liikme väljaarvamiseks esinema TÜS § 20 lg-s 1 toodud

alus (mõjuv põhjus).

Hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, kuna hageja juhatuse liige A.A. on väidetavalt

kahjustanud tulundusühisust ja nõukogu liiget, mis on oluline rikkumine ning ühistu maine ja

huvide oluline kahjustamine. Rikkumist sisustatakse 9. oktoobri 2019 Eesti Ekspressis ilmunud

artiklis „X“ A.A. poolt väljaöelduga. Hageja ei nõustu, et see oli mõjuv põhjus hageja ühistust

väljaarvamiseks.

Artikli ilmumine ei saa iseenesest tingida liikmete hulgast väljaarvamist. Hageja ei ole esitanud

ühtegi väidet või arvamust, mis kahjustaks kostjat, tema liikmeid või nõukogu. Samuti ei ole

hageja ega A.A. esitanud ühtegi sellist väidet artikli kirjutanud ajakirjanikule. Artikkel kirjeldab

spekulatiivselt A.A. tegevust seonduvalt X-iga, kuid ei puuduta hageja ega A.A. tegevusi hageja

juhatuse või kostja liikmena. Samuti ei kajasta artikkel kostjaga seonduvat.

Hageja on kandnud seoses kostja tehtud õigusvastase otsusega kohtuväliselt menetluskulusid

627 eurot 50 senti, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115, § 128 lg 3,

§ 1045 lg 1 p 7).

2. Kostja palus menetluse lõpetada otsust tegemata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata.

Hageja ei ole kinni pidanud vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust kohtueelsest

korrast. TÜS § 20 lg 4 kohaselt pidanuks hageja enne kohtusse pöördumist esitama kaebuse

üldkoosolekule. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada otsust tegemata.

Hageja ei ole kostja nõukogus. Koosoleku kokkukutsumise või väidetava ebatäieliku päevakorraga

teate saatmata jätmisele saaks tugineda üksnes kostja nõukogu liige. Hageja ei saa väita, et

koosolekut ei ole õigesti kokku kutsutud. Kostja kinnitab, et koosoleku kokkukutsumise korda ei

ole rikutud ning kõik nõukogu liikmed olid koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast teadlikud.

Kostja ei nõustu hageja väitega, nagu oleks nõukogu otsus kehtetu, sest see ei vasta seadusele ja

põhikirjale. Hageja kostja liikmete seast väljaarvamiseks esines TÜS § 20 lg-s 1 toodud mõjuv

põhjus, kuna ta kahjustas kostja mainet ja huvisid. Artiklist nähtub, et A.A. on petnud riiki ja teisi

isikuid ning tema juhtimisel on jäänud nii Maaelu Edendamise Sihtasutus kui ka mitmed teised

isikud ilma rahast suures ulatuses. Selline isik kostja liikmete seas kahjustab kostja mainet.

Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu. Hageja küll pöördus enne kohtusse hagi esitamist

kostja poole nõudekirjaga protokolli p 4 kehtetuks tunnistamiseks, kuid kostja ei pidanud

võimalikuks hageja nõuet ilma nõukogu koosolekuta lahendada. Hageja nõude lahendamine enne

22. jaanuari 2020 koosolekut ei olnud võimalik. Samas on hageja nõue nõukogu koosoleku

protokolli p 4 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhjendamatu.

Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja kahju hüvitamise nõue.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas hagi 7. juuli 2020 otsusega ning tunnistas kehtetuks kostja

13. novembri 2019 nõukogu koosoleku protokolli p-s 4 vastu võetud otsuse, millega arvati hageja

kostja liikmete hulgast välja. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

627 eurot 50 senti ning viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates 18. detsembrist 2019 kuni selle tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda,

määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1102 eurot ning mõistis need

kostjalt välja koos kohustusega tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole TÜS § 20 lg-st 4 tulenev ühingusisene õiguskaitse

abinõu kohustuslik ega välista riikliku õiguskaitsesüsteemi poole pöördumist. Tulundusühistust

välja arvatud liikmel on õigus pöörduda väljaarvamisotsuse vaidlustamiseks maakohtusse ka

juhul, kui liige on jätnud kasutamata võimaluse vaidlustada otsus esmalt tulundusühistu liikmete

üldkoosolekul. Hageja sai väljaarvamisteate kätte 18. novembril 2019. Seega saabus vaidlustamise

tähtaeg 18. detsembril 2019. Järelikult pöördus hageja kohtusse tähtaegselt.

Maakohus leidis, et kostja nõukogu otsus ei ole tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tõttu (TsÜS § 38 lg 2). Hageja ei ole kostja nõukogu liige. Koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumisele saavad tugineda nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti.

TÜS § 64 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 321 lg 5 kohaselt kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud

seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis,

kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud

otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks

ei kiida. Kuivõrd nõukogu liikmed ise ei ole praegusel juhul koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisele viidanud, saab eeldada, et nad on otsuse heaks kiitnud.

Maakohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tunnistada

hageja ühistust väljaarvamise otsuse heade kommete vastaseks.

Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul nõustus maakohus hageja põhjendustega,

leides, et hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks puudus alus (mõjuv põhjus).

Tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud temale halba

valgust heitev artikkel. Artiklis ei puudutata hageja ega A.A. tegevusi hageja juhatuse või kostja

liikmena. Artikkel ei kajasta kostjaga seonduvat. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid artiklis

kirjeldatud asjaolude tõele vastavust. Lisaks on põhjendamatu nõukogu otsuses toodud järeldus,

nagu oleks A.A. meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja nõukogu liiget. Artiklis on

toodud eraldi A.A. vastused ajakirjaniku küsimustele. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele

A.A. väljaöeldud asjaolule, mis kostja, tema liikmete või nõukogu liikmete huve kahjustaks. Seega

on kostja nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastu võetud otsus, millega arvati

hageja kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1). Maakohus tunnistas

selle TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel kehtetuks.

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1). Selle eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel (VÕS

§ 127 lg 4). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid,

mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

Hageja on kandnud seoses kehtetuks tunnistatava otsuse vaidlustamisega kohtuväliselt

õigusabikulusid 627 eurot 50 senti. Maakohus leidis, et õigusabikulusid saab pidada mõistlikuks

VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Samuti on põhjendatud hageja seadusjärgse viivise nõue (VÕS § 101 lg 1 ja § 113

lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 4. augustil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ning teha

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas Eesti Ekspressi artikli sisu kahjustas

kostja ning tema liikmete huve. Maakohus jättis aga artikli kui asja peamise tõendi nõuetekohaselt

hindamata ning tegi sellest ebaõiged järeldused. See on omakorda viinud ebaõige kohtulahendini.

Ebaõige on kohtu etteheide, et kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele A.A. väljaöeldud

asjaolule, mis kostja, tema liikmete või nõukogu liikmete huve kahjustaks. Kohus oleks pidanud

hindama artiklit tervikuna, mitte selle üksikuid lõike. Artikkel tervikuna on negatiivse iseloomuga

nii sisu kui ka pealkirja poolest. Ajakirjaniku küsimuste osas on tehtud selge viide kostja nõukogu

liikmele C.C.-le, rõhutades, et temast on olnud suur abi. See kahjustab kostja ja tema liikmete

huve. Järelikult oli hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine õiguspärane.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. juuli

2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses

korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Eesti Tõusigade Aretusühistu (kostja) nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4

vastuvõetud otsusega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja põhjusel, et hageja juhataja ja

osaniku A.A. poolt avalikus meedias väljaöeldu otseselt laimab ja kahjustab kostja ning selle

liikmete huve. Kostja liikmest väljaarvamise otsuses on tuginetud X Eesti Ekspressis ilmunud

artiklis „X“ kajastatule (tl 30-36).

Hageja taotleb esitatud hagiavalduses nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4

vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist, ning kahju

hüvitamist.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult hagi rahuldanud ja tunnistanud kehtetuks

kostja nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli p-s 4 vastuvõetud otsuse.

Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt jättis maakohus Eesti Ekspressi artikli kui tõendi

nõuetekohaselt hindamata.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Maakohus on hinnanud artiklit vaidlustatud otsuse

p-des 9 ja 10, ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ning ükski apellatsioonkaebuses

esitatud väide ei anna alust hinnata artiklis sisalduvat erinevalt maakohtust. Asjaolu, et kostja ei

ole nõus maakohtu otsusega, ei anna alust järeldada, et maakohus ei hinnanud tõendit

nõuetekohaselt ja tegi ebaõiged järeldused.

Maakohus on hinnanud artiklit tervikuna ning kostja vastupidine väide on alusetu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väljaarvamiseks kostja liikmete

hulgast puudub mõjuv põhjus. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et

tulundusühistu liiget ei saa välja arvata põhjusel, et ajakirjanduses on avaldatud tema juhatuse

liikme (mitte tulundusühistu liikme enda) mainet kahjustav artikkel. Ringkonnakohus leiab

sarnaselt maakohtuga, et artiklis ei puudutata ei hageja tegusid ega A.A. tegevusi hageja juhatuse

liikmena või kostja liikmena.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõukogu vaidlustatud otsuses toodud järeldus, mille

kohaselt hageja juhatuse liige A.A. on meedias väljaöelduga kahjustanud kostja liikmeid ja

nõukogu liiget, ei ole põhjendatud.

Kostja väitel artiklis eraldi väljatoodud A.A. vastused ajakirjaniku küsimustele selle kohta, et

laenuvõtmisel oli suur abi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja hiljem Eesti Lihatööstuse nõukogu

liikmest C.C.-st kui Keskerakonna aseesimehe elukaaslasest, ei anna alust väita, et hageja on

kahjustanud oluliselt kostja mainet ja huvisid. Tegemist võib olla C.C. maine kahjustamisega, kuid

mitte kostja maine ja huvide kahjustamisega.

Siinkohal juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu sellele, et TÜS § 20 lg 1 kohaselt arvatakse liige

ühistust välja mõjuval põhjusel, milleks võib muuhulgas ühistu maine või huvide oluline

kahjustamine, s.o liige peab kahjustama ühistu kui terviku mainet või huvisid, mitte aga mõne

nõukogu liikme mainet või huvisid.

Seega on kostja nõukogu 13. novembri 2019 koosoleku protokolli punktis 4 vastuvõetud otsus,

millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, vastuolus seadusega (TÜS § 20 lg 1) ning

maakohus tunnistas selle TsÜS § 38 lg 1 esimese lause alusel õigesti kehtetuks.

Kuna hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamine oli kehtetu, siis on maakohus õigesti välja

mõistnud kostjalt hageja kasuks kohtuväliselt kantud õigusabikulud summas 627 eurot 50 senti.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluskulude 150 eurot väljamõistmiseks

kostjalt. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega (TsMS 175 lg 1)

ning menetluskulud 150 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.

Hageja on taotlenud vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson