2-19-18491/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

13. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18491

Tsiviilasi

Jägala Hüdro OÜ hagi Jägala Energy osaühingu

vastu osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 6. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Jägala Energy osaühingu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Jägala Hüdro OÜ (registrikood

12554063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Kostja (apellant): Jägala Energy osaühing (registrikood

10480870), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo

Lindma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 6. juuli 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta selle

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjenduste punktidele 9.4, 10.3 ja 12.3–12.5.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (8)

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Jägala Hüdro OÜ (hageja) esitas 25. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Jägala Energy

osaühingu (kostja) vastu osanike 4. septembri 2019 otsuste (edaspidi: osanike otsused) tühisuse

tuvastamise nõudes.

Kostja osanikud on MK Holding OÜ (edaspidi: enamusosanik), kellele kuulub osa, mis vastab

60%-le kostja osakapitalist, ja hageja, kellele kuulub 40% suurune vähemusosa. Hageja leiab,

et osanike otsused on tühised, kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Rikkumine

avaldub järgmistes asjaoludes:

-

kostja juhatus edastas 29. augustil 2019 hagejale kostja osanike otsuste eelnõud ning

palus hagejal edastada seisukoht eelnõude osas hiljemalt 4. septembril 2019. Otsuste

eelnõudes sisaldus kaks punkti: kostja 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

ja kasumi jaotamise otsustamine;

-

kostja juhatus soovis võtta otsused vastu äriseadustiku (ÄS) § 173 lg-tes 1–4 sätestatud

korras, st osanike koosolekut pidamata (edaspidi: kirjalik hääletamine);

-

hageja saatis 30. augustil 2019 seisukoha (edaspidi: hageja seisukoht) otsuste eelnõude

kohta, taotluse osanike koosoleku kokkukutsumiseks, nõude vandeaudiitori

osalemiseks osanike koosolekul ja avalduse osanike koosoleku päevakorra osas otsuse

eelnõu esitamiseks. Hageja juhtis tähelepanu, et majandusaasta aruande kinnitamiseks

on vajalik osanike koosoleku korraldamine ning et nõue vandeaudiitori osalemiseks

esitati ÄS § 179 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul ja on seega kostjale täitmiseks

kohustuslik. Kostja seisukohale hääletamiseks määratud tähtaja jooksul ei vastanud;

-

kostja edastas hagejale 11. septembril 2019 osanike otsused, millega kinnitati kostja

2018. aasta majandusaasta aruanne ja otsustati kasum jaotamata jätta. Koos otsustega

saadeti 11. septembri 2019 hääletusprotokoll, millele oli lisatud mh kostja juhatuse

vastus hageja seisukoha ja taotluste osas, kus leiti need olevat alusetud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

osanike otsused on kehtivad, sest ei esine ühtegi ÄS § 177¹ lg-s 1 sätestatud otsuse

tühisuse alust, mh ei ole rikutud otsuse tegemise korda;

-

seadusest ei tulene, et osaühingu majandusaasta aruande kinnitamiseks tuleks kokku

kutsuda osanike koosolek. Osaühingu majandusaasta aruande võib kinnitada ja kasumi

jaotamise otsustada ka koosolekut kokku kustumata;

-

puudub sisuline erinevus, kas majandusaasta aruande (koos audiitori aruandega)

kinnitamine ja kasumi jaotamise (või jaotamata jätmise) otsus hääletatakse koosolekul

või koosolekuta. Otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata on osanikud

paremini kaitstud, kui koosoleku kokkukutsumisel, sest kui koosolekul hääletades on

osanike otsus vastu võetud koosolekul esindatud poolthäältega (ÄS § 174 lg 1

lihthäälteenamus), siis koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise puhul

kehtivad kõrgemad nõuded (ÄS § 174 lg 2 kvalifitseeritud häälteenamus). Lisaks

kaitseb osanikku, kes ei saa või ei soovi majandusaasta aruande poolt hääletada

mistahes põhjusel, regulatsioon, mille kohaselt ta hääl loetakse alati vastuhääleks;

-

hoolimata otsuste vastuvõtmise korrast, on otsustav enamusosaniku hääl. Kuna

enamusosanik toetab kostja juhatuse eelnõud, ei saa hageja niikuinii mõjutada

vastuvõetud otsuseid – vähemusosanikul ei õnnetu koosolekul ega koosolekuta

saavutada vastupidiseid otsuseid;

3 (8)

-

osanikud saavad kinnitada majandusaasta aruande ja otsustada kasumi jaotamise üle ka

kirjaliku hääletamise teel. Kui majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne kinnitatakse

ÄS § 173 korras koosolekut kokku kutsumata, siis ÄS § 179 lg 3 teine ja kolmas lause

ei kohaldu. Need sätted kohalduvad vaid juhul, kui koosolek toimub;

-

audiitor saab osaleda ÄS § 179 lg 3 teise lause mõttes otsuse tegemise juures ja anda

enda koostatud aruande kohta selgitusi kirjalikult;

-

hageja taotlus audiitori osalemiseks jõudis kostjani 2. septembril 2019, seega ei

järginud hageja ÄS § 179 lg 3 tähtaega;

-

kostja juhatus saatis 29. augustil 2019 otsuse eelnõud, vastamise tähtaeg oli määratud

(4. september 2019 kell 23.59) ning otsuse tegemiseks vajalikud poolthääled saabusid

tähtaegselt. Seega on osanike otsus vastu võetud ja protseduurireegleid ei rikutud;

-

hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale edastati kostja 2018. aasta

majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruandega. Kostja juhatus andis hagejale

võimaluse esitada kirjalikud küsimused, mida hageja ei teinud. Samuti käis hageja

esindaja 20. märtsil 2019 tutvumas kostja 2018. aasta raamatupidamisdokumentidega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 6. juuli 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas

määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 22 752 eurot, st 40% osakapitalis osadega

määratud häältest, 60% kuulub enamusosanikule. Hageja on kostja vähemusosanik;

-

kostja juhatus koostas 11. septembril 2019 hääletusprotokolli, mille kohaselt on

enamusosaniku poolthäältega vastu võetud järgmised otsused: kinnitada kostja

2018. aasta majandusaasta aruanne ning osanikele dividende mitte maksta ja mitte teha

eraldisi reservkapitali ega muudesse reservidesse;

-

vandeaudiitor koostas aruande kostja 2018. aasta majandusaasta koha.

3.2. Maakohus kohaldas ÄS § 170 lg 1, § 171 lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 ning leidis, et osanike

otsuste vastuvõtmisel rikuti kokkukutsumise korda, mis toob ÄS § 177¹ lg 1 alusel kaasa otsuste

tühisuse.

3.2.1. ÄS § 179 lg 3 alusel esitatud osaniku taotlus on osaühingule kohustuslik. Viidatud

normi ei saa tõlgendada nii, et teataval juhul see ei kohaldu. Kirjeldatud olukord on üks ÄS

§ 170 lg 1 teise lause juhtumitest, mil osanikud saavad otsuseid vastu võtta ainult koosolekul.

3.2.2. Kostja juhatus ei taganud hagejale mõistlikku aega, et ta saaks järgida ÄS § 179 lg 3

tähtaega. Kosja sai hageja seisukoha kätte 2. septembril 2019. Kirjaliku hääletamise tähtaeg

möödus 4. septembril 2019. Seega esitas hageja avalduse audiitori osalemiseks kaks päeva enne

otsuse kohta seisukoha andmiseks antud tähtaega. Lisaks ei jäetud hagejale oma seisukoha

esitamiseks piisavalt aega, kuna kostja esitas juhatuse eelnõud osanike otsuse kohta alles

29. augustil 2019. Tähtpäev 4. september 2019 oli pühapäev, mistõttu jäi eelnõu esitamise ja

seisukoha andmise tähtaja vahele vähem kui viis tööpäeva. Hageja esitas taotluse viivitamata

pärast kostja juhatuselt otsuste eelnõu saamist. Maakohus kohaldas võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 119 lg 2 ja leidis, et sel alusel pole põhjust pidada hagejat viivitanuks.

3.2.3. Kui osaühing saab osanikult ÄS § 179 lg 3 alusel esitatud taotluse, siis tuleb osanike

koosolek kokku kutsuda ja audiitor koosolekule kutsuda. Õige ei ole kostja vastupidine

seisukoht, et kui juhatus otsustab esitada ostuste eelnõu nende vastuvõtmiseks koosolekut

pidamata, siis ei saa osanik ÄS § 179 lg-st 3 tulenevat taotlust üldse esitada. Lisaks on audiitori

aruande kokkuvõte sõnastatud nii, et võib tekitada vajaduse esitada audiitorile küsimusi.

4 (8)

3.2.4. Siinjuures pole oluline, kas hageja saab oma häältega mõjutada osanike otsuse sisu.

Osanike õigusi sätestavate normide mõte on nende järgimises, vastasel juhul ei saa tagada

osanike võrduse põhimõtet (ÄS § 154 lg 1).

3.3. Kui osanike otsused on tühised ÄS § 171 lg 2 p 3 ja § 179 lg 3 rikkumise tõttu, ei oma

poolte muud väited asja lahendamisel tähtsust.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuses

esitab kostja kokkuvõtvalt kaks väidet: osanike otsused ei ole tühised ja hageja tuginemine

tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega.

4.1. Esimene väide jaguneb kümneks osaväiteks.

4.1.1. Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti ÄS § 177¹ lg 1, sest puuduvad rikkumised, mis

viitaks otsuste tühisusele. Kostja juhatus ei rikkunud koosoleku kokkukutsumise ega otsuste

tegemise korda.

4.1.2. Teiseks eksis maakohus ÄS § 170 lg 1 teise lause kohaldamisel, kui leidis, et hageja

seisukoht välistab otsuste tegemise muul viisil kui koosolekul. Seaduses sätestatud kohustust

koosoleku korraldamiseks ei saa järeldada ÄS § 171 lg 2 p-st 3 (vt järgevas kolmas osaväide)

ega ÄS § 179 lg-st 3 (kuues osaväide).

4.1.3. Kolmandaks ei kohaldu maakohtu viidatud ÄS § 171 lg 2 p 3.

Osaühingu puhul kehtib põhimõte, et juhatuse ainupädevuses on otsustada, mis viisil toimub

osanike otsuste vastuvõtmine – kas koosolekul või kirjalikult. Praegusel juhul saatis juhatus

osanikele otsuste eelnõud ja määras vastamise tähtaja. Seega oli juhatus algatanud otsuste

vastuvõtmise protseduuri ÄS § 173 tähenduses. Arvestades eelnevat on ebaõige maakohtu

arusaam, et hageja seisukoht on taotlus ÄS § 171 lg 2 p 3 tähenduses, mille järgselt oleks

saanud osanike otsuse teha üksnes ÄS § 170 lg 1 teise lause kohaselt koosolekul.

Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et ÄS § 171 lg 2 p 3 väidetava rikkumise tagajärjeks on

vastuvõetud otsuste tühisus. Maakohtu seisukoht on vastuolus ÄS § 171 lg-ga 3, mis käsitleb

ÄS § 171 lg 2 rikkumist. Kui osaühingu juhatus ei kutsu kokku osanike koosolekut, läheb

vastav õigus ÄS § 171 lg 3 alusel üle koosoleku kokku kutsumist taotlenud isikule. Koosoleku

toimumine on sellisel juhul oluline, sest osanikud, nõukogu või audiitor ei saa võtta otsuseid

vastu ÄS §-s 173 sätestatud korras. Vastavas korras otsuste vastuvõtmise saab algatada üksnes

juhatus. Järelikult ei ole ÄS § 171 lg 2 p 3 väidetava rikkumise tagajärg osanike otsuse tühisus

ÄS § 177¹ lg 1 alusel, vaid koosoleku kokku kutsumise õiguse üleminek juhatuselt põhjendatud

taotluse esitanud isikule.

Vähemusosanike õiguste efektiivse kaitse tagab piisavalt kirjaliku hääletamisel rakenduva

poolthäälte kõrgem nõue (ÄS § 174 lg 2) ja vastamata jätmise lugemine vastuhääleks (ÄS § 173

lg 2). Järelikult ei riku kirjaliku hääletamise korras otsuste tegemine kellegi õigusi ega anna

alust otsuse tühisuseks.

4.1.4. Neljandaks ei selgu vaidlustatud otsusest, millisel õiguslikul alusel läheb otsuste

vastuvõtmise kirjalik hääletamine (mille määramine on juhatuse ainupädevuses) üle osanike

koosolekuks ja seal hääletamiseks. Samuti ei selgu, milline tähendus on kirjalikuks

hääletamiseks määratud tähtaja möödumisel. Nimelt on vahepeal kujunenud osaühingu

juhatusele esitatud tahtevalduste alusel osanike enamuse väljendatud tahte järgi osaühingu tahe

(otsus). Nii on koosoleku toimumise ajaks osanike otsus samas küsimuses (majandusaasta

aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine) juba olemas. ÄS § 179 lg 3 alusel esitab osanik

sisuliselt teabenõude, mille saab lahendada kirjalikus vormis ka pärast otsuste tegemist.

5 (8)

4.1.5. Viiendaks ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et juhatus peab kindlasti tagama, et

audiitor osaleb koosolekul ning mitteosalemine toob kaasa otsuse tühisuse. ÄS ei kohusta

audiitorit koosolekul osalema.

4.1.6. Kuuendaks ei nõustu kostja ÄS § 179 lg 3 kohaldamisega. Kostja ei rikkunud viidatud

sätet, sest see ei kohaldu kirjalikul hääletamisel. Vastav välistus ei pea olema seaduses

sõnaselgelt märgitud. Kohtupraktikas on ka teiste sätete puhul kasutatud tõlgendust, mis erineb

seaduse täpsest sõnastusest (nt ÄS § 181 lg 3).

4.1.7. Seitsmendaks ei olnud taotlus audiitori osalemiseks tähtaegne. Taotlust ei esitatud

vähemalt viis päeva enne otsuse tegemist.

4.1.8. Kaheksandaks on asjakohatu maakohtu viide VÕS § 119 lg-le 2. See säte ei oma asja

lahendamisel tähtsust ega seost asjaoludega.

4.1.9. Üheksandaks on ebaõige maakohtu seisukoht vähemusosaluse õiguste tagamata jätmise

ning ÄS § 154 lg 1 osas. Hagejale oli osalemisõigus tagatud ja tema õigusi ei rikutud. Hagejale

edastati eelnõu koos materjalidega, ta oli teadlik, mille üle otsustatakse, ja ÄS § 173 lg 2 järgi

loetakse hääletamata jätmine vastuhääleks. Sellises olukorras on oluline, kuidas hääletab

enamusosanik, mitte aga see, kuidas hääletab vähemusosanik.

4.1.10. Kümnendaks on üllatuslik ja põhjendamata maakohtu seisukoht, et audiitorile

täiendavate küsimuste esitamise vajadus oli usutav. Käesoleval juhul ei ole majandusaasta

aruande kohta märkusi esitatud ega soovitud rõhutada mingit olulist asjaolu.

4.2. Teine väide järgib kostja varasemat seisukohta, et hageja tuginemine osanike otsuste

tühisusele on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus jättis selle teema käsitlemata, millega

rikkus otsuse põhjendamise kohustust.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

muutmata, aga muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest osanike otsuste eelnõude saatmise, hääletamise

tulemuste ja otsuste sisu kohta.

8. Pooled vaidlevad peamiselt küsimuses, kas osanikel on õigus vastu võtta majandusaasta

aruande kinnitamise otsus osanike koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg-d 1–4) ka sel

juhul, kui vähemalt üks osanik nõudis, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor osaleks

otsustamise juures ja annaks aruande kohta selgitusi (ÄS § 179 lg 3 teine lause). Samuti on

vaidlusalune selle nõude esitamise tähtaeg (ÄS § 179 lg 3 kolmas lause) ning osaniku õiguste

teostamise kooskõla hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 ja

§ 138 lg 1).

9. Ringkonnakohus alustab kaebuse lahendamist esimese väite osaväidetest 2–4, 6 ja 9, mida

on põhjendatud käsitleda koos.

9.1. Kui osanik on ÄS § 179 lg 3 järgi nõudnud osaühingult, et vandeaudiitori aruande andnud

audiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks aruande kohta

selgitusi, toob vandeaudiitori puudumine koosolekult kaasa majandusaasta aruande kinnitamise

otsuse tühisuse ÄS § 177¹ lg 1 kohaselt, sest on rikutud oluliselt otsuse tegemise korda.

Audiitori koosolekul viibimine ning selgituste andmine on vajalik selleks, et osanikud saaksid

teha majandusaasta aruande kinnitamise kohta informeeritud ja kaalutletud otsuse (Riigikohtu

4. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12, p 11).

6 (8)

9.2. Eelmises alapunktis 9.1 kirjeldatud põhimõtted kohalduvad ka juhul, kui majandusaasta

aruande kinnitamine soovitakse otsustada koosolekut kokku kutsumata, st kirjaliku hääletamise

teel (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21 teine lõik).

Maakohus leidis õigesti, et otsuse vastuvõtmise viisi valikuga ei tohi jätta osanikku ilma

õigusest nõuda audiitori osalemist ja selgituste andmist. Samuti on asjakohane maakohtu

järeldus, et koosolekul audiitori osalemise nõude esitamise järel kujuneb ÄS § 170 teises lauses

sätestatud olukord, kus osanikud võivad otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.

Maakohus tõlgendas ja kohaldas neid sätteid õigesti ning ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtuga.

9.3. Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada

tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada

endale meelepärast otsust (Riigikohtu 10. jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11,

p 15 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Sarnaselt ei tohi hääletamise viis oluliselt

mõjutada osaniku õigusi ühingu suhtes. Kostja arusaama järgi muutuks ÄS § 179 lg 3 sisutuks,

kui juhatus otsustab korraldada kirjaliku hääletamise. Seega avaneks juhatusel võimalus

määrata osaniku seadusest tulenevate õiguste ulatus, mis ei olnud seadusandja eesmärk.

Eelmises lõigus viidatud säte on selles tähenduses imperatiivne, et nii realiseerib osanik mh ÄS

§ 148 lg 5 järgset õigust osaleda osaühingu juhtimises. Seda õigust ei saa temalt ära võtta

juhatuse otsusega. Kostja nimetatud analoogia nt ÄS § 181 lg 3 tõlgendamisega ei ole

asjakohane, sest käesoleval juhul pole vaja ÄS § 179 lg 3 kohaldamisala tõlgendamise teel

muuta.

Kõnealust õigust ei tasakaalusta ÄS § 173 lg 2 kolmanda lause eeldus, et osaniku „vaikimine“

loetakse vastuhääleks. Samuti ei ole piisav, kui osanik saab üksnes realiseerida oma õigust

hääletada (või osaleda koosolekul). Õigus olla otsuse tegemiseks piisavalt informeeritud on

osaniku iseseisev õigus ja moodustab teatava osa tema teabeõigustest.

9.4. Õige on kaebuse väide, et maakohus eksis ÄS § 171 lg 2 p 3 kohaldamisel. Viidatud säte

ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Kuigi hageja nõudis ka osanike koosoleku

kokkukutsumist, siis ei takistaks see ühingu juhatusel kirjaliku hääletamise korraldamist ega

mõjutaks enne vastava taotluse esitamist juba määratud korras otsuste vastuvõtmist. Neil

kaalutlustel tuleb vaidlustatud otsusest jätta välja põhjendava osa p 50 ja poolte väiteid seoses

ÄS § 171 lg 2 p-ga 3 pole vaja täpsemalt käsitleda.

9.5. Põhjendatud ei ole aga kostja arusaam, et maakohus pidanuks eraldi analüüsima ÄS § 173

lg 2 alusel määratud seisukoha esitamise tähtaja möödumise tagajärgi. Tühisel otsusel kui

tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärg (TsÜS § 84 lg 1 esimene lause). Seetõttu pole

oluline, kas ja kuidas osanikud hääletasid, kui otsuse poolt ei antud kõiki hääli (ÄS § 173 lg 7).

10. Esimese väite osaväited 5, 7, 8 ja 10 ei anna samuti alust muuta maakohtu lõppjäreldust,

neile vastab ringkonnakohus järgmiselt.

10.1. Viies osaväide käsitleb audiitori osanike koosolekul osalemise kohustust. Audiitor-

tegevuse seaduse § 55 lg 1 näeb ette, et audiitorteenuse osutamiseks sõlmib audiitorettevõtja

kliendiga kirjalikus vormis audiitorteenuse osutamise lepingu, millele kohalduvad üldjuhul

VÕS sätted. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Osaühingu

juhatus peab audiitoriga lepingu sõlmimisel nägema ette ÄS § 179 lg 3 alusel nõude esitamise

ja leppima audiitoriga kokku osanike koosolekul osalemise. Kui juhatus sel viisi talitas, siis

saab ta nõuda audiitorilt lepingu täitmist. Kui juhatus aga on jätnud audiitoriga vastava

kokkuleppe sõlmimata ja audiitor vaatamata ühingu kutsele koosolekule ei tule, siis ei saa

seeläbi kahaneda osaniku õigused, vaid juhatusel tuleb sõlmida ühingu ja osanike huvidega

piisavalt arvestav leping. Seega on ühingul tõhusad võimalused tagada audiitori ilmumine

osanike koosolekule.

7 (8)

10.2. Seitsmenda osaväite järgi esitas hageja audiitori osalemise nõude hilinenult.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue esitati tähtaegselt.

ÄS § 179 lg 3 kolmanda lause järgi tuleb vastav kirjalik nõue esitada vähemalt viis päeva enne

osanike koosolekut. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui määratakse tähtaeg päevades enne teatavat

sündmust, siis järeldub normi mõttest, et päevi tuleb lugeda sündmuse päevale eelnevast ette-

poole (vrd varasema sarnase õigusliku olukorra kohta nt Riigikohtu 29. jaanuari 2003 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13 esimene lõik). Kui tähtaja kulgemise alguse määrab osanike

koosoleku päev, siis ei saa vastavat tähtaega arvutada enne, kui juhatus on saatnud ÄS § 172

lg 1 kohase teate. Viidatud sätte viimase lause järgi tuleb teade saata nii, et see jõuaks tavalise

edastamise korral adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

Kokkuvõtvalt on seaduse mõte, et osanikule peab jääma vähemalt kaks päeva alates juhatuse

teate saamisest hindamaks, kas ta soovib esitada ÄS § 179 lg 3 alusel nõude audiitori

osalemiseks. Kui juhatus otsustas korraldada kirjaliku hääletamise, siis on piisav sama nõude

saatmine selle tähtaja jooksul, mille juhatus määras osanikele seisukohtade esitamiseks. Ühtlasi

järeldub eelnevast, et ka kirjaliku hääletamise korral ei tohi osanikule jääda audiitori koosolekul

osalemise taotluse esitamiseks lühem aeg kui kaks päeva. Käesolevas asjas pole vaidlust, et

hageja esitas taotluse järgmisel päeval pärast eelnõude saatmist.

10.3. Menetluslikult on õiged kaheksas ja kümnes osaväide. Need toovad kaasa maakohtu

põhjenduste osalise muutmise. Vaidlustatud otsuse p-s 54 sisalduv viide VÕS § 119 lg-le 2 on

asjakohatu, sest ÄS § 179 lg 3 alusel osaniku nõude esitamisel puudub otsene või kaudne seos,

aga ka piisav analoogia võlausaldaja vastuvõtuviivitusega. Maakohtu hinnang audiitorile

küsimuste esitamise vajaduse kohta p-s 58 on samuti asjakohatu, sest osanik ei pea audiitori

koosolekul osalemise nõuet põhjendama. Järelikult ei ole vaja käesolevas asjas ka hinnata, kas

ja milliseid küsimusi oli alust audiitorile esitada. Põhjendava osa p 54 viimane lõik ja p 58 tuleb

neil kaalutlustel vaidlustatud otsusest välja jätta.

11. Senise põhjal saab teha vahekokkuvõtte, et kaebuse esimese väite esimene osaväide ja

seega esimene väide tervikuna pole sisuliselt põhjendatud. Eespool p-s 9.1 viidatud Riigikohtu

seisukoha järgi toob ÄS § 179 lg 3 alusel audiitori osalemise nõude eiramine kaasa

majandusaasta aruande kinnitamise otsuse tühisuse. Ringkonnakohus põhjendas eelkõige

p-des 9.2 ja 9.3, et sama põhimõte kohaldub ka kirjaliku hääletamise korral. Järelikult otsustas

maakohus õigesti, et osanike otsused on tühised.

12. Teine väide on osaliselt põhjendatud, aga ka see ei tähenda vaidlustatud otsuse

resolutsiooni muutmist, vaid piisav on täiendada maakohtu põhjendusi.

12.1. Õige on kostja seisukoht, et osaniku tuginemine otsuse tühisusele võib olla vastuolus hea

usu põhimõttega (TsÜS § 32 ja § 138 lg 1, erinevate olukordade kohta vt nt Riigikohtu

29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik; 12. aprilli 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 20; 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 23

esimene lõik; 14. detsembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 22 esimene lõik, samuti

neist mitmes viidatud 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 23 teine lõik).

12.2. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui jättis

vastamata kostja väitele vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Selle puuduse saab kõrvaldada.

12.3. Tuginemine osanike otsuse tühisusele saab olla vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige

juhul, kui osanik soovib seeläbi saavutada ebavõrdset positsiooni ühingus, kuritarvitada oma

õigusi, tekitada kahju ühingule või teistele osanikele, aga ka olukorras, kus ta on oma

käitumisega varem avaldanud, et ta ei soovi samale tühisuse alusele tugineda. Käesoleval juhul

neid ega muid halvas usus käitumisele viitavaid asjaolusid ei esine.

8 (8)

12.4. Hagejale majandusaasta aruande saatmine koos vandeaudiitori aruandega ja kirjalike

küsimuste esitamise võimaluse pakkumine ei tähenda, et hageja peaks loobuma oma õigusest

kuulata audiitori selgitusi osanike koosolekul. Samuti ei välista seda õigust hageja esindaja

tutvumine kostja raamatupidamisdokumentidega. Järelikult pole ka nende toimingute järel ÄS

§ 179 lg 3 alusel audiitori osalemise nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Samadel

kaalutlustel ei teki vastuolu selle põhimõttega, kui vähemusosanik tugineb tema õiguste

rikkumisele sel viisil, et palub kohtus tuvastada osanike otsuse tühisuse.

12.5. Hea usu põhimõte ei välista vähemusosanikule seaduses ette nähtud õiguse teostamist

olukorras, kus ta tulemusest olenemata ei saa mõjutada seonduva otsuse sisu ega vastuvõtmist.

Vastupidise tõlgenduse korral muutuks mitmed vähemusosaniku õigused sisutuks, sest

vähemalt paljudes ühingu juhtimise küsimustes ei saa ta hääletustulemust mõjutada. Käesolevas

asjas vaidlusalune ÄS § 179 lg-st 3 tulenev õigus moodustab ühe osa osaniku teabeõigustest.

Ringkonnakohus märkis juba eespool p-s 9.3, et õigus olla otsuse tegemiseks piisavalt

informeeritud on osaniku iseseisev õigus. Kui seda õigust rikutakse ja niisuguse rikkumise

tulemusel võetakse vastu osanike otsus, siis ei ole otsuse tühisusele tuginemine vastuolus hea

usu põhimõttega.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Kulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)