3-20-2027/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-2027 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ning paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse Menetlusosalised Riigi õigusabi taotleja – X RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi riigi õigusabi taotlus ja anda Xile riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas vaidlustamaks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning sellega seonduvate õigusdokumentide koostamiseks.

2. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Saata käesolev määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Xile ning Politseija Piirivalveametile.

4. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist riigi õigusabi saajaga.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) esitas 16. oktoobril 2020. a Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks. PPA hinnangul esinevad X osas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 17. oktoobri 2020. a määrusega PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 17. oktoobrist 2020. a kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3. 9. novembril 2020. a saabus Tartu Ringkonnakohtusse Xi riigi õigusabi taotlus tema esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotleja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes taotleb rahvusvahelist kaitset seoses kartuse ja ohuga elule tagasipöördumise korral päritoluriiki. Isik taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutamisel ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on rahvusvahelise kaitse menetlus isiku jaoks eluliselt oluline ja riigi õigusabi saamine on vajalik tema õiguste kaitseks. Taotleja viibib kinnipidamiskeskuses, tal puudub vara ja võimalus tööl käia, ta ei oma juriidilisi teadmisi ega valda eesti keelt ulatuses, mis võimaldaks tal tulemuslikult oma õigusi kaitsta, s.h koostada määrusele määruskaebust. Taotleja rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et asjatundliku õigusabi eest ise tasuda. Taotluse eesmärgiks on saada õiglane lahend ja tagada isiku õiguste kaitse. Kohtumääruse vaidlustamise aeg on lühike ja tekkinud on kiire vajadus riigi õigusabi järele, sest õigusalaste teadmisteta ja eesti keele oskuseta jäävad isiku õigused kaitseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada.

5. Taotleja on paigutatud kinnipidamiskeskusesse VRKS § 36¹ lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ja ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks seoses kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning sellele järgneva halduskohtumenetlusega ning soovinud riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kuigi taotleja on taotletava riigi õigusabi liigina märgistanud ristikesega ka isiku esindamise haldusmenetluses ja isiku muu õigusnõustamise või esindamise, nähtub taotluse põhjendustest, et taotleja eesmärgiks on saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja on taotluse punktis 6 (probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse) märkinud: „Kinnipidamiskeskusse paigutamine ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses“. Taotluse punktis 8 (asjas taotlejale tulenev võimalik kasu) on taotleja muuhulgas märkinud: „Kohtumääruse vaidlustamise aeg on lühike ja tekkinud on kiire vajadus riigi õigusabi järele, sest õigusalaste teadmisteta ja eesti keele oskuseta jäävad isiku õigused kaitseta“. Neist ja ülejäänud põhjendustest tõlgendab ringkonnakohus, et hoolimata laiemalt sõnastatud taotlusest soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses seoses tema paigutamisega kinnipidamiskeskusesse.

6. VRKS § 10 lg 2 p 9 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Lisaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest tuleb juhinduda ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. juuni 2013. a direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta art-dest 19 ja 20, kust sisuliselt tuleneb riigile kohustus taoliste isikute grupi puhul õigusabi tagada, seda ka olukorras, kus otseselt ei vaidlustata rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmist, vaid selle taotluse lahendamise ajaks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigi õigusabi saamist võib piirata vaid juhul, kui edasikaebusel ei ole ilmseid eduvõimalusi (direktiivi nr 2013/32/EL art 20 lg 2). Ehkki eduväljavaateid halduskohtu määruse vaidlustamisel ei saa pidada suureks, ei saa edasikaebust praeguses menetlusetapis pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus juhib siinkohal taotleja tähelepanu ka sellele, et vaidlustatav määrus jõustus 4. novembril 2020. a.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotleja ei ole võimeline enda õigusi kinnipidamisekeskusese paigutamise vaidlustamiseks efektiivselt halduskohtumenetluses kaitsma. Isik ei valda menetluskeelt ega tunne piisavalt siinset õigussüsteemi, et ta suudaks ise end piisavalt hästi kohtumenetluses esindada. Lisaks ei ole tegemist ka tähtsusetu õigushüvega, mida isik kaitsta soovib. Praegusel hetkel on piiratud isiku võimalust liikuda ning see on kahtlemata intensiivne isikuõiguste riive.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb taotlus rahuldada ning määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindaja taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamisega seotud halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi tuleb anda ilma hilisema riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

9. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 6 ls 1 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Seetõttu tuleb riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist riigi õigusabi saajaga.

(allkirjastatud digitaalselt)