2-18-18814/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

13. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18814

Tsiviilasi

Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40 korteriühistu hagi

XX vastu majandamiskulude nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. juuni 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7521,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40

korteriühistu (registrikood 80407690), lepinguline

esindaja Anne-Riin Kütt

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marge Juur

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata hageja 29. oktoobri 2020 taotlus Harju Maakohtu

5. juuni 2020 otsuses (edaspidi: maakohtu otsus) vea parandamiseks.

I.2. Maakohtu otsus tühistada kostjalt viivise 5,57 eurot väljamõistmise osas ja

jätta uue otsusega selle summa osas viivise nõue rahuldamata.

I.3. Täiendada maakohtu otsust otsustusega hagi tagamise abinõu kehtima jätmise

kohta ja täpsustada tsiviilasja hinda maakohtus vastavalt kohtuotsuse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

I.4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata arvestades

käesoleva otsuse põhjendava osa punkti 9 ja selle alapunktide põhjendustega.

I.5. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles kostjalt XX-lt

mõisteti

hageja

Tallinn,

Pikk

tn 40

korteriühistu

kasuks

välja

majandamiskulude võlgnevus 10 699,20 eurot alates 1. jaanuarist 2017 kuni

1. oktoobrini 2019, ning nõuete menetlusse võtmist käsitlevate otsustuste osas.

I.6. Muuta tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ja määrata see 7521,27 eurot.

I.7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda, välja arvatud ettenähtust

enam tasutud riigilõiv, mille tagastamise taotlused pooled võivad esitada

maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses.

2 (8)

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

II.2. Mõista kostjalt XX-lt hageja Tallinn, Pikk tn 40 korteriühistu kasuks välja

majandamiskulude võlgnevus 15 374,81 eurot perioodi eest 1. jaanuar 2016 –

1. oktoober 2019 ja 12. detsembri 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 1610,11 eurot.

II.3. Mõista kostjalt XX-lt hageja Tallinn, Pikk tn 40 korteriühistu kasuks välja

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

5. juunist 2020 põhivõla summalt 15 374,81 eurot kuni põhivõla tasumiseni,

kuid kokku mitte enam kui 13 764,70 eurot.

II.4. Harju Maakohtu 1. aprilli 2019 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu

(kohtulikud hüpoteegid summas 12 182,62 eurot korteriomandile nr 12470301

ja summas 12 182,62 eurot korteriomandile nr 12470401 hageja kasuks) jätta

kehtima otsuse täitmise tagamiseks.

II.5. Määrata tsiviilasja hinnaks maakohtus 18 220,47 eurot ja ringkonnakohtus

7521,27 eurot.

II.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Tallinn, Olevimägi 9 // Pikk tn 40 korteriühistu (hageja) esitas 12. detsembril 2018 Harju

Maakohtule hagi XX (kostja) vastu majandamiskulude ja viivise nõudes.

1.1. Hageja on korteriühistu, mis haldab Tallinnas aadressil Pikk tn 40 asuvat elamut

(edaspidi: elamu). Hageja asutati elamu korteriomanike 20. juuni 2018 üldkoosoleku otsusega.

Enne seda korraldasid korteriomanikud elamu valitsemist ARKAADIA HALDUSE AS

(edaspidi: valitseja) kaudu, kes andis elamu valitsemise hagejale üle 2017. aasta jaanuaris.

1.2. Üleandmise osas tõi hageja menetluse kestel esile, et valitseja ja hageja sõlmisid

16. jaanuaril 2017 kohustuste üleandmise kokkuleppe, millega mh nõue kostja vastu anti üle

ühistule. Lisaks märkis ta, et mõlemad valitsemisfunktsiooni täitnud subjektid esindavad

õigussuhetes elamu korteriomanikke. Seega pole sisuliselt oluline, kes valitsemisfunktsiooni

vahetult teostab ja võlgade sissenõudmisel korteriomanikke esindab.

3 (8)

1.3. Kostjale kuulub elamus kaks korteriomandit (registriosad nr 12470301 ja 12470401,

edaspidi: kostja korteriomandid). Kostja ei tasunud valitsejale ja ühistule majandamiskulusid

ega talle vahendatud kommunaalteenuste eest, kuigi korteriomanikud olid teinud otsused

vastavate tasu- ja kulumäärade kohta.

1.4. Hagiavalduses ja selle 14. jaanuari 2019 täpsustuse nõudis hageja põhivõla

12 613,11 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1615,68 eurot ja edasiulatuva viivise

maksmist kuni võla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja märkis, et

põhinõue koosneb valitseja 2016. aastal kostjale esitatud arvetest (4675,61 eurot) ja alates

2017. aasta algusest kuni 2018. aasta novembrini hageja esitatud arvetest (7937,50 eurot). Hagi

esitamisel tasus hageja riigilõivu 700 eurot.

1.5. Hageja esitas 20. märtsil 2019 nõude suurendamise avalduse, millega soovis täiendavalt

2018. aasta detsembri ning 2019. aasta jaanuari ja veebruari majandamiskulude ja

kommunaalteenuste eest 1207,14 euro tasumist. Hageja esitas uue hagihinna arvutuse, milles

arvutas ühe aasta eest lisanduvat viivist suurendatud nõudesummalt. Maakohus võttis täiendava

nõude menetlusse ja märkis, et edasiulatuva viivise nõude aluseks on põhinõue 13 820,25 eurot.

1.6. Hageja esitas 21. oktoobril 2019 taas taotluse nõude suurendamiseks. Suurendamise ese

oli 2019. aasta aprillist kuni septembrini kostjale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest

esitatud, kuid 20. oktoobri 2019 seisuga tasumata arvete summa 1554,56 eurot. Selle tulemusel

kujunes hageja põhinõudeks 15 374,81 eurot. Viivise nõuet ja hagihinda hageja samas

menetlusdokumendis ei käsitlenud, aga tasus täiendava riigilõivu 50 eurot.

1.7. Lisaks esitas hageja 18. mail 2020 järjekordse nõude suurendamise avalduse, millega

soovis nõuda kostjale 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta jaanuarist kuni aprillini esitatud

veel tasumata arvete summat koos viivisega.

1.8. Hageja taotlusel tagas maakohus hagi 1. aprilli 2019 määrusega ja rakendas hagi tagamise

abinõuna hageja kasuks kohtulike hüpoteekide seadmist kostja korteriomanditele, kummalegi

hüpoteegisummaga 12 182,62 eurot. Hagi tagamise määrus jõustus ilma edasi kaebamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Nõude üleminek valitsejalt hagejale on tõendamata. Samuti ei

tõendanud hageja mh valitseja arvete kostjale kättetoimetamist, mistõttu pole selge, millal

tekkis kostjal kohustus need tasuda. Nõudesumma ja viivise arvestus on ebaselge, hageja ei

arvestanud kostja osaliste tasumiste ega varasemas menetluses juba välja mõistetud summaga.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tegi 5. juunil 2020 otsuse (vaidlustatud otsus), mille resolutsioonis otsustas:

-

hagi rahuldada (p 3);

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 15 374,81 eurot ja 12. detsembri 2018

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1615,68 eurot (p 4);

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt alates otsuse tegemise päevast

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam

kui 13 759,13 eurot (p 5);

-

võtta menetlusse 21. oktoobri 2019 täiendav nõue 1554,56 euro saamiseks (p 1) ja

-

jätta tähelepanuta hageja 18. mai 2020 nõude suurendamise avalduse, sest see esitati

hilinenult (p 2).

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena kostjale korteriomandite kuulumise ja

hageja tegutsemise elamut haldava korteriühistuna. Samuti ei vaidle pooled arvete suuruse üle

ja kostja pole väitnud, et mõni arvetel märgitud teenus oleks alusetu. Maakohus kontrollis siiski

korteriomanike otsuste ja hageja esitatud tõendite põhjal, et arved on korrektsed.

4 (8)

3.2. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide osalise tasumise kohta, sest aastatel 2017–2018

makstud summa on õigesti loetud varasema tsiviilasja esemeks olnud nõude katteks.

3.3. Hageja põhinõude õigusliku aluse moodustavad enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud

korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 ja alates sellest kuupäevast kehtiva korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1. Hageja nõuab majandamiskulude tasumist vastavalt KÜS

§ 151 lg-te 1 ja 2 ning KrtS § 35 mõttes. Alates hageja moodustamisest tuleneb sihtotstarbeliste

maksete tegemise kohustus ka põhikirjast.

3.4. Hageja võib nõuda valitseja esitatud arvete tasumist.

Korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest

korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete

endi vastu. Samuti on ühistul õigus esitada oma nimel ka enne elamu haldamise üleandmist (st

enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike rahaline nõue ja hagi

korteriomanike eest korteriomandiseaduse (KOS) § 11 alusel kahju hüvitamiseks. Lisaks

kulude hüvitamise nõudele on lubatav esitada korteriomanikele tekitatud kahju hüvitamise nõue

ka muul alusel. Sellest järeldas maakohus, et enne ühistu moodustamist tekkinud

majandamiskulude nõuet saab käsitleda kahju hüvitamise nõudena.

Elamu teenindamise kulu maksid kostja eest teised korteriomanikud, sest arved teenuste

osutajatele on täies mahus makstud. Nii on makstud ka kostjale osutatud teenuste eest, mida

kostja pole teistele korteriomanikele hüvitanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt

kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi,

samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Selle

kohustuse täitmist on hageja õigustatud nõudma ka teiste korteriomanike eest.

3.5. Viivist võis hageja nõuda enne 1. jaanuarit 2018 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras ja

alates sellest kuupäevast KrtS § 42 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teise lause määras. Hageja nõuab

kõigilt arvetelt viivist madalama määraga, st VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Kohus nõustus

hageja viivise arvutusega summas 1615,68 eurot ja märkis, et esiletoodud asjaolud ei anna alust

viivisenõude vähendamiseks või rahuldamata jätmiseks.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

temalt mõisteti välja põhivõlg suuremas summas kui 10 699,20 eurot ja viivis. Kostja hinnangul

tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud maakohtus palub kostja jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja

ringkonnakohus panna hageja kanda.

4.1. Valitseja 2016. aasta arvete summa 4675,61 eurot mõisteti kostjalt alusetult välja hageja

kasuks. Vaidlusaluses summas arved koostas valitseja, mistõttu saab nende tasumist nõuda ka

ainult tema. Hageja ja valitseja 16. jaanuari 2017 kokkuleppest ei nähtu, et valitseja nõue kostja

vastu oleks antud üle hagejale. Samuti ei järeldu nõude üleminekut ühistu asutamise otsusest.

Maakohus väljus nõude piiridest kui rahuldas põhinõude valitseja arvete osas kahju hüvitamise

nõudena.

4.2. Viivise väljamõistmisel lähtus maakohus ekslikult kostja vastuväidete puudumisest.

Kostja vaidles hagile, sh viivise nõudele vastu. Kostja rõhutas maakohtus, et viivise arvestus ja

maksetähtpäevana märgitud kuupäevad on ebaselged. Valitsejal polnud alust nõuda arve

tasumist iga kuu 24. või 25. kuupäeval, mis märgiti arvetele kui maksetähtpäevad. Arvete

saatmine ja kostjale kättetoimetamine on tõendamata.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja alternatiivsed

viivise arvutused. Lisaks esitas hageja taotluse vaidlustatud otsuses vea parandamiseks ja palub

edasiulatuva viivise arvestuse alguseks märkida päeva peale hagiavalduse esitamist.

5 (8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kostjalt viivise

5,57 euro väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jääb otsuse resolutsioon sisuliselt muutmata, aga

ringkonnakohus lisab sellele otsustuse hagi tagamise abinõude kehtima jäämise kohta. Samuti

tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi ja täpsustada asja hinda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse küll osaliselt, aga kõik senised menetluskulud jäävad ikkagi kostja kanda.

7. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja põhivõlg 2016. aasta

arvete eest 4675,61 eurot ja viivis, samuti palus ta muuta menetluskulude jaotust. Hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt

jõustunud alates 2017. aasta algusest tekkinud võla 10 699,20 eurot väljamõistmise ja hageja

nõuete menetlusse võtmist puudutavate otsustuste osas.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas vaidluse ekslikult hagiasjana.

8.1. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses mh korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi. Korteriühistu majandamiskulude nõue vastab neile tingimustele.

8.2. Kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas

nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. Kui nõue on esitatud vales menetlusliigis,

tuleb esitajale anda võimalus täpsustada nõuet olenevalt sellest, mis liiki menetluses tuleb see

lahendada (Riigikohtu 22. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 11 ja seal viidatud

varasem praktika). Käesoleval juhul maakohus nii ei toiminud, vaid menetles hagina esitatud

avaldust hagiasjana, kuigi sisu järgi tulnuks see lahendada hagita menetluses.

8.3. Kui seadus muutus menetluse ajal ja nägi hiljem ette hagita menetluse, siis võis asja

lõpuni läbi vaadata hagimenetluses (Riigikohtu 14. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-

24747, p 17 teine lõik). Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga, sest eespool p-s 8.1 viidatud

kord kehtis juba hagi esitamise ajal.

8.4. Kui menetlusliigiga on eksitud, saab erandina asja siiski lõplikult lahendada menetlusliiki

muutmata. Kohane on lähtuda sellest, kas hageja soovitav tulemus on võimalik saavutada ka

valet liiki menetluses. Sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones

otstarbekusest lähtuv seadusandja otsustus. Seetõttu ei ole hagita asja lahendamine

hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse

ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Seda kinnitavad TsMS § 631 lg 4 ja § 668 lg 4,

mille järgi ei või apellatsioon ega kassatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli

lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, v.a juhul, kui sellele tugineti õigel ajal

ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus (Riigikohtu 20. aprilli 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 17 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika).

8.5. Käesolev juht on piisavalt erandlik seeläbi, et maakohtu otsus vaidlustati üksnes osaliselt

ja kumbki pool ei tugine apellatsioonimenetluses sellistele rikkumistele, milles avalduks hagi-

ja hagita asja eripära. TsMS § 616 võimaldab hagi tagamise asemel kohaldada esialgset

õiguskaitset. Osaliselt jõustunud otsuses on pooli nimetatud hageja ja kostjana, samasugune on

tähistusviis hagi tagamise määruses. Asjas tervikuna tehtav lahend ei muutuks selgemaks, kui

nüüd tähistusviisi muuta. Neil kaalutlustel saab asja lahendada lõpuni hagimenetluses.

9. Põhivõla osas on apellatsioonimenetluses vaidlus sisuliselt küsimuses, kas korteriühistu

võib nõuda korteriomanikult selle võla tasumist, mis tekkis enne ühistu moodustamist ajal, mil

korteriomanike ühiseid huvisid esindas valitseja, kes koostas majandamiskulude kohta arved ja

nõudis sel ajal tasumist endale. Kostja ei vaidlusta valitseja arvete suurust ega nende tasumise

kohustust. Ta piirdus põhinõude osas vastuväidetega, et vastav nõue saab olla üksnes valitsejal

ja seenõue ei ole hagejale üle läinud.

6 (8)

9.1. Maakohus rahuldas kõnealuse osanõude sisuliselt kahju hüvitamise nõudena ning viitas

sealjuures KOS §-le 11 ja AÕS § 75 lg-le 1. Kostja heidab mh ette sellise õigusliku

kvalifikatsiooni üllatuslikkust. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama,

mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud

menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude

alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise

seadust. Siiski peab kohus poolte käsitlusest erinevat õiguslikku kvalifikatsiooni pooltega

arutama (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12).

9.2. Ringkonnakohus maakohtu õigusliku käsitlusega ei nõustu. Esiteks ei teki eelmises

p-s 9.1 viidatud materiaalõiguse normide alusel kahju hüvitamise nõuet. Teiseks ei tuvastanud

maakohus kahju hüvitamise üldisi eeldusi.

Vaidlusalune nõudeosa kujunes neist majandamiskulude maksetest, mida kostja pidanuks

tasuma ajal, kui korteriühistut ei olnud veel moodustatud. Maakohus tuvastas ja pooled ei ole

kahtluse alla seadnud, et korteriomanikud olid KOS § 20 lg 1 alusel otsustanud nimetada

valitseja. KOS § 21 lg 1 p 4 järgi valitses valitseja korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid

ning tal oli KOS lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigus korteriomanike nimel nõuda sisse ja võtta vastu

kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. KOS § 21 lg 4 esimene lause

nägi ette valitseja kohustuse säilitada korteriomanike vara muust varast eraldi.

Eelmises lõigus loetletud normidest järeldub, et valitsejal endal ei tekkinud majanduskava

alusel perioodiliste maksete nõudeid korteriomanike vastu, vaid need nõuded kuulusid korteri-

omanikele ühiselt (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9;

9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10 teine lõik; 25. mai 2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12 teine lõik).

9.3. Hageja moodustamise ajal kehtis KÜS, alates 1. jaanuarist 2018 reguleerib korteriühistu

ja liikmete õigussuhteid KrtS.

9.4. KÜS § 2 lg 1 kohaselt oli korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate

ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide

esindamine. Liikmete ühine huvi on mh vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine

mõtteliste osade majandamiseks. KÜS § 2 lg-s 1 kasutatud sõna „esindamine“ ei tule mõista

kui korteriühistu seadusjärgset esindusõigust (õigust tegutseda esindatava ehk korteriühistu

liikme nimel). Enne elamu haldamise üleandmist tekkinud korteriomanike ja üürnike poolt

tasutud remondirahadest tuleneva nõude osas sai korteriühistu KÜS § 2 lg 1 järgi oma liikmete

õiguste kaitseks kohtusse pöörduda oma nimel. Seetõttu võis korteriühistu oma nimel endale

täitmiseks esitada neid korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide

kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist

korteriühistutele (Riigikohtu 10. veebruari 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04, p 23 esimene

lõik, vt ka maakohtu viidatud 27. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-12, p 10).

9.5. KrtS ei sisalda KÜS § 2 lg-ga 1 sõnastuse poolest sarnast normi. Siiski näeb KrtS § 12

lg 1 ette, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad

kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 järgi

valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset samuti korteriühistu kaudu.

Viidatud KrtS-i sätete mõttele vastab käsitlus, et korteriühistu saab ka alates 1. jaanuarist 2018

esitada oma nimel endale täitmiseks neid korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad

eluruumide kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise

üleandmist korteriühistutele.

9.6. Seega rahuldas maakohus põhinõude mh 4675,61 euro saamiseks kokkuvõttes õigesti,

aga sellekohased põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse p 9 ja selle alapunktidega.

7 (8)

10. Viivise väljamõistmise vaidlustab kostja tervikuna.

10.1. Hageja nõudis algse hagiavalduse ja selle täpsustuse järgi viivist 12. detsembri 2018

seisuga 1615,68 eurot ja alates hagiavalduse esitamisele järgneva aja eest (st alates

13. detsembrist 2018) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja suurendas

20. märtsi 2019 avaldusega esimest korda põhinõuet ja ei muutnud selles avalduses viivise

nõuet. Siiski nähtub nõude suurendamise avalduses esitatud hagihinna arvutusest, et hageja

soovis ka suurendatud nõudeosalt viivist. Hageja suurendas 21. oktoobril 2019 teist korda

põhinõuet, selles avalduses viivise nõuet ei käsitletud. Kokkuvõttes soovis hageja viivise

väljamõistmist ka suurendatud nõudesummadelt vähemalt alates nende kohtule esitamisest.

10.2. Maakohus lahendas viivisenõuded osaliselt. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4

rahuldati hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viivise nõue

summas 1615,68 eurot ja p-s 5 mõisteti välja viivis põhivõla summalt alates otsuse kuupäevast.

Seega on lahendamata nõue viivise saamiseks menetluse ajal. TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud

ajaliste piirangute tõttu ei saa maakohus enam teha täiendavat otsust, samuti ei saa

ringkonnakohus kostja kaebuse alusel välja mõista hageja kasuks täiendavat viivist.

10.3. Hageja esitas 29. oktoobri 2020 taotluse vaidlustatud otsuses vea parandamiseks. Ta

palus muuta edasiulatuva viivise arvestamise alguskuupäeva ja asendada vaidlustatud otsuses

viivise arvutamise algusajana märgitud otsuse päev hagiavalduse esitamisele järgneva päevaga.

Kosja vaidles taotlusele vastu. Hageja taotlus jääb rahuldamata, sest selle ese ei ole kirja- või

arvutusviga ega ilmne ebatäpsus TsMS § 447 lg 2 esimese lause tähenduses. Hageja taotletud

parandus muudaks otsuse sisu, sest kostjalt mõistetaks sel juhul viivis välja pikema

ajavahemiku eest. Selline parandamine ei ole lubatav (vt Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 10 ja seal viidatud varasem praktika).

10.4. Resolutsiooni p-ga 4 mõistis maakohus 1615,68 eurot välja 12. detsembri 2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisena. Selles osas on piisav kontrollida, kas selleks kuupäevaks

oli hagejal tekkinud õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta viivist vähemalt selles summas.

10.5. KÜS § 7 lg 4 andis korteriühistule õiguse nõuda majandamiskulude maksmisega

viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Hageja arvutas ja nõudis viivist sellest madalamas määras, mis

hagiavalduse p 4.2 järgi oli hageja teadlik ja selgelt väljendatud otsustus. Sellises olukorras pole

kohtul võimalik viivist korteriühistu esitatud arvete summadelt ka välja mõista suuremas

summas, kui on märgitud hagiavalduse lisas nr 3. Küll aga saab viidatud normist järeldada, et

korteriühistu majandamiskulu nõue muutus iga kuu lõpuks sissenõutavaks. Neil kaalutlustel

nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja esitatud arvetelt on viivis arvutatud õigesti.

10.6. Valitseja koostatud arvete summadelt nõuab hageja samuti viivist, aga arvestab seda

pärast iga 25. kuupäeva möödumist. Kostja kaebuse ühe väite kohaselt ei tuvastanud maakohus

nõude sissenõutavaks muutumise aega. Maakohtus põhjendas hageja tasumise tähtpäeva hoone

majandamise pikaaegse praktikaga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sellise praktika kohta

puuduvad piisavad tõendid.

10.7. KOS ei sätestanud, millal muutub KOS § 13 lg 1 alusel esitatav nõue sissenõutavaks.

Kirjeldatud olukorras kohalduvad VÕS § 82 sätted, st kohustuse täitmise tähtpäev saab tuleneda

võlasuhte olemusest (lg 1 alt 2) või tuleb kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul (lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et valitseja vahendusel esitatud majandamiskulude nõue on piisavalt

sarnane korteriühistu vastava nõudega, et lugeda VÕS § 82 lg 1 alt 2 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 4 alusel selle sissenõutavuse ajaks kalendrikuu lõpp. Seega saab hageja nõuda

valitseja koostatud arvetelt viivist samadel alustel nagu enda arvetelt.

8 (8)

10.8. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses alternatiivsed viivise arvutused (dtl 1034),

millele kostja ei esitanud arvutuslikke vastuväiteid. Eelmises p-s 10.7 kirjeldatud

õiguskäsitlusele vastab hageja 29. oktoobri 2020 menetlusdokumendi lisas esitatud variant 2.

Selle järgi oli hagiavalduse esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis 1610,11 eurot.

Nimetatud summas on hageja viivise nõue põhjendatud ja maakohtus õigesti rahuldatud.

Ülejäänud summas 5,57 eurot (= 1615,68 – 1610,11) jätab ringkonnakohus viivise nõude

rahuldamata. Vastavalt muutub ka edaspidi nõutava viivise piirsumma, selleks kujuneb

13 764,70 eurot (= 15 374,81 – 1610,11).

10.9. Kostja leiab lisaks, et viivise nõuet ei saa üldse rahuldada, kui hageja ei esita selget viivise

arvestust. Selles osas heidab kostja ette ebaõiget päevade arvestust. See vastuväide ei ole

põhjendatud. Hageja tabelites viivise arvutamisel aluseks võetud päevade arv vastab

arvutuslikult päevade arvule kuni 12. detsembrini 2018 (kaasa arvatud).

11. Maakohus tagas hagi 1. aprilli 2019 määrusega ja määras seada kostja korteriomanditele

kummalegi kohtulik hüpoteek summas 12 182,62 eurot. Vaidlustatud otsuses ei märkinud

maakohus seisukohta hagi tagamise kohta, millega rikkus TsMS § 442 lg 5 esimeses lauses

sätestatud kohustust lahendada hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Selle puuduse

saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 445 lg 2 alusel jääb hagi tagamise abinõu kehtima,

sest see on lahendi täitmise tagamiseks vajalik ja hageja ei taotlenud tagamise tühistamist.

12. Kokkuvõtvalt rahuldatakse nii hagi kui ka apellatsioonkaebus osaliselt.

13. Järgmiseks teeb kohus tsiviilasja hinna ja menetluskuludega seonduvad otsustused.

13.1. Maakohus märkis asja hinna 18 223,80 eurot, mis on arvutuslikult ebatäpne. Hind maa-

kohtus oli TsMS § 124 lg 1 esimese lause, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 18220,47 eurot (= 15374,81

+ 1615,68 + 15374,81 × 8%). TsMS § 137¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda.

13.2. Kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel määras ringkonnakohus asja hinna

samuti ekslikult. Kostja vaidlustas temalt põhivõla 4675,61 eurot ja kogu viivise

väljamõistmise. Seega on asja hind ringkonnakohus eelmises alapunktis viidatud sätete ja

TsMS § 137 lg 1 järgi 7521,27 eurot (= 4675,61 + 1615,68 + 15374,81 × 8%). Juhindudes

TsMS § 136 lg 4 teisest lausest muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses.

13.3. Hageja tasus hagiavalduselt ja nõude suurendamise avalduselt ning kostja kaebuselt

riigilõivu sätete järgi, mis käsitlevad hagimenetluse lõivu. Ringkonnakohus leidis eespool p-s 8

ja selle alapunktides, et vaidlus tulnuks lahendada hagita asjana. Seega ei pidanud pooled lõivu

tasuma rohkem kui riigilõivuseaduse § 59 lg-tes 5 ja 15 ette nähtud ehk kumbki 50 eurot. Hagi

tagamise taotluselt nõutav riigilõiv on sama, mis esialgse õiguskaitse taotluse korral. TsMS

§ 150 lg 1 p 1 võimaldab pooltel esitada maakohtule taotluse enamtasutud lõivu tagastamiseks.

Otstarbekas on seda teha menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse raames.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

13.4. Menetluskulud tuleb eespool p-s 8 esitatud kaalutlustel jaotada hagita menetluse sätete

järgi. Hageja nõuete rahuldamise ulatus on tsiviilasja hinna arvutamise reeglitest juhindumise

korral 99,97% (= (15 374,81 + 1610,11 + 15 374,81 × 8%) : 18220,47). Sellisel juhul tuleb kõik

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel ikkagi kostja kanda.

14. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi menetluskulude

jaotuse. Selles pole vaja korrata maakohtu menetluslikke otsustusi nõuete menetlusse võtmise

kohta, sest need ei mõjuta otsuse täitmist. Samuti pole vaja korrata poolte isiku- ja

registrikoode, mis nähtuvad otsuse sissejuhatusest.

(allkirjastatud digitaalselt)