1-09-2552/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-2552

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 07 mai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-2552 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Taotlus

K.Ringimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu K.R

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-2552 KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning ka

ristuseks on KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 28.03.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 kuud

2 (3)

vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.03.2009.a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega 22.01.2011.a. vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.02.2010 19.03.2010.a edastas Tartu Vangla .a.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 07.05.2010 seisuga on .a K.R kandmata karistusaeg 8 kuud 15 vangistust. päeva K.R on varem kriminaalkorras karistatud 11 korral:

1) 28.10.1993

.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, järgi 3 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 03.03.1994 poolt

.a Jõgeva Maakohtu KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust;

3) 10.06.1996 Tartu Linnakohtu poolt 2 ja

.a KrK § 197 lg 2 p § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

4) 28.11.1997 poolt

.a Jõgeva Maakohtu KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust ;

5) 07.10.1998

.a Jõgeva Maakohtu poolt lg 1 KrK § 195 järgi 3 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 11 kuud vabadusekaotust;

6) 22.01.2002

.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

7) 20.02.2002 poolt

.a Jõgeva Maakohtu KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

8) 29.08.2002 poolt

.a Jõgeva Maakohtu KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud vabadusekaotust;

9) 05.05.2003 poolt

.a Jõgeva Maakohtu KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud ngistust; va

10) 14.06.2005 Harju Maakohtu poolt .a KarS § 330 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust; 11) 28.03.2007 Tartu Maakohtu poolt 10 kuud vangistust tingimisi 2- .a KarS § 121 järgi aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta K.Ringimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta K.R ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kellel

on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja suhtlemisega ta ei saa olla grupis teistega, – tekivad konfliktid. K.R on karistatud vangistuse ajal ka distsiplinaarkorras. Prokurör leiab, et kinnipeetav peaks loobuma täielikult alkoholis, vanglas selleks programmid, milles tuleks osaleda.

Kaitsja leiab, et K.R on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tal on vabaduses olemas kindel elukoht, samuti võimalus kohe tööle asuda. Vangistusest on juba üle poole kantud ja dis on andnud tsiplinaarkorras on teda karistatud vaid ühe korra. K.R lubaduse, et ta enam alkoholi ei tarvita ja vabaduses saaks ta asuda hüvitama kahjusid. K.R ise kinnitab, et ta edaspidi loodab hoiduda nii alkoholi tarvitamisest kui ka uutest

kuritegudest. Tal on tööandjaga, kelle juures ta ka varem töötas, kokkulepe, et saab sinna kohe uuesti tööle. Elama hakkab ta tööandja korteris ja kellegagi ei suhtle, mis välistavat ka

uute kuritegude toimepanemise. K.R selgitab, et ka varem ei olnud tal töötamisega probleeme, et „kui ta teeb tööd, siis teeb tööd ja kui joob, siis joob, joomine ei sega tööd“.

Kinnipeetav selgitab, et teda ei ole varem enne tähtaega vabastatud, mistõttu soovib seda väga.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus 1 p 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

3 (3)

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. K.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et K.R ei saa vabastada ennetähtaegselt. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, teda on korduvalt karistatud ka vangistusega, mida ta

on pidanud reaalselt ära kandma. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks 2007.a teda

karistada vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja määrati kriminaalhooldusele. K.R aga ei õigustanud usaldust ja katseajal pani toime kaks uut

kuritegu, millest üks oli toime pandud sama tööandja vara suhtes, kelle korteris ta peale vabanemist uuesti elama hakkab ja kelle juurde tööle kavatseb minna. Seega on tema suhtes varem juba teostatud kriminaalhooldust, s.h on olnud olemas sama toetav võrgustik, kes ka praegu vabanemise korral, kuid kriminaalhooldus on olnud tulemusteta - ta pani toime uued

kuriteod. Seega tema suhtes uue kriminaalhoolduse teostamisel puuduvad perspektiivid.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et K.R on ätkanud õigusrikkumiste toimepanemist j vanglas, omades kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus

K.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik