1-10-6432/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mail 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-6432 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör

Ruti Kilg Süüdistatav

N.S

elukoht: XXXX, isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord- Tartu

Maakohtu 09.03.2009. a otsusega KarS § 424 järgi 3 kuu

vangistusega tingimisi 1 aasta 6-kuulise katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja

advokaat Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON a. nimi:

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu

09.03.2009. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse kolme kuu vangistuse võrra ja mõista N.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 järgi asendada mõistetud üheksakuuline vangistus 540 (viiesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö

tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 (üheksaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 25. mail 2010. a.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista N.S-ilt riigituludesse menetluskuludena pool

sundrahast, s.o (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni senti ja kaitsjale 3262 50 makstud tasu (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni. 1150

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

N.S süüdistatakse selles, et tema rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3 1

p 1 nõudeid sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 17.05.2010 kella 01.24 paiku Tartu linnas Laial tänaval mootorsõidukit Ford Tourneo riikliku registreerimismärgiga XXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KrS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 6 kuud

vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks üheksa kuud vangistust suurendades mõistetud karistust kuus kuud vangistust 09.03.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse nr 1-09- 3275 järgi ärakandmata karistuse kolm kuud vangistust võrra. KarS § 74 lg 5 ja 69 järgi asendada mõistetud üheksakuuline vangistus 540 tunni üldkasuliku

tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheksaks kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

N.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga

alammäär on 4350 krooni). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks

vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1050 krooni ja kohtumenetluses 100 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik