2-19-7094/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13.november 2020.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7094

Kohtuasi

XX hagi YY'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse

ja intressi nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.mai 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Valeria Titova (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.mai 2020.a määrus osas, milles kohus mõistis

hagejalt kostja kasuks kostja välja põhjendatud menetluskulud summas 1111,79

eurot, s.o kostja lepingulise esindaja kulu summas 850 eurot ja sõidukulud summas

261,79 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning teha selles osas uus määrus, millega

vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 43,63

euro võrra ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1068,16

eurot, so kostja lepingulise esindaja kulu summas 850 eurot ja sõidukulud summas

218,16 eurot. Muuta vastavalt Pärnu Maakohtu 04.mai 2020.a määrust ja määrata

jätta rahuldamata kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks

summas 500 eurot (resolutsiooni punkt 4). Jätta muus osas Pärnu Maakohtu 04.mai

2020.a määrus muutmata.

3. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Määrata kindlaks käesoleva tsiviilasja menetluskulude rahaline suurus.

2. Välja mõista hagejalt XX kostja YY kasuks kostja põhjendatud menetluskulud

summas 1068,16 (üks tuhat kuuskümmend kaheksa eurot ja 16 senti) eurot, s.o

2-19-7094

kostja lepingulise esindaja kulu summas 850 eurot ja sõidukulud summas 218,16

eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb hagejal XX tasuda kostjale YY menetluskulude suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).

4. Jätta rahuldamata kostja YY taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks

summas 500 eurot, s.o kostja lepingulise esindaja kulu.

5. Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 10.mail 2019.a Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi laenulepingust

tuleneva võlgnevuse ja intressi nõudes, mille maakohus jättis 28.jaanuari 2020.a kohtuotsusega

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Pärnu Maakohtu otsus

jõustus 14.märtsil 2020.a.

2. Kostja esitas 15.jaanuaril 2020. a maakohtus kantud menetluskulude koondnimekirja, millest

nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 1568,16 eurot (sh käibemaks).

Muuhulgas sisaldusid kostja menetluskulude nimekirjas ka sõidukulud Tallinn-Haapsalu-

Tallinn (202 km) marsruudiga 72,72 eurot kolmel istungil osalemise eest, so kokku 218,16 eurot

(0,3 eurot/km). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu

maha

arvata

ning

kõik

kohtule

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlustega. Kostja taotles,

et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

3. Hageja esitas 22.jaanuaril 2020.a vastuväited kostja menetluskuludele. Hagejale jäi

sõidukulude arvestus arusaamatuks. Hageja leidis, et kostja sõidukulusid saab lugeda

põhjendatuks 28 euro ulatuses, kuivõrd menetluses on toimunud kaks istungit ning bussi „Lux

Ekspress“ pileti ühe suuna hind moodustab 7 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus määras 04.mai 2020.a määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

(resolutsiooni punkt 1), mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud

2-19-7094

summas 1111,79 eurot, s.o kostja lepingulise esindaja kulu summas 850 eurot ja sõidukulud

summas 261,79 eurot (resolutsiooni punkt 2), määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda

kostjale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 3) ning jättis

rahuldamata kostja taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 456,37 eurot,

s.o kostja lepingulise esindaja kulu (resolutsiooni punkt 4).

5. Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 lg-le 1,

§ 174 lg-le 4, § 175 lg-le 1 ja § 177 lg-le 2.

6. Maakohus märkis, et käesolevas tsiviilasjas esindasid kostjat maakohtus Valeria Titova ja

Erika Scholler. Volikirjad on kohtule esitatud vastavalt 04.07.2019.a ja 08.01.2020.a. Kohus

pidas põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate sõidukulusid seoses 08.10.2019, 30.10.2019

ja 08.01.2020 kohtuistungitel osalemise eest marsruudil Tallinn-Haapsalu-Tallinn (202 km),

0,3 eur/km, kulu 60,60 eurot + km 12,12 eurot, kokku 72,72 eurot. Kohus leidis, et sõidukulud

on põhjendatud summas 3x72,72 eurot. Sõidukulud on kuludeks TsMS § 144 p 2 tähenduses

ning kooskõlas TsMS §-ga 156 ja Riigikohtu lahendi 2-14-14536 punktis 16 märgitud

seisukohtadega.

7. Maakohus pidas kokku põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 926,49 eurot, s.o

lepingulise esindaja kulu summas 708,33 eurot ja sõidukulusid 218,16 eurot. Kuludele lisandub

käibemaks summas 185,29 eurot, kokku 1111,79 eurot. Nimetatud kulud kuuluvad hagejalt

kostja kasuks väljamõistmisele.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja sõidukulud summas 261,79 eurot + 43,63 eurot, kokku 305,42

eurot.

9. Määruskaebuse kohaselt ei ole sõidukulude väljamõistmine kooskõlas seadusandlusega.

Riigikohtu lahendis nr 2-14-14536 viidati sellele, et analoogia korras kohalduvad sõidukulude

hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu

seisukohad. Vaadeldaval juhul ei ole kostja lepinguline esindaja advokaat ega osutanud

õigusteenust riigi õigusabi korras. Seega ei kuulu kohaldamisele Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasu määrad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude ulatus ja kord ega ka Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise kord. Arvesse tuleb võtta ka seda, et vastustaja esindaja ei esitanud kohtule

mingeid sõidukulude dokumente.

10. Vastustaja lepingulise esindaja kulu osas on käibemaksumäär 20% KMS § 15 kohaselt.

Seega summalt 708,33 eurot moodustab käibemaks 141, 66 eurot, mitte 185,29 eurot nagu

kohtumääruse punktis 11. vahe moodustab 43,63 eurot.

11. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus kostjalt sellele vastust.

12. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Arusaamatuks jääb, millist õigusnormi on

kohus rikkunud. Hageja on valesti tõlgendanud Riigikohtu lahendi nr 2-14-14536 p-s 16

väljendatud seisukohti. Kohus on õigesti rakendanud TsMS § 144 p-i 2.

2-19-7094

13. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise summas 1111,79 eurot ning teha

selles osas uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate

menetluskulude hüvitist 43,63 euro võrra ja vastavalt muuta määrust ka osas, milles kohus jättis

menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

15. Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, millest tulenevalt

kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, mis puudutab hagejalt kostja kasuks

välja mõistetud sõidukulude suurust.

16. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt näiteks Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist maakohtule selles osas, mis puudutab

põhimõtteliselt sõidukulude hüvitamise võimalikkust käesolevas menetluses, ette heita ei saa.

Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata.

17. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohtu määrus seadusega kooskõlas, ka on maakohus

ebaõigesti lähtunud käesolevas asjas mittekohalduvatest kohtupraktika seisukohtadest.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.

18. Maakohus on juhindunud õigesti TsMS §-st 144 ja § 175 lg-st 1, mille kohaselt on

menetlusosalise esindaja sõidukulud hüvitatavaks kuluks. Vaidlust pole selles, et tsiviilasjas

toimus kokku 3 istungit Haapsalu kohtumajas ning kostja esindajad võtsid nendest ka osa (tlk

90, 113,140). Kostja esindajate büroo, mille kaudu nad õigusteenust osutavad (STK Õigusbüroo

OÜ), asukoht on menetlusdokumentide kohaselt Tallinnas (tlk 48, 110, 147). Asjas ei ole esile

toodud ega tuginetud väitele, et kostja esindajad kasutasid istungile sõitmiseks bussitransporti.

Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kahelda kostja esindajate poolt

sõiduauto kasutamises istungitele kohale jõudmiseks ja nendel osalemiseks, kuigi sellekohaseid

kuludokumente maakohtule ei esitatud.

19. Maakohus on õigesti lähtunud ka kohtupraktikast. Kuigi Riigikohtu varasema praktika

kohaselt loeti hüvitatavaks esindaja sõidukuluks otsene transpordikulu, st nt bussipileti või

autokütuse maksumus (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13,

p 13), on neid seisukohti hiljem korduvalt täpsustatud. Nii on Riigikohus sedastanud, et kui

kuludokumente pole mingi asjaolu tõendamiseks võimalik esitada, saab asjaolu tõendada ka

muul menetluses lubatud viisil. Kui asjas ei ole põhjust kahelda taotluse esitaja taotlusest

nähtuvas asjaolus, et ta sõitis istungile autoga, on võimalik sõidukulude hüvitamine analoogia

alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 („Teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

2-19-7094

maksmise kord") §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri

kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel. Riigikohtu seisukohtade kohaselt lisandub sellele kulule käibemaks

ja see kulu vastab eelduslikule tegelikule kulule sõiduauto kasutamisel taotluses nimetatud

marsruudil (vt Riigikohtu Üldkogu 26.aprilli 2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-140-15, p-d

72, 73, 74, 75).

20. Vaidlustatud määruses viidatud kohtulahendis selgitas kolleegium lisaks eelnevale aga

seda, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult

reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi

osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu

on 26. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb

vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel

esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide

esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi

Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot

ühe sõidukilomeetri kohta (p 69-75) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.veebruari 2020.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-14536 p 16).

21. Eeltoodust tulevalt puudub alus nõustuda määruskaebuse esitajaga selles, et kuna kostjat

esindanud juristid ei ole riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadid, puudub alus lähtumaks

maakohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukohtadest. Ringkonnakohus rõhutab, et

Riigikohtu viimaste seisukohtade kohaselt ei ole sõidukulude hüvitamise vältimatuks eelduseks

mitte see, kas tegemist on riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadiga, vaid oluline on, kas

tegemist on menetlusosalise lepingulise esindajaga TsMS § 218 mõttes. Vaidlust ei ole selles,

et kostja esindajate puhul on see eeldus täidetud (tlk 41-42, 138-139). Eelviidatud Riigikohtu

seisukohtadest lähtuvalt puudub alus nõustuda määruskaebuse esitajaga ka selles, et vaidluse

lahendamisel omab tähtsust, et kostja esindajad ei esitanud maakohtule sõidukulude

dokumente.

22. Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda siiski selles, et maakohus on eksinud käibemaksu

määra arvestamisel.

23. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt analüüsis maakohus kostja poolt esitatud menetluskulude

nimekirja (tlk 147-148) alusel teostatud toiminguid ning märkis iga toiminguga seonduvalt

sellega seotud põhjendatud kulu summa ilma käibemaksuta. Sõidukuludega seonduvalt arvestas

maakohus kulude põhjendatuse hindamisel aga lisatud käibemaksumääraga. Eelnevast

tulenevalt leidis maakohus õigesti nii seda, et kostjale osutatud õigusabikulud moodustavad

708,33 eurot (150+100+25+50+100+83,33+100+100), koos käibemaksumäära ja ümardusega

850 eurot, kui ka seda, et sõidukulude suurus kokku on 218,16 eurot (3x72,72).

24. Maakohus eksis aga kostja lepingulise esindaja põhjendatuks peetud õigusabi- ja

sõidukuludele käibemaksumäära juurde liitmisel, arvestades sõidukuludele selle topelt.

Korrektse arvestuse kohaselt on menetluskulude suurus, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada,

kokku koos lisanduva käibemaksumääraga 1068,16 eurot (850+218,16).

25. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja vähendada hagejalt

kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust 43,63 euro võrra (1111,79-1068,16).

Vastavalt kuulub muutmisele maakohtu määrus seonduvalt kostja taotluse rahuldamata

jätmisega seoses. Kostja taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks jääb kokkuvõttes

rahuldamata summas 500 eurot.

2-19-7094

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/