1-20-7734/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-7734 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Marko Arnek süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. oktoobri 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Marko Arnek (isikukood 38603145212), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 27.10.2020 kohtuotsusega karistati Marko Arnekit KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 17.01.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti

M. Arnekile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 17.09.2020 karistusaja hulka ning M. Arneki karistuse kandmise algust loeti tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 17.09.2020. Sama kohtuotsusega KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti M. Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast sundrahast ½, s.o 438 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti M. Arnekilt välja menetluskuluna sundraha 438 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti M. Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast ekspertiisitasust ½, s.o 84 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõisteti M. Arnekilt välja menetluskuluna ekspertiisitasu summas 84 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti M. Arnekilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust ½, s.o 124,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõisteti M. Arnekilt välja menetluskuluna kaitsjatasu summas 124,80 eurot riigituludesse vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

M. Arnekil tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 646,80 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Viru Maakohtu 27.10.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Arnek, kes ei ole rahul maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludega ning leiab, et vangistuses nende summade tasumine määratud tähtaja jooksul on utoopiline. M. Arnek palub ringkonnakohtul asi üle vaadata haginõuete osas. M. Arnek palub tühistada maakohtu otsuse 648 euro väljamõistmises.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

5. Viru Maakohtu 27.10.2020 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus

– sh otsustus menetluskulude jaotuse ning tasumise kohta – vastab 27.10.2020 kokkuleppele (arvutusviga maakohtu istungil parandatud), mille M. Arnek koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. M. Arnek on maakohtu istungil avaldanud, et ta on kokkuleppest aru saanud, ta nõustub sellega ning ettepanekule oma sõnadega selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, on süüdistatav vastanud keeldumisega. Ka on M. Arnek välja toonud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole M. Arnekil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik