2-20-8659/27 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2020, Vabaduse 13, Võru Tsiviilasja number 2-20-8659 Tsiviilasi

Menetlustoiming

H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. hagi M. P. vastu elatise nõudes ja M. P. vastuavaldus ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: H. P. ,isikukood xxxxxxxxxx;

H. P. , isikukood xxxxxxxxxxx;

M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx;

H. P. , isikukood xxxxxxxxxxx;

E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kõigil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: L. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Jennsen, Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9, Tartu; e-post: katrin@sirjemust.ee Kostja/avaldaja: M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Avaldaja lepinguline esindaja: jurist Helin Potter, HPK Consult OÜ, e-post helinpotter@gmail.com

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

TsMS §-de 477 lõigete 1 ja 6, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, 168 lg 3 ning 150 lg 2 p 1 alusel

I. Lõpetada menetlus tsiviilasjas H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. hagis M. P. vastu elatise nõudes ja M. P. vastuavalduses ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks seoses kompromissi sõlmimisega.

II. Kinnitada L. P. ja M. P. (edaspidi vanemad) vahel sõlmitud kompromiss ühiste laste H.

P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. suhtes ühise hooldusõiguse teostamises, lastega suhtlemise korraldamises ning laste ülalpidamiskohustuse täitmises alljärgnevatel tingimustel:

1. Vanematel säilib laste suhtes ühine hooldusõigus.

2. Vanemad on kokku leppinud, et lapsed viibivad kummagi vanema elukohas vaheldumisi ühe nädala kaupa alates 29. novembrist 2020.a. Esimese nädala, mis on 2020.aasta 49. nädal (29.11.20-06.12.20), viibivad lapsed ema elukohas.

3. Lapsed lähevad ühe vanema elukohast teise vanema elukohta pühapäeval kell 18.00. Lastele tuleb teise vanema elukohta järele see vanem, kelle juurde lapsed järgnevaks nädalaks lähevad.

4. Lapse haigestumise korral jääb haige laps selle vanema elukohta, kus ta haigestumise ajal on, kui arsti ettekirjutuste kohaselt ei ole lapse transport lubatav.

5. Vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra järgi viibivad, hoolitseb selle eest, et lastest lahus viibival vanemal oleks võimalik lastega suhelda telefoni või muu sidevahendi abil.

6. Laste elukohas igapäevaseks ülalpidamiseks vajaliku tagab see vanem, kelle juures lapsed suhtlemiskorra järgi viibivad.

7. Lastele vajalikud ühekordsed suuremad väljaminekud, nagu näiteks kooliaasta alguses koolitarbed, talveriided, jalanõud, huviringides ning treeningutes vajalikud tarbed ja varustus jne., finantseerivad vanemad võrdselt eelneval kokkuleppel.

8. Riiklikud lastetoetused ja muud sotsiaaltoetused laekuvad laste ema arvele. Täiendavalt elatist kumbki vanem teisele ei maksa.

9. Vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.

III. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

IV. Tagastada M. P. vastuavalduse esitamisel 20.07.2020.a. Rahandusministeeriumi arvele tasutud riigilõivust 10 eurot pool (1/2) s.o 5 (viis) eurot riigilõivu tasunud isiku Ü. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kontole nr EE401010402000582006.

V. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Võru Vallavalitsusele.

Määruse kehtivus, edasikaebamise kord ja määruse jõustumine

TsMS §-de 478 lg 3 ja 4, 660 lg 3 ning 661 lg 1 ja 4 alusel

Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada ja määrus jõustub selle teatavakstegemisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

Kohtu menetluses on H. P. , H. P. , M. P. , H. P. ja E. P. hagi M. P. vastu elatise nõudes ja M.

P. vastuavaldus ainuotsustusõiguse saamiseks laste elukoha määramiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 25.augustil 2012.a. sündinud Henri ja H. P. , 19.novembril 2013.a. sündinud M. P. ning 28.augustil 2016.a. sündinud Hanna ja E. P. vanemad on L. P. ja M. P. .

11.novembril 2020.a. esitasid vanemad kohtule kompromissilepingu. Laste vanemad teatavad, et nad on kohtumenetluse käigus jõudnud kokkuleppele ning soovivad laste ülalpidamise küsimused ning suhtlemiskorda puudutava vaidluse lahendada kokkuleppel, õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi kompromiss) ja paluvad kohtul kompromissi kinnitada vanemate vahel kokkulepitud tingimustel.

TsMS § 561 lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud ning p 4 kohaselt, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss ei sisalda midagi sellist, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel ning kohus kinnitab kompromissi, lõpetades ühtlasi menetluse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

M. P. on esitanud taotluse, et kohus tagastaks poole menetluses tasutud riigilõivust riigilõivu maksekorraldusel toodud andmetel. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule.

Kohtule esitatud maksekorralduselt nähtub, et käesolevas menetluses on M. P. vastuavalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot 20.07.2020.a. Ü. P. kontolt. Seega tuleb tasutud riigilõivust pool tagastada vastavalt M. P. korraldusele Ü. P. kontole.

Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ei kuulu tagastamisele pool M. P. määruskaebuselt 30.06.2020.a. tasutud riigilõivust, kuivõrd määruskaebuse menetlus on käsitletav eraldi menetlusena, millises ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. 16.juuni 2020.a. määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega M. P. kohustati tasuma laste ülalpidamiseks elatist, kehtib vastavalt osundatud määruse p. 2 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Seetõttu puudub vajadus hagi tagamise tühistamiseks TsMS § 386 lg

4 alusel, kuivõrd hagi tagamisabinõuna kohaldatud elatise maksmise kohustuse kehtivuse aeg on hagi tagamise määrusega kindlaks määratud.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingus deklareerinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik