2-20-8042/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8042

Kohtuasi

QQ

avaldus

lastega

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2020 määrus (avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Puudutatud isikud: YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

LL (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja 22.06.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

ja jätta taotlusele lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 05.06.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-20-8042

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

QQ esitas 02.06.2020 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste LL-ga ja CC-ga

suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

1.1. Avalduse kohaselt elavad lapsed alates 12.12.2018 nende isa YY juures, kellele anti

16.04.2020 kohtumäärusega ka ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha määramise, tervise,

hariduse ja varahoolduse osas. Avaldaja ei ole alates 12.12.2018 lastega kohtunud (v.a üks kord

05.11.2019). Avaldaja soovib lastega suhelda ja nende elus osaleda.

1.2. Laste isa ei tee kohtumisteks takistusi. Suhtlemine on raskendatud, kuna lapsed keelduvad

emaga kohtumisest. Avaldaja mõistab, et 14-aastased lapsed on võimelised oma soovi

väljendama, kuid enda lihase emaga suhtlemise katkestamine võib nende edasisele elule mõjuda

negatiivselt. Kuigi avaldaja soovib lastega kontakti taastada, toetavad teised pereliikmed lapsi

nende otsuses emaga mitte suhelda. Lastekaitse teatas avaldajale, et ei hakka lapsi ümber

veenma, kui nad emaga suhelda ei soovi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus

keeldus

05.06.2020

määrusega

avalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud

jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

2.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Sama paragrahvi lg 2¹ sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse

suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Avaldusest nähtuvalt on alaealised nende vanusest

tulenevalt piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega ning avaldanud selgelt oma tahet vanemaga

mitte suhelda. Suhtlemise soov peab tulema alaealiselt eneselt, mistõttu ei ole avaldusega

võimalik avaldaja poolt soovitud eesmärki saavutada. Avaldajal on võimalus pöörduda abi

saamiseks lastekaitsespetsialisti poole, kes saab aidata suhet lastega taastada.

Määruskaebus

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avaldus

menetlusse võtta. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1. Maakohus ei ole teinud laste huvidest lähtuvat lahendit. Laste huvides on kontakt ja head

suhted mõlema vanemaga. Avaldaja on palunud laste isal lapsi selles küsimuses mitte toetada

ja neile selgitada, et suhtlus emaga on nende jaoks väga tähtis. Vaatamata laste keeldumisele

on lahus elaval vanemal õigus oma lastega suhelda. Avaldajal puudub võimalus pöörduda

lastekaitsespetsialisti poole, kuna too loobus avaldajat aitamast. Ühtlasi ei ole pöördumine

lastekaitsetöötaja poole kohustuslik protseduur enne kohtusse pöördumist. Isegi kui lapsed

keelduvad ja kardavad oma vanemat, tuleb kohtul määrata ajutine suhtluskord. Kohtu

sekkumise ja psühholoogi abil saavad lapsed ja ema oma kaotatud kontakti tagasi. Sellisel viisil

on avaldajal võimalik avaldusega oma eesmärk saavutada ja maakohtu vastupidine järeldus on

väär.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele

vastata. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.

2-20-8042

Lastel on võimalus emaga suhelda, kui nad seda soovivad. Otsus avaldajaga suhtlus katkestada

on nende isiklik otsus. Kui lapsed seda ei soovi, ei saa neid sundida avaldajaga suhtlema.

Avaldaja on suhted lastega enda käitumise tõttu ise hävitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumist piisavalt põhjendanud. Kolleegium

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt

vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1. PKS § 143 lg 1 kohaselt on vanemal õigus suhelda lapsega isiklikult ja sama sätte teise

lõike kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või

raskendab lapse kasvatamist. Lahus elavad vanemad, kes ei jõua kokkuleppele lastega

suhtlemise osas, saavad nõuda vaidluse lahendamist kohtus (PKS § 143 lg 2¹). Kui teine vanem

lapsega suhtlemist ei piira ega kahjusta lapse suhet teise vanemaga, puudub suhtluskorra

kindlaksmääramiseks vajadus ja õigustus. Kohus saab PKS § 143 lg 2¹ järgi lahendada lapsega

suhtlemise küsimuses vanemate vahelised vaidlused, kuid ei saa kohustada last vanemaga

suhtlema.

7.2. Lapsega suhtlemise võimaldamiseks ei saa lapse suhtes sundi kasutada (vt Riigikohtu

29.10.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 21). Lapse keeldumise korral (nt kardab laps

oma vanemat, nagu on märgitud määruskaebuses) tema sundimine vanemaga kohtumiseks ei

võimaldaks saavutada soovitud eesmärki, s.o lapse vahetut ja loomupärast suhtlemist teise

vanemaga. Tahtevastaselt vanemaga kohtuma sundimine võib mõjutada lapse heaolu ülimalt

tugevalt ning tuua kaasa tagajärjed, mis halvendavad vanema ja lapse läbisaamist veelgi.

Seetõttu ei nõustu kolleegium kaebaja etteheitega, et maakohus ei ole arvestanud laste

huvidega. Vähemalt 14-aastane laps on võimeline iseseisvalt otsustama selle üle, kas ja millisel

viisil lahuselava vanemaga suhelda. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult

avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldusega ei ole selles soovitud eesmärki võimalik

saavutada.

Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (avaldaja 09.06.2020

e-kiri lastekaitsespetsialistile ja 11.06.2020 vastus e-kirjale koos tõlgetega) vastuvõtmiseks.

Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Samas

tuleb ka nende tõendite vastuvõtmisel hinnata, kas tegemist on asjakohaste tõenditega (TsMS

§ 238). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja täiendavate tõendite vastuvõtmisest

keelduda, kuna tegemist ei ole määruskaebuse põhjendamiseks asjakohaste tõenditega.

Määruskaebuse lahendamine ei sõltu sellest, mis seisukohale on lastega suhtlemise

võimalikkuse osas asunud lastekaitsespetsialist, vaid nagu kolleegium eelpool viitas, saab

kohus avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks menetleda üksnes juhul, kui vanemate

vahel on vaidlus lastega suhtlemise osas.

2-20-8042

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172

lg 7 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee

seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav