1-09-15321/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-15321

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 07 m ai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-15321 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Taotlus

S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu S.F

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta S.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

S.F tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi

09-15321 121 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 65 lg 2 on 2 kuud vangistust.

alusel suurendati mõistetud karistust .a otsusega mõistetud Tartu Maakohtu 25.02.2008 karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 28 päeva 3 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.09.2009 03.01.2011.a. .a ja lõpeb Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

2 (3)

06.03.2010.a. S.F esitas 14.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning a 10.03.2010.a edastas Tartu Vangla ndis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 07.05.20 .a seisuga on S.F-i 10 kandmata karistusaeg 7 kuud 27 p vangistust. äeva S.F on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral:

1) 04.05.1993.a Viljandi Maakohtu poolt K

Kr § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 j 6 aastat vabadusekaotust; ärgi

2) 31.03.1998

.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 104 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust;

3) 09.02.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

4) d vangistust tingimisi 2- 03.09.2004.a Valga Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

5) 14.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 järgi 9 kuud vangistust;

6) ngistust, millest 22.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 aasta va koheselt kuulus kandmisele 3 kuud vangistust; 9 kuud vangistust mõisteti tingimisi 3- aastase katseajaga, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks;

7) 25.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 263 p 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust. Ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud;

8) 14.05.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni. Kriminaalhooldaja oma ettekandes e toeta S.F-i tingi

i misi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta Olle Ouidaku ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes

korduvalt kriminaalkorras karistatud kokku 10-l korral, s.h 6-l korral vangistusega, kuid – ikka jätkanud kuritegude toimepanemist.

S.F ise arvab, et teda võiks vabastada ennetähtaegselt, kuna ta on nüüd otsustanud alkoholist loobuda. Kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Varem ta arvas, et

ilma alkoholi tarvitamata ei saa populaarsust võita teiste hulgas, ta tahtis olla „äge mees“. Nüüd saab aru, et nii enam edasi ei saa ja on otsustanud alkoholist täiesti loobuda. Vabanedes

asuks ta elama vanemate juurde ja tööle loodab saada samasse, kus varem töötas. Kriminaalhooldusega tal probleeme pole olnud.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud 1 p 1 teise

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. S.F kuue kuu ja on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et S.F ei saa vabastada ennetähtaegselt. Tegemist on isikuga, kes on

kriminaalkorras karistatud 9-l korral, teda on korduvalt, kokku 6-l korral, karistatud ka

vangistusega, mida ta on pidanud reaalselt ära kandma. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks 2008.a veebruaris teda karistada vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult

3 (3) vabastati ja määrati kriminaalhooldusele. katseajal Vaid paari kuu jooksul pani S.F toime uue kuriteo, mille eest kohus pidas võimalikuks veelkord mõista karistuse, mis ei olnud seotud reaalse vangistuse ja eelmise karistuse täitmisele pööramisega, s.o rahalise karistuse. S.F aga ei õigustanud usaldust ja vähem kui poole aasta möödudes pani toime uues

vägivallaga seotud kuriteod, mille eest mõisteti vangistus, mis liideti varem mõistetud

kandmata karistusega. Seega on tema suhtes varem juba korduvalt teostatud kriminaalhooldust, kuid kriminaalhooldus on olnud tulemusteta - ta pani korduvalt toime uued kuriteod. Seega tema suhtes uue kriminaalhoolduse teostamisel puuduvad perspektiivid. On positiivne, et S.F on teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja sellest tulenevad

tagajärjed ning on otsustanud täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Nimetatud otsustus

võiks aidata tal edaspidi, ka pärast kogu karistusaja ära kandmist, maandada oluliselt riske, mis on viinud teda siiani kuritegelikule teele, paremini hakkama saada erinevate probleemide lahenduste leidmisel ja kohandumisel seaduskuuleka eluga.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtun

ik