2-20-2385/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

13. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2385

Tsiviilasi

X OÜ hagi YY vastu töövaidlusest tingitud kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. juuni 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

526,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X OÜ (registrikood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kairit Ehala

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. juuni 2020 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad kostja menetluskulud puuduvad.

5. Mõista hagejalt X OÜ-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud

riigilõiv 125 eurot. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.

Tasumisega viivitamise korral võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb

tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu summalt kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (5)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X OÜ (hageja) esitas 13. veebruaril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista töövaidluskomisjoni (edaspidi: TVK)

menetluses kantud õigusabikulu 487,50 eurot ja sellelt viivise hagi esitamisest kuni tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

kostja asus hageja juurde tööle 2. septembril 2019. Hageja ütles töölepingu kostjaga

üles 21. novembri 2019 avaldusega alates 3. detsembrist 2019;

-

kostja esitas 5. detsembril 2019 TVK-le töövaidlusavalduse tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel

ning välja mõista hüvitis 1854,75 eurot TLS § 109 lg 1 alusel;

-

TVK võttis 9. detsembri 2019 määrusega kostja avalduse menetlusse ja määras istungi

9. jaanuariks 2020. Kostja ja tema esindaja ei ilmunud istungile ega põhjendanud

istungile ilmumata jätmist, mistõttu TVK lõpetas 9. jaanuari 2020 määrusega töö-

vaidlusasja menetluse;

-

seoses TVK menetlusega kandis hageja õigusabikulu 487,50 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja ei saa nõuda TVK-s kantud õigusabikulude hüvitamist kahjuna, kuna vaidlus ei

jätkunud kohtus;

-

hagejal ei olnud vaja kasutada TVK-s õigusabi vaidluse vähese keerukuse tõttu. Hageja

oli võimeline ise oma õigusi kaitsma;

-

hageja ei tõendanud, et ta on õigusabi arved tasunud, st tal ei ole kahju tekkinud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 19. juuni 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 487,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,53 eurot

ja viivise põhinõudelt alates 19. juunist 2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 määras,

kuid mitte rohkem, kui 487,50 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras

need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus leidis TLS § 15 lg 1 ja VÕS § 6 lg 1 alusel, et kostja rikkus töölepingust

tulenevat lojaalsuskohustust, millega tekitas hagejale kahju TVK-s kantud õigusabikuluna.

3.1.1. Hageja avaldus töölepingu ülesütlemise kohta on põhistatud ja sellest nähtuvad

asjaolud, miks hageja soovib töölepingu üles öelda. Seega ei ole hageja töölepingu

ülesütlemisavaldus paljasõnaline. Kostja ei nimetanud töövaidlusavalduses asjaolusid ega

viidanud tõenditele, mis kinnitaks tema töökohustuste nõuetekohast täitmist. Avalduses ei

vaielnud kostja vastu ega lükanud ümber ühtegi hageja ülesütlemisavalduses toodud etteheidet.

Seega saab kostja töövaidlusavaldust pidada põhjendamatuks ja selles esitatud väited on

tõendamata.

3.1.2. Asjakohane pole kostja väide, et hageja lõpetas töölepingu ajal, millal kostja viibis

haiguslehel. Kostja ei tuginenud sellele töövaidlusavalduses. Lisaks ei tulene TLS-st keeldu

öelda tööleping üles ajal, millal töötaja viibib haiguslehel.

3 (5)

3.1.3. Töövaidlusavaldust ei saa hinnata põhjendatuks kostja väite kaudu, et hageja viivitas

lõpparve maksmisega. Kostja ei sisustanud TVK-s töölepingu ülesütlemise tühisust lõpparve

tasumise viivitamisega. Lisaks selgitas hageja TVK-le esitatud vastuses, et lõpparve maksmine

viibis põhjusel, et hageja ootas kostja haiguslehte, et maksta välja ka haigushüvitis, kuid

väljamakseks vajalikke andmeid hagejani töösuhte lõppemise päevaks ei jõudnud. Tähtsust ei

oma kostja väited, et hageja ei teinud töötamise registrisse kannet töösuhte lõpetamise kohta, ei

tasunud haigushüvitist ja ülesütlemise põhjus oli kostja sundkoondamine. Kostja ei sisustanud

nende väidetega töölepingu ülesütlemise tühisust.

3.1.4. Töövaidlusavalduse põhjendamatust kinnitab ka kostja mitteilmumine TVK istungile,

mistõttu lõpetas TVK menetluse. Kostja põhistas istungile ilmumata jätmist haiguslehel

viibimisega ja haige pereliikme põetamisega, kuid ei taotlenud isitungi edasilükkamist. Kostjal

oli TVK-s ka lepinguline esindaja, kes võinuks istungile tulla.

3.1.5. Samuti kinnitab põhjendamatu avalduse esitamist asjaolu, et kostja ei taotlenud TVK-lt

menetluse taastamist töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 53 lg 2 alusel. Veenev ei ole

kostja väide, et ta loobus TVK määruse edasikaebamisest põhjusel, et vanemad olid haiged ja

vanaisa suri. Kostjat esindas lepinguline esindaja, kes saanuks taotleda menetluse taastamist.

3.1.6. Veenev ei ole kostja väide, et kahtlus töövaidlusavalduse perspektiivikuses tekkis tal

alles hageja vastusega tutvumisel. Kostja avaldus oli sisuliselt põhistamata. Seega pidi avalduse

perspektiivitus olema kostjale juba avalduse esitamisel ettenähtav. Hageja vastusega tutvumisel

oli kostjal piisavalt aega otsustamaks, kas jätkata töövaidlust või loobuda avaldusest, et mitte

tekitada täiendavaid menetluskulusid. Kostja avaldusest ei loobunud.

3.2. Maakohtu hinnangul rikkus kostja lojaalsuskohustust hooletusest (TLS § 72 lg 1, § 74

lg 2, § 16 ja VÕS § 104 lg 3). Keskmiselt hoolas töötaja peab käituma tööandja huve arvestavalt

ja hoiduma tegevusest, mis võib tekitada tööandjale kahju. Esitades TVK-le põhjendamatu

avalduse ei käitunud kostja töötajalt oodatava keskmise hoolsuse määraga. Kostjale pidi olema

ettenähtav, et TVK-le põhjendamatu avalduse esitamine võib tekitada hagejale kahju.

3.3. Kostja lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu pidi hageja kandma TVK-s õigusabikulusid,

mis TvLS § 16 lg 1 alusel jäid tema enda kanda. Seega tekkis hagejal kostja rikkumise tõttu

otsene varaline kahju TVK-s kantud õigusabikuluna 487,50 eurot. See on põhjendatud ja

vajalik kulu. Kostja avalduses esitatud väidete ebamäärasusega kaasnes oht, et ilma õigusabi

kasutamiseta ei saanuks hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja seaduslikul esindajal

puuduvad õigusalased teadmised. Hageja TVK-s kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabi tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Hagejale osutatud õigusabi kokku

3,75 t on mõistlik ajakulu ühe menetlusdokumendi koostamiseks, istungiks valmistumiseks ja

istungil osalemiseks. Hageja esitas õigusabi arved ja tõendas õigusabikulude kandmise.

3.4. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, seega tuleb rahuldada ka viivise nõue.

3.5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel. Hagejale kohtumenetluses osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik kokku 5 t

ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) – kokku summas 650 eurot (= 5 × 130). Hagi

esitamisel tuli tasuda riigilõiv 125 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu

775 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda vaidlustatud otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata või teise võimalusena saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud

palub kostja panna hageja kanda.

4 (5)

Kostja leiab jätkuvalt, et hagejal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. TVK lahendis

töövaidluse kulusid ei jaotatud. Peale TVK lahendit kandis hageja kostjale üle õigeaegselt

tasumata raha, seega ei pidanud kostja vajalikuks oma nõudega kohtusse pöörduda. Kui

kohtumenetlust ei toimunud, kannab TVK menetluskulud kumbki pool ise.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja teeb uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja hageja kannab kõik senised

menetluskulud.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest TVK-s toimunud vaidluse kohta.

8. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mille maakohus kvalifitseeris

lepingulise kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahju seisneb TVK menetluse

kuludes. Hageja ja maakohtu hinnangul tuleb kostjal kahju hüvitada, sest kostja rikkus TVK-sse

pöördudes töölepingust tulenevat lojaalsuskohustust.

8.1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise

menetlusega. Selles toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu)

väljamõistmine TsMS-is sätestatud korras (vt Riigikohtu 11. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega on nii

kohtumenetluse kui ka seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulude kandmist käsitlevad

normid erisätted kahju hüvitamise üldnormide suhtes.

8.2. Vaidluse lahendamine oleneb eelkõige vastusest küsimusele, kas TVK menetluses kantud

kulud on kahjuna hüvitatavad olukorras, kus TVK menetlusele ei järgnenud kohtumenetlust.

Ringkonnakohus leiab, et need kulud ei ole nimetatud juhul ja seega ka käesoleval asjas

hüvitatavad, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

8.2.1. TvLS § 16 lg 1 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel TVK-s kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi teine lõige lisab, et TVK-s tekkinud kulud on

kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Ringkonnakohus tõlgendab neid sätteid nii, et

kui TVK-le kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub ainult esimene lõige ja töövaidluse pooled

peavad kandma oma kulud ise. Sellist arusaama toetab TvLS § 13 lg 1, mille kohaselt on TVK

ülesanne mh lahendada töövaidlus võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

8.2.2. TVLS eelnõu (407 SE, XIII koosseis) seletuskirjas märgiti TVK kulude kohta (lk 19):

TVK eesmärgiks on võimaldada lihtsamat ja kiiremat vaidluse lahendamist võrreldes

tsiviilkohtumenetlusega. Seetõttu

peavad

TVK-sse

pöördujad arvestama,

et

menetluskulud jäävad TVK-s vaidluse lõppemisel poolte endi kanda. TVK pädevuseks

on töösuhtest tulenevate vaidluste lahendamine, mitte protsessuaalsete kulude

otstarbekuse ja mõistlikkuse üle õiguse mõistmine. See ei välista töövaidlusmenetlusega

seotud kulude kui kohtueelse menetluse kulude hüvitamist hilisemas kohtumenetluses.

Tsiteeritud osast nähtub piisava selgusega seadusandja tahe näha TvLS § 16 lg-ga 1 ette erikord

TVK kulude kohta ja välistada nende hüvitamine juhul, kui kohtumenetlust ei järgne. Seega

kinnitab seletuskiri ringkonnakohtu eelviidatud tõlgendust.

8.2.3. Riigikohus otsustas varasemas õiguslikus olukorras, st enne TvLS-i jõustumist, et

TVK-le avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik TsMS § 144 p 4 alusel

koos kohtumenetluse kuludega. See on võimalik ka juhtudel, kus hagi ese erineb mõnevõrra

TVK-le esitatud nõudest või TVK-s menetlusest loobuti tulenevalt vastaspoole käitumisest

(21. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 33 kolmas lõik). Sarnaselt kinnitas

5 (5)

Riigikohus hilisemas lahendis, et menetlus TVK-s on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus

TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt

menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Seda

vaatamata asjaolule, et isikul on õigus valida, kas ta pöördub töövaidluse lahendamiseks TVK

või kohtu poole (10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 12 kolmas lõik).

8.2.4. Hagiavalduses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2013 otsuses tsiviilasjas

nr 2-12-38445 kohaldati samuti enne TvLS-i jõustumist kehtinud õigust. Hageja

22. oktoobri 2020 seisukohas osundatud kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-14-16119, 3-2-1-19-

13 ja 3-2-1-138-10 on samuti varasemad. Sel ajal puudus TvLS § 16 lg 1 sisuga erisäte. Seetõttu

ei saa viidatud lahendite seisukohti kanda üle praegusele vaidlusele.

8.2.5. Kokkuvõtvalt ei järeldu viidatud kohtupraktikast, et praeguses (ja ka poolte vahel

TVK-s toimunud vaidluse ajal kehtinud) õiguslikus olukorras oleks töövaidluse osapoolel õigus

nõuda vastaspoolelt TVK kulude hüvitamist, kui kohtumenetlust ei järgne. See seisukoht on

kooskõlas Riigikohtu juhisega, et TVK kulude hüvitamist saab üks menetlusosaline teiselt

nõuda kooskõlas TsMS-is menetluskulude hüvitamiseks ette nähtud korraga. Seetõttu välistab

TsMS § 174 lg 11 sama nõude esitamise muul viisil kui ainult samas (jätku)menetluses. Nimelt

sisaldab viidatud säte keeldu, et menetlusosaline ei või sama seadustiku kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses

esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude

hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

8.3. Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama nagu oleks TvLS § 16 lg-d 1 ja 2 eelnevas

kirjeldatud tõlgenduse korral omavahel vastuolus. Esimene lõige kohaldub juhul, kui samas

asjas (eespool p-s 8.2.3 märgitud mööndustega) ei järgne kohtumenetlust. Teine lõige kohaldub

juhul, kui kohtumenetluse järgneb. Seadusandja võib reguleerida kohtueelse menetluse kulude

kandmise neis olukordades erinevalt.

8.4. Samuti ei tähelda ringkonnakohus vastuolu Põhiseadusega (PS). TvLS § 16 lg 1 piirab

kahju hüvitamise võimalusi ja seega sisaldab otseselt PS §-s 25 sätestatud hüvitispõhiõiguse

riivet ja lisaks ka omandiõiguse riivet PS § 32 teises lõigus märgitud osas (vrd nt Riigikohtu

üldkogu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 41). Riivete eesmärk nähtub eespool

p-s 8.2.2 tsiteeritud seletuskirjast. Selleks on võimaldada lihtsamat ja kiiremat vaidluse

lahendamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Nimetatud eesmärk on legitiimne ning selle

saavutamiseks valitud abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Järelikult on nii kõnealune norm

kui ka ringkonnakohtu tõlgendus põhiseaduspärased.

9. Kuna erisätted välistavad kahju hüvitamise nõude rahuldamise, siis ei saa hagi rahuldada

üldnormide, sh VÕS § 115 lg 1 alusel. Poolte muid väiteid pole sel põhjusel ka vaja käsitleda.

Viivise nõue jääb omakorda rahuldamata põhinõude edutuse tõttu.

10. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja vabastati

ringkonnakohtu 31. augusti 2020 määrusega apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras

riigilõivu (125 eurot) tasumisest. TsMS § 190 lg 5 teise lause alusel ning §-s 179 ette nähtud

tingimustel peab hageja riigile tasuma 125 eurot. Nähtuvalt asja materjalidest kostjal

hüvitatavaid kulusid ei ole, mistõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)