2-18-12196/78 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

13. november 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12196

Tsiviilasi

Ideal Holding OÜ hagi Well Ace Trading Limited vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr

034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Ideal Holding OÜ (registrikood 11717296, asukoht

Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn 41534, Puru tee

22), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

(JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ,

e-post:

margus.kiir@jewlex.ee)

Kostja: Well Ace Trading Limited (Hong Kongi registrikood

0828983, asukoht Flat 2 E/F TWR 2 SKY TWR 38, Sung

Wong Toi Road Kowloon, Hong Kong), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tauno Tark (Advokaadibüroo TARK, e-

post: tauno.tark@tark.legal)

27.02.2020

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta Ideal Holding OÜ hagi Well Ace Trading Limited vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes täiteasjas nr 034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895 rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.08.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus määras peatada Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olev

täitemenetlus täiteasjas nr 034/2018/671 ja täiteasjas nr 034/2018/895 kuni tsiviilasjas nr 2-18-

12196 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud hageja Ideal Holding OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 034/2018/671 ja nr 034/2018/895 lubamatuks

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. 25.04.2018 jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-60936, millisega mõisteti hagejalt

Ideal Holding OÜ-lt kostja Well Ace Trading Limited kasuks välja laenulepingust tulenev

põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61 eurot ja edasiulatuv viivis. 17.05.2018 Harju

Maakohtu kohtumäärusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 9 264,42 eurot. Kohtumäärus jõustus 08.06.2018.

3. Kostja on pöördunud võlgnevuste sundtäitmiseks Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman poole.

Hagejale on edastatud kohtutäituri poolt täitmisteade täiteasjas nr 034/2018/671 (sissenõutav

võlasumma 171 144 eurot) ja täitmisteade täiteasjas 034/2018/895 (sissenõutav võlasumma 9408,42

eurot). Nõue kokku 180 552,42 eurot.

4. Hageja tegevuseks on kinnisvarainvesteeringud ja kinnisvara üürimine. Hageja ainsaks varaks on

korteriomand aadressiga xxx. Kohtutäitur on hinnanud korteriomandi väärtuseks 140 000 eurot ning

tänaseks on väljakuulutatud korteriomandi enampakkumine.

5. Sundtäitmisel olevast täitedokumendist, s.o kohtuotsusest, tuleneb, et hageja on saanud kostjalt

laenu järgnevalt: kostja kandis laenuna hageja arveldusarvele 20.11.2009, 99 000 eurot ja 11.01.2010,

99 000 eurot; 22.06.2010 (100 000 eurot) ning 18.11.2010 (128 000 eurot) kostja laenuandmise

kohustuse täitmiseks kandis X (esindaja A. R.) kostja korraldusel hageja arveldusarvele laenu

summas 228 000 eurot. Kostjale tagastamata laenujääk põhiosas moodustas kokku 171 000 eurot.

6. 10.08.2018 loovutas S. J. P. hagejale nõude kostja vastu põhisummas 300 000 eurot. Kostjat on

nõude loovutamisest teavitatud 14.08.2018. S. J. P. nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et hagejale

laenu andmiseks on kostja saanud rahalised vahendid S. J. P.´lt, millised on tänaseks tagastamata. S.

J. P. on loovutanud hagejale oma nõuded summas 3x100 000 eurot, millised tulenevad 19.11.2009,

01.01.2010 ja 17.05.2010 ühingu X. ülekannetest Well Ace Trading Limited´le S. J. P. korraldusel.

7. Tsiviilasjas nr 2-14-60936 tehtud kohtulahendis on kohus märkinud, et puudub vaidlus eeltoodud

maksete laekumise kohta. Raha tagastamise tähtaeg oli 2017 aasta lõpuni. Kostja on S. J. P.le

tagastanud laenu viimati 15.09.2018 summas 69 500 eurot. Kostjaga sõlmis laenukokkuleppe S. J. P.

nimel endine abikaasa R. P. P. 2009 novembri alguses ja 2010 suvel. Laenusumma kuulus

tagastamisele S. J. P.le. Tähtaja saabumisel kostja eeltoodud ulatuses raha ei tagastanud. S. J. P. on

26.07.2018 teinud kostjale ettepaneku tasaarvestada kostja nõuded hageja vastu kokkuleppel, kuid

kostja seaduslikud esindajad kirjadele ning ettepanekutele ei reageerinud. 14.08.2018 edastas hageja

kostjale vastastike nõuete tasaarvestamise avalduse, millega hageja on tasaarvestanud kostja nõuded

S. J. P. poolt loovutatud nõude vastava osaga. Seega puuduvad kostjal täitmata nõuded hageja vastu

ning täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele.

Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kõik kostja poolt väljastatud ja saadud vaidlusalused laenud

seondusid abikaasade S. P. ja/või R. P. huvidega. Asjaoludena käsitletavad kostja poolt saadud laenud

olid omakorda finantseeritud ainult X S.A. poolt. Nii näiteks S. P. ja R. P. huviks oli saada laenu

nende ühisomandis oleva Ideal Holding OÜ-le.

8. Seoses asjaoluga, et hageja on tasaarvestanud sissenõudja nõuded 10.08.2018 avaldusega puudub

sissenõudjal/kostjal täitmisele kuuluv nõue. Tasaarvestamise alus on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist (nõue on omandatud 10.08.2018, kohtulahendid jõustusid 25.04.2018 ja 08.06.2018) ja

täitemenetlus ei ole lõppenud.

9. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et tsiviilasjas nr 2-14-60936 ei olnud S. J. P.

menetlusosaliseks. Hageja sai 2018. aastaks sissenõutavaks muutunud nõude omanikuks alles

10.08.2018 ehk peale vaidlusaluse kohtuotsuse jõustumist. Füüsilised isikud ei ole juriidilise isikuga

samastatavad, sh nende toimingud. VÕS § 197 lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestamiseks kasutada nõuet,

mis ei ole sissenõutav. Tsiviilasjas nr 2-14-60936 käsitleti kostja nõuet hageja vastu. Käesolevas

menetluses on vaidluse all S.J.P. poolt loovutatud nõue kostja vastu. Nõuded ei ole kattuvad aluselt

ega esemelt.

10. Hageja vaidleb vastu kostja väitele nõude aegumise osas. Nõue ei ole aegunud, kuna kostja laenu

tagastati osaliselt 15.09.2017. Nõude aegumise kohaldamise võib välistada ka hea usu põhimõte.

Käesoleval juhul on ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega olukord, kus kostja võtab

edasilaenamiseks laenu, hiljem nõuab tema poolt antud laenu tagasi, kuid ei tunnista (st toetub

aegumisele) enda kohustust see sama laen tagastada enda laenuandjale.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta on esitatud pahas usus, ainsa

eesmärgiga venitada õiguspärase täitemenetluse läbiviimist hageja suhtes.

12. Hageja juhatuse liige alates 18.11.2009 kuni 30.05.2018 oli S. J. P., mil ta määrati ettevõtte

prokuristiks. Kontaktisikuks on Äriregistris märgitud S P.. Juhatuse liige alates 30.05.2018 on S. K.,

kes on S. P. vend. Ideal Holding OÜ omanik on olnud S. P.. Alates 07.10.2015 kuni 29.06.2018 oli

omanikuks H. H juhatuse liikmed on S. P. ja A. M., kes on S. P. poeg. Ettevõte on registreeritud S.

P. kodusele aadressile. Si OÜ juhatuse liige on S. P.. Ettevõte on registreeritud S. P. kodusele

aadressile. Ettevõtte üheks osanikuks on Nadežda Fjodorova, kes on S. P. õde. S. J. P. omab otsest

kontrolli kõigi eelnevate äriühingute üle.

13. Tsiviilasjas nr 2-14-60936 kohtulahendi tegemise ajal kuulusid Ideal Holding OÜ-le kolm

kinnisasja: korter Liivaoja tänaval, parkimiskoht Liivaoja tänaval ning panipaik Liivaoja tänaval.

Viidatud korter oli ainus, millele Well Ace Trading Limited taotles viidatud kohtuasjas kohtuliku

hüpoteegi seadmist. Pärast kohtuotsuse tegemist hakkas Ideal Holding ennast varatuks ja raskesti

kättesaadavaks tegema (eelnevalt viidatud juhatuse liikme ja omanike vahetused ettevõtetes).

16.06.2017 koormas Ideal Holding OÜ temale kuuluvad parkimiskoha ja panipaiga (ainsad

kinnisasjad, mis ei olnud kohtumenetluses tagatisega koormatud) ühishüpoteekidega H’i kasuks.

Tehing sõlmiti nii Ideal Holdingu kui H poolt S P. isikus. 30.11.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus

kohtuasjas nr viidatud tsiviilasjas otsuse, millega mõistis Ideal Holdingult Well Ace Trading Limited

kasuks välja põhivõla summas 171 000 eurot ja sellele lisanduvad viivised. Menetluskulud mõlemas

kohtuastmes jäeti Ideal Holdingu kanda. 09.05.2018 tegi kohtutäitur vaidlusaluses täitemenetluses

hagejale e-posti aadressile päringu kontaktaadresside edastamiseks, millele võlgnik ei reageerinud.

Täitmisteated tuli kätte toimetada posti teel. 17.05.2018 tegi kohtutäitur päringud Eesti

krediidiasutustesse hageja kontode ja saldode kohta. Vastustest nähtuvalt on hageja arveldusarvele

jäänud 0,45 eurot. 16.07.2018 esitas Ideal Holding OÜ kaebuse kohtutäituri tegevusele, mis jäeti

kohtutäituri poolt rahuldamata. Ideal Holding OÜ kohtutäituri otsust kohtus ei vaidlustanud.

Kostja hinnangul ilmestavad kõik eeltoodud asjaolud hageja sihipärast tegevust enda varatuks

muutmisel, kohustustest kõrvalehiilimisel kostja ees ning täitemenetluse teadlikul venitamisel.

Viidatud müügitehingute (panipaik ja garaaž) raames ei maksnud ka ostja (S P. isikus) müüjale (S P.

isikus) raha, vaid kohustus loeti täidetuks „tasaarvestuse“ tulemusel. Hageja on tänaseks tekitanud

olukorra, kus kostjal puudub võimalus muu vara arvel jõustunud kohtuotsusest tulenevat nõuet

rahuldada, kuivõrd hageja on teadlikult hoidunud ja hoiab kõrvale kohustuste täitmisest erinevate

skeemide kaudu. Formaalselt juhatustest ja omanikeringist taandamise kaudu püütakse ennast teha

ka raskesti kättesaadavaks.

14. Hageja proovib esitleda juba varasemalt menetluses käsitletud asjaolusid uuesti, kuid veidi teisti.

Varasemalt on hageja väitnud, et viidatud tehingud tehti S. P. ja R. P. poolt ühiselt ning et need

tehingud viitavad laenusuhte olematusele. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on

põhjalikult analüüsinud kõiki viidatud tehinguid ning järeldanud õigesti, et Ideal Holding OÜ väidetel

puudub sisu. Käesolevas menetluses proovib hageja väita, et samade tehingute aluseks oli hoopis S.

P. ainuisikuline käsund, mille tõttu on kuidagi tekkinud S. P.l nõue kostja vastu.

15. Hagejal puuduvad nõuded kostja vastu, mistõttu on tasaarvestus tühine. Kostja ei ole mingisugust

laenu ega mis tahes muid rahalisi vahendeid tagastanud ega kandnud S. P.le 15.09.2018. S. P.l

puudusid ja puuduvad mis tahes nõuded kostja vastu. Juriidilise isiku kontol olev raha kuulub sellele

juriidilisele isikule, mitte kellelegi teisele. Hagiavalduses on väidetud, et juriidilise isiku X kontol

olevad vahendid kuulusid osaliselt S. P.le. Tulenevalt TsÜS § 51 lg-st 1 ja AÕS § 6 lg-st 2 pole selline

käsitlus võimalik. X kontol olev raha kuulus X le. Teoreetiliselt, isegi kui eeldada hagis toodud

asjaolude õigsust, oleks võinud S. P.l esineda mingisugune nõue X vastu. X on aga kustutatud. Kostja

vastu pole S P.l seega nõuet, mida ka loovutada kolmandatele isikutele. Kuivõrd S. P.l puudusid ja

puuduvad nõuded kostja vastu, polnud võimalik neid loovutada hagejale. Seega on loovutus olnud

õigustühine. Eeltoodust tulenevalt on ka tasaarvestus olnud tühine.

16. Hageja nõue pole eluliselt usutav ja hageja positsioon on ajas muutuv. Samadel alustel on

kohtumenetlus läbitud tsiviilasjas nr 2-14-60936. Küll aga on hagiavaldusest näha, et hageja on

proovinud mõnda fakti käesolevas asjas muuta ja teistsugusena esitleda. Mingisuguse nõude

olemasolu kostja vastu teeb ebausutavaks ka fakt, et veel 21.06.2018 ehk ajal, mil täitemenetlus oli

algatatud, pöördus hageja kostja poole ettepanekuga, et hageja tasub kostjale 70 000 eurot ning loeb

sellega vastastikused kohustused täidetuks. Pärast ettepaneku tagasilükkamist on S. P. ja hageja

teinudki oma tasaarvestuse skeemi. Juhul, kui tegelikult oleks S. P.l või hagejal esinenud, mis tahes

nõudeid kostja vastu, poleks S. P. ja hageja pakkunud 70 000 euro tasumist kohustuste täitmiseks.

Hageja nõude teeb ebaloogiliseks ja ebausutavaks ka hagiavalduses esitatud paljasõnaline väide, nagu

pidi kostja tagastama mingisuguse laenu S. P.le 2017. aasta lõpuks. Niisamuti väidab hageja, et kostja

on tagastanud sellest laenust 69 500 eurot S. P.le 15.09.2018. Jättes kõrvale asjaolu, et tegemist on

täieliku valeväitega, on tegemist ka ebaloogilise põhjendusega, kuivõrd kõige eelneva taustal selgitab

hageja, et S. P. nõue kostja vastu on loovutatud hagejale augustikuus 2018. On ebaloogiline, miks

pidi sellises olukorras veel kostja tagastama mingisugust laenu S. P.le.

On eluliselt mitteusutav, et olukorras, kus S. P. omas viidatud kolmest ülekandest tulenevalt mingit

nõuet kostja vastu, ei proovinud hageja sellist vastuväidet tasaarvestuse näol maksma panna juba

tsiviilasja nr 2-14-60936 raames. Sellist skeemi hakkasid S. P. ja hageja rakendama alles pärast seda,

kui hageja vastu oli algatatud täitemenetlus ja temale kuuluva korteri sundmüük ning kostja polnud

nõus hageja poolt 21.06.2018 tehtud ettepanekuga.

17. Isegi juhul, kui S. P.l või hagejal oleks olnud mingisugune nõue kostja vastu, on see aegunud.

Hageja püüab oma nõuet põhistada kolme rahaülekandega aastatest 2009 ja 2010 ning väita, et

tegemist oli laenudega, mis tuli tagastada. Kuigi kõik väited on tõendamata ja paljasõnalised, oleks

sellise käsitluse järgi hageja nõue aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1.

Kohtu põhjendused

18. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistajate ütlustega ning

hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb

jätta rahuldamata.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

20. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta

peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

21. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

1) 25.04.2018 jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-14-60936, millisega mõisteti

hagejalt Ideal Holding OÜ-lt kostja Well Ace Trading Limited kasuks välja laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61 eurot ja edasiulatuv viivis.

17.05.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 9 264,42 eurot.

2) Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas kostja avalduste alusel hageja suhtes täitemenetlused,

täiteasjad nr 034/2018/671 ja nr 034/2018/895.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus tasaarvestatud nõudele tuginedes täiteasjades nr

034/2018/671 ja nr 034/2018/895 sundtäitmine lubamatuks tunnistada.

23. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab

materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis

dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16).

24. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi

puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud

hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-11-15, p 10). Tasaarvestuse vastuväite korral peab tasaarvestuse õiguse tekkimine VÕS §

197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse mõiste kohaselt

(VÕS 197 lg 1) kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

25. Kohtu hinnangul on asja sisulise arutamise käigus leidnud tõendamist, et hageja poolt esitatud

tasaarvestus on vastuolus TMS § 221 lg-s 2 sätestatuga, mis saaks olla aluseks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Hagi faktiliste asjaolude kohaselt loovutas 10.08.2018 S. J. P. hagejale

nõude kostja vastu põhisummas 300 000 eurot ja kostjat on nõude loovutamisest teavitatud

14.08.2018. S. P. nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et hagejale laenu andmiseks on kostja saanud

rahalised vahendid S. P.´lt. Hagi asjaolude kohaselt on S. P. loovutanud hagejale oma nõuded summas

3x100 000 eurot, millised tulenevad 19.11.2009, 01.01.2010 ja 17.05.2010 ühingu X ülekannetest

Well Ace Trading Limited´le. Kohtu hinnangul ei saa asjas tähtsust omada see, et täidetavad

kohtulahendid jõustusid vastavalt 25.04.2018 ja 08.06.2018. Tasaarvestus on kujundusõigus, mille

kasutamise korral lõpevad kattuvas ulatuses tasaarvestuse pooltevahelised vastastikused

samaliigilised nõuded. Kohased isikud olid tasaarvestuse aluseks olevatest ülekannetest ja raha

mittetagastamisest teadlikud täitemenetluse aluseks oleva tsiviilasja menetlemisel, kuivõrd

ülekanded sooritati 19.11.2009, 01.01.2010 ja 17.05.2010. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud,

et väidetav laen tulnuks tagastada 2017. aasta lõpuks, seega oli see asjaolu teada ka täidetava

kohtuotsuse menetluses. Seega ei saa siin tähtsust omada asjaolu, et nõue on omandatud 10.08.2018.

Tasaarvestuse õigus tekib tulenevalt VÕS § 197 lg -st 1 ja tasaarvestus on võimalik ajahetkest, mil

tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole

vastu.

26. Tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel tuleb

esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit,

siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav

tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on

tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-

15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui

täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et

tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2). ( Riigikohtu lahendi

3-2-1-83-16, p 23).

Käesolevalt on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitmisel on Harju Maakohtu

otsus tsiviilasjas 2-14-60936, millega mõisteti hagejalt Ideal Holding OÜ´lt kostja Well Ace Trading

Limited kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 171 000 eurot, viivis summas 26 831,61

eurot ja edasiulatuv viivis. 10.08.2018 loovutas S. P. hagejale Ideal Holding OÜ nõude kostja vastu

põhisummas 300 000 eurot. Teates on märgitud (tlk 59, Ikd), et Well Ace Trading Limited´le on need

ülekanded tehtud S. P. korraldusel, samuti oli teate esitaja ja nõude omandaja esindaja S. P.. Asja

sisulise arutamise käigus ei vaielnud pooled ülekannete sooritamise üle, kuid kostja ei nõustunud

tasaarvestusega. 07.11.2019 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle R. P. P. ja S. J.

P.. R. P. P. ei kinnitanud asjaolu, et X on andnud laenu Well Ace Trading Limited’le selleks, et see

laen antakse Ideal Holdnig OÜ’le. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest (tlk 127, IIkd), et X ülekanded

tuli neil teha koos S.P.ga. Tunnistaja S. P. vastas kohtu küsimusele laenu andmise kohta 2009. ja

2010. aastal (tlk 128, IIkd), et „tuleb välja, et me andsime laenu, hiljem rääkisime, ju see siis oli laen“.

Kohus leiab et S. P. ebausutavad ütlused ei kinnita tasaarvestuse aluseks oleva rahaülekande tegemist

laenuna, samuti ei ole selle kohta esitatud dokumentaalset tõendit. Tunnistaja A. R. (tlk lk 150, IIkd)

ei mäletanud, et kõik raha tagastamisega seotud kokkulepped tuleks sõlmida kostjaga. Seega leiab

kohus, et ka tunnistajate ütlused ei kinnita hagis märgitud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid.

Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt (tsiviilasjas 2-14-60936, tlk 85, Ikd), osales asja läbivaatamisel

ka Ideal Holding OÜ seaduslik esindaja S. P.. S.P. oli Ideal Holding OÜ seaduslik esindaja

18.11.2009 kuni 30.05.2018. Käesoleva asja menetlemisel ei ole hageja esile toonud ühtki mõistlikku

põhistust, miks tasaarvestusavaldus on tehtud täitemenetluse käigus. Täitemenetlus algatati

19.06.2018. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib

kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses

tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud

kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub kostjaga selles, et viidatud

tasaarvestuse vastuväited saanuks ja pidanuks S. P. esitama kohtumenetluses tsiviilasja 2-14-60936

läbivaatamisel. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et nimetatud ülekandeid käsitleti viidatud

tsiviilasjas. Kõike eeltoodut arvestades puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Menetluskulud

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. Harju Maakohtu 05.11.2018 määrusega on kohustatud hagejat tasuma eeldatavate

menetluskulude tagatis 4000 eurot.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et

käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi

kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

30. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik