3-19-1868/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1868

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.07.2019 otsuse nr

13-21/00433-2 ja 09.09.2019 vaideotsuse nr 6-1/4451-

tühistamiseks

ning

Maksu-

ja

Tolliameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Diana

Talpsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13.10.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus

haldusasjas nr 3-19-1868 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-18-1868

2(6)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX ema YY suri 30.05.2018. XX päris emale kuuluva vara, sh II pensionisamba osakud.

XX võõrandas päritud osakud ja AS Pensionikeskus maksis XXile välja 14 935,68 eurot,

millelt peeti kinni tulumaks 2987,14 eurot. Väljamakse tulemusel suurenes XXi 2018. aasta

tulu selliselt, et maksuvabaks tuluks arvestati 0 eurot ja XXil tuli 2018. aasta füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni järgi 01.07.2019 juurde maksta tulumaksu 1017,78 eurot. Maksu- ja

Tolliamet (MTA) ajatas XXi taotluse alusel maksuvõla nii, et XX pidi tasuma igakuiselt 93

eurot. Viimane maksetähtaeg oli 31.05.2020.

2. XX esitas MTA-le 20.06.2019 taotluse kustutada maksuvõlg maksukorralduse seaduse

(MKS) § 114 lg 3 alusel selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu.

Ema surm raske haiguse tõttu ja tulumaksu juurdemakse oli ettenägematu. AS Pensionikeskus

väljamakseta oleks taotleja 2018. aasta tulu olnud selline, et ta oleks saanud vähemalt 56,86

euro suuruse tulumaksutagastuse. Taotleja ei saanud mõjutada oma ema surmaga seotud

asjaolusid. Ühekordne ootamatu sissetulek ei peegelda taotleja tegelikku maksevõimet.

Taotleja päris oma emalt ka Viimsis asuva korteri koos pangalaenuga (päranduse

vormistamise hetkel 47 866,26 eurot). Korteri võõrandamine ei olnud kõiki asjaolusid

arvestades mõistlik. Seega lisandus taotlejale igakuine kohustus panga ees. Kaebajal oli

täiendavaid kulutusi ka seoses töökoha vahetusega. II pensionisamba osakute väljamaksmine

ei olnud võimalik osade kaupa või 2019. aastal selliselt, et taotlejal puudunuks vajadus

tulumaksu juurde maksta.

3. MTA jättis 18.07.2019 otsusega nr 13-21/00433-2 taotluse rahuldamata.

Maksuvõla kustutamine ebaõigluse kaalutlustel on põhjendatud, kui selle tekkimine ei

sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid

kõrvaldada. Tegemist on kõrvalekaldega ühetaolise maksustamise põhimõttest, mistõttu see

peab olema erandlik. Maksuvõlga ei saa kustutada ainult makseraskuste tõttu, sest see oleks

ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes. Sellises olukorras on kohane

maksuvõla ajatamine, mida on taotlejale võimaldatud. Maksuvaba tulu arvestamise uus kord

jõustus 2018. aastal ja taotleja teadis tulumaksukohustusest ette, sest palus AS-l

Pensionikeskus väljastada II pensionisamba osakud osade kaupa. Tulumaksukohustust ei

tekitanud mitte taotleja ema surm (mida ei saanud ette näha), vaid pärandvara realiseerimine

(mida taotleja tegi teadlikult). Teised pärijad oleksid olnud taotlejaga samas olukorras, sest ka

neile ei oleks osakuid väljastatud osade kaupa. Maksuvaba tulu arvestamise regulatsioon,

mille kohaselt lisatulu saamise korral tekib või suureneb ka tulumaksukohustus, kehtib

ühtviisi kõigi isikute suhtes. Järelikult ei esine taotleja puhul mingeid erilisi asjaolusid,

võrreldes teiste maksukohustuslastega.

4. XX esitas vaide, mille MTA jättis 09.09.2019 vaideotsusega nr 6-1/4451-2 rahuldamata,

lisades 18.07.2019 otsusele järgmist.

Vaide esitaja sai valida, kas kanda emalt päritud II pensionisamba osakud oma

pensionikontole või võtta rahas välja (sh oli võimalik osa neist kanda kontole ja osa rahas

välja võtta). Rahas väljavõtmise korral tuleb maksta tulumaksu, mis omakorda võib mõjutada

aastatulu suurust ja tekitada kohustuse maksta juurde tulumaksu. See ei ole ebaõiglane ega

3-18-1868

3(6)

riku vaide esitaja õigusi. Kõnealune tulu ümberarvestamise regulatsioon kehtib ühtviisi kõigi

maksuvabadust rakendanud maksukohustuslaste suhtes. Tulumaksuseadus (TuMS) võimaldab

rakendada n-ö jooksvalt maksuvaba tulu ja kui isik otsustab seda kasutada, võtab ta endale

riski, et võib aasta jooksul saada täiendavat (prognoosimatut) tulu, mille tõttu maksuvaba tulu

väheneb või kaob ning aasta kokkuvõttes tuleb isikul tulumaksu juurde maksta. Isikul on

võimalik maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või osaliselt loobuda. Kuna ka vaide

esitajal oli valikuvõimalus, oleks tema maksuvõla kustutamine ebaõiglane teiste

pensioniosakute võõrandamisest lisatulu saanud isikute suhtes. Riik ei sundinud vaide esitajat

müüma 2018. aastal kõiki pensioniosakuid.

Tulumaksukohustuse tekkimine ei tähenda vältimatult tulumaksuvõla tekkimist. 2018. aasta

tulumaksu tasumise tähtaeg oli alles 01.07.2019 ning vahepeal sai vaide esitaja valida, kas

kasutada kogu pensioniosakute eest saadud summat muudeks kuludeks või hoida osa sellest

tulumaksu tasumiseks. Vaide esitaja valis kogu summa ärakulutamise tee. Seega sõltus

tulumaksuvõla tekkimine vaide esitajast endast. Pole ka esitatud tõendeid, kas kõigi vaide

esitaja väidetud kulutuste tegemine oli üldse vältimatu. Maksudeklaratsioonide järgi sai vaide

esitaja 2018. aastal brutotulu (pensioniosakute võõrandamist arvestamata) umbes 1190 eurot

kuus ning 2019. aasta tulud on samas suurusjärgus. Vaide esitaja on suutnud tasuda ajatatud

maksuvõlga. Sotsiaalmeedia kontodelt nähtuvalt on vaide esitajal piisavalt vahendeid, et käia

sageli välisreisidel, restoranides söömas jne. Ei ole õiglane, kui vaide esitaja saaks pärimise

teel hüved (varad ja õigused), kuid mitte sellega seotud kohustused. Otsus võtta vastu oma

emalt päritud korter koos pangalaenuga oli vaide esitaja valik. Kui laenumaksete tasumine

käis üle jõu, tulnuks 83 m2 suurune korter müüa ja soetada jõukohasem eluase. Väited Viimsi

korterite hinnalangusest ei ole tõendatud.

5. XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses MTA 18.07.2019 otsus ja

09.09.2019 vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat vaadata taotlus uuesti läbi.

Kaebaja kordas haldusmenetluses esitatud väiteid ja lisas järgmist.

Vaidlustatud otsused on üldsõnalised ja kaalutlusvigadega. MTA on õigustanud üksnes

taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja maksuvõla kustutamine ei kahjustaks avalikku huvi,

sest summa on riigieelarve tulusid arvestades üliväike. Kaebaja ei tuginenud oma taotluses

makseraskustele, vaid ema surma tulemusena tekkinud asjaolude ebaõiglusele. Seega osa

kaalutlusi on asjassepuutumatud. Võrdse kohtlemise aspekte ei ole sisuliselt analüüsitud.

Hoopis kaebajat on koheldud ebavõrdselt, võrreldes isikutega, kes on pärandina saanud mingi

muu vara peale II pensionisamba osakute, mida saab võõrandada või mille eest saab tasu

laekuda osade kaupa nii, et see ei mõjuta nende isikute maksuvaba tulu suurust. Kaebajal

puudus võimalus oma maksukohustust mõjutada.

Kaebaja seisukohtade õigsust toetab ka 01.01.2020 jõustunud TuMS § 23 lg 4 muudatus,

millega tagasiulatuvalt kõrvaldati aasta lõpus sünnitus- või koondamishüvitise väljamaksmisel

tekkinud ja maksuvaba tulu mõjutanud ebaõiglus, ning nn kogumispensioni reform, millega

kogumispensioni II samba väljamaksed jäetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestamisest

välja (TuMS § 23 täiendamine lõikega 5).

6. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäi haldusmenetluses avaldatud

seisukohtade juurde ja lisas järgmist.

Kaebaja ei ole samas olukorras aasta lõpus sünnitanud naistega. Kaebajat ei ole teiste

pärijatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Kogumispensioni reform ei mõjuta praegust

vaidlust.

3-18-1868

4(6)

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

MTA ei ole rikkunud kaalutlusreegleid. Vaidlustatud otsused on kooskõlas väljakujunenud

haldus- ja kohtupraktikaga. Kaebaja maksukohustus ei tekkinud ema surma, vaid pärandvara

realiseerimise tulemusel. See polnud asjaolu, mida kaebaja ei saanud mõjutada.

Maksukohustus tekib ka teistel kaebajaga sarnases olevatel isikutel, kes samuti ei saa

pensioniosakuid osade kaupa realiseerida. Kuna kaebaja suhtles AS-ga Pensionikeskus

osakute osalise võõrandamise teemal, pidi ta tulumaksukohustuse tekkimist möönma.

Kaebajal oli võimalik valida, millises osas pensioniosakuid realiseerida (võtta osaliselt raha

välja ja osaliselt kanda pensioniosakud oma kontole). Kokkuvõttes oli kaebajal võimalik oma

tulumaksukohustust planeerida. Seda, et maksukohustus paneks kaebaja majanduslikult

raskesse olukorda, kaebaja ei väida. Avaliku huvi seisukohalt ei ole oluline mitte kaebaja

maksuvõla osakaal riigieelarve tuludest, vaid maksukohustuslaste võrdne kohtlemine.

Kaebaja ei olnud samas olukorras sünnitushüvitise saajatega (TuMS § 23 lg 4). Lapse sünni

aega ei ole võimalik valida, kuid kaebajal oli võimalik vältida erakorralise tulu tekkimist,

jättes pensioniosakud osaliselt või täielikult võõrandamata ja kanda need oma kontole. Enne

pärandi vastuvõtmist oli kaebajal võimalik kaaluda, kas ja mille arvelt on tal võimalik

teenindada emale kuulunud korteriomandiga seotud laenukohustust. II pensionisamba

reformiga seotud seaduse jättis Vabariigi President välja kuulutamata põhiseadusega vastuolu

tõttu, mistõttu puudub vajadus sellega seonduvat analüüsida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.06.2020 otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varem esitatud seisukohtade juurde, rõhutades

järgmist.

Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta II pensionisamba reformiga seotud TuMS

muudatused. Kaebaja ei taotlenudki, et neid norme kohaldataks tema suhtes tagasiulatuvalt,

vaid selgitas, et planeeritav muudatus kinnitab väidet kaebaja maksuvõla tekkimise

ebaõiglusest ja seadusandja tahtest sedalaadi ebaõiglus kõrvaldada. President ei lugenud

põhiseadusega vastuolus olevaks TuMS § 23 täiendamist lõikega 5.

Kaebaja jääb seisukohale, et tema maksuvõlg tekkis temast mitteolenenud asjaoludel ja selle

sissenõudmine on seetõttu ebaõiglane. Pärandina saadud laenukohustuse teenindamine ei

olnud võimalik kaebaja igapäevase sissetuleku arvelt, mistõttu oli kaebaja sunnitud II

pensionisamba osakud võõrandama, et teenindada laenukohustust selle eest laekunud raha

arvelt. Kaebaja oleks soovinud võõrandada pensioniosakud osade kaupa, kuid see ei olnud

võimalik. Samuti polnud võimalik pensioniosakute korraga võõrandamise korral tasumine

osade kaupa. Seadusandja pani jäikade reeglitega kaebaja olukorda, kus tal ei olnud

valikuvõimalusi, sest raha oli vajalik päranduseks saadud laenukohustuse teenindamiseks.

Sellega oli kaebaja ebavõrdses olukorras, võrreldes nende isikutega, kes pärisid muud liiki

vara, mille võõrandamisel ei olnud taolisi piiranguid.

Kaebaja kaasus on võrreldav n-ö sünnituslehtede kaasusega. Sama hästi võiks väita, et kuna

rasedus kestab keskmiselt 40 nädalat, on emal üldjuhul võimalik valida lapse sünni aega;

naine saab ise otsustada, kas jääda sünnituspuhkusele 30 või 70 päeva enne lapse eeldatavat

sünniaega; võimalik on valida, kas üldse taotleda sünnitushüvitist või vältida sellega

kaasnevat mõju aastatulule. Seadusandja ei esitanud selliseid väiteid, vaid kõrvaldas tekkinud

ebaõigluse seaduse tasandil.

3-18-1868

5(6)

Vaidlustatud haldusaktid on kaalutlusvigadega ja formaalsed.

9. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja märkides täiendavalt järgmist.

II pensionisamba reformi puudutavad õigusaktid ei ole vastu võetud ega puuduta praegust

vaidlust. Seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt kehtestab riiklikud maksud seadus, mistõttu nii

maksukohustuse tekkimise kui ka sellest vabastamise alused peavad sisalduma seaduses.

Maksuhaldur ei saa lähtud õigusaktist, mis ei ole veel jõustunud. Lisaks puudub

pensionireformiga seotud seadusemuudatustel tagasiulatuv mõju.

Maksuvõla sissenõudmine ei ole kaebaja suhtes ebaõiglane, sest maksuvõlg ei tekkinud

kaebajast mittesõltunud asjaoludel.

Kaebaja ei ole samas olukorras isikuga, kes saab IV kvartalis sünnitushüvitist. Valida (täpselt

planeerida) pole võimalik ei lapseootele jäämise ega ka lapse sünni aega. Kaebajal oli

valikuvõimalus olemas.

Vaidlustatud haldusaktid ei ole kaalumisvigadega. Vastustaja pidi hindama, kas maksuvõla

sisse nõudmata jätmiseks on mingeid erakorralisi asjaolusid, mis seavad kaebaja teiste

maksukohustuslastega võrreldes ebaõiglasesse olukorda, ja seda on vastustaja teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellant leiab jätkuvalt, et tema maksuvõlg oleks tulnud kustutada selle sissenõudmise

ebaõigluse tõttu.

11. MKS § 114 lg 3 alusel võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase

põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on

lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas

vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest

kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses.

12. Maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet

ühetaolise maksustamise põhimõttest ning selle eesmärk on erandlikel ja ettenägematutel

põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet

õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt.

Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on

osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud

selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem

võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamiseks ei ole alust näiteks siis, kui maksukohustuslane

võttis tehingute tegemisel ise kõrgendatud riski, mida oleks pidanud ette nägema ja mida oleks

saanud vältida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14;

25.09.2019 otsus nr 3-18-1276, p 10; vt ka Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p-d

22–25 ja 28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14).

13. Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduri 18.07.2019 otsus ja 09.09.2019 vaideotsus on

eespool toodud põhimõtetega kooskõlas ning vaidlustatud haldusaktides ei ole selliseid

kaalutlusvigu, mis annaks alust nende tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas

halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Kaebaja ei saanud mõjutada oma ema surmaga seotud asjaolusid, kuid ta sai teadlikult

otsustada nii ema pärandi vastuvõtmise kui ka pärandvara realiseerimise viisi üle. Seega oli tal

võimalus ette näha ka pärandavara realiseerimisest saadava tulu tekkimist ning selle mõju oma

maksuvaba tulu arvestusele ja tulumaksukohustuse tekkimisele. Kaebajaga sarnases olukorras

3-18-1868

6(6)

olid kõik teised isikud, kes pärisid II pensionisamba osakud. Järelikult ei ole kaebaja olukord

erandlik. Kaebajale võimaldati maksuvõla tasumist osade kaupa pikema aja vältel.

14. 01.01.2020 jõustunud TuMS § 23 lg-ga 4 anti isikule, kellele makstakse neljandas

kvartalis

välja

sünnitus-,

lapsendamis-

või

koondamishüvitis,

õigus

taotleda

tuludeklaratsioonis ümberarvutamist selle hüvitise osa eest, mida makstakse välja väljamakse

tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse

aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Sellega soovis seadusandja leevendada

nende isikute olukorda, kellele makstakse aasta lõpus asendussissetulekuna käsitatavat

ravikindlustushüvitist või töötasuga seotud hüvitist korraga mitme kuu eest, kusjuures hüvitise

saajal puudub võimalus kas üldse (koondamishüvitis) või olulisel määral (sünnitushüvitis)

mõjutada hüvitise väljamaksmisega seotud asjaolusid (vt Riigikogu XIV koosseisu 106 SE

seletuskiri). Kaebaja olukord oli erinev. Maksuhaldur on vaidlustatud haldusaktides piisava

põhjalikkusega selgitanud, et oma emalt päritud II pensionisamba osakute realiseerimise viis

(võtta kohe kõik osakud rahas välja, kanda kõik osakud enda kontole, võtta osa rahas välja ja

osa kanda enda kontole) ja seega ka tulu tekkimine oli kaebaja kontrolli all. Päritud

pensioniosakute võõrandamisest saadud tulu ole ka sisuliselt sarnane kaebaja viidatud

hüvitiste maksmisega, sest see polnud mõeldud kaebaja mingi pikema perioodi sissetuleku

asendamiseks.

15. Kohustusliku kogumispensioni reformi puudutavad seadusemuudatused on nüüdseks välja

kuulutatud ja avaldatud ning osaliselt ka jõustunud. See ei mõjuta siiski praeguse vaidluse

lahendamist.

Seadusandjal

on

pensionisüsteemi

kujundamisel

ja

sellega

seotud

maksuvabastuste

sätestamisel

ulatuslik

kaalutlusruum.

Reformi

tulemusel

otsustas

seadusandja senist regulatsiooni muuta ja kehtestada II pensionisamba vabatahtliku

kogumisskeemina, võimaldamaks isikul endal laiemalt otsustada kogutud raha paigutuse üle.

Muu hulgas muudeti TuMS § 23 lg-t 5 nii, et alates 01.01.2021 on pensionifondist pärijale

tehtud väljamaksed tulumaksuvabad. Neil muudatustel ei ole tagasiulatuvat mõju, nagu

kaebaja isegi märgib. Sellistele seadusandja pädevusse jäävatele sotsiaal- ja maksupoliitilistele

muudatustele ei saa anda kaudset tagasiulatuvat mõju ka maksuvõla kustutamise menetluse

kaudu. Maksuhaldurilt ei saa maksuvõla kustutamise kaalumisel nõuda seadusandja tulevaste

poliitiliste valikutega arvestamist ja sellele tuginedes kehtivate maksuseaduste kõrvalejätmist.

Kaebaja soovib sisuliselt, et ebaõiglaseks tunnistatakse mitte tema olukord, vaid 2018. ja

2019. a-tel kehtinud õigusaktid, mis puudutavad II pensionisamba osakute pärimist,

realiseerimist ja sellelt tulumaksu tasumist. See ei ole MKS § 114 lg 3 eesmärk. MTA saab

selle menetluse raames otsustada konkreetse üksikjuhtumi, mitte maksusüsteemi ebaõigluse

üle.

16. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)