2-20-16422/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-16422

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16422

Tsiviilasi

M. K. hagi E. K. ja L .K. vastu elatise

vähendamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja M. K. (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Piret

Pallo,

e-post

piret.pallo@pallo.ee;

kostja I E. K. (ik XXX; elukoht XXX);

kostja II L .K. (ik XXX; elukoht XXX);

kostjate seaduslik esindaja A. K. (ik XXX; elukoht

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks M. K. hagi E. K. ja L .K. vastu elatise

vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud M. K. kanda. E. K. l ja L .K. l hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte M. K. lepingulisele esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M. K. (hageja, isa) esitas 09.11.2020 Tartu Maakohtule hagi E. K. ja L .K. (kostjad,

lapsed) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada alates hagiavalduse

esitamisest XX.XX.XXXX notariaalaktiga kokku lepitud elatist kummagi kostja

ülalpidamiseks 0 euroni kuus.

2. Hagiavalduses esitatust nähtuvalt sõlmisid hageja ja A. K. (kostjate seaduslik

esindaja, ema) XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud elatisraha maksmise kokkuleppe ja

nõusoleku sundtäitmisele allumiseks. Vastavalt lepingu punktidele 1.2 ja 1.4 maksab

hageja kummagi kostja ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks

saamiseni või juhul kui kostja õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka

pärast täisealiseks saamist, kuid mitte kauem kui kostja 21-aastaseks saamiseni ning annab

nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele elatisraha maksmise kokkuleppest tulenevate

rahaliste nõuete täitmiseks.

Hagist ei nähtu, et hageja oleks edastanud kostjate seaduslikule esindajale elatisraha

maksmise kokkuleppe ülesütlemise teate.

3. Kohus selgitab, et kuna hagejalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud ning

tegemist ei ole kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatisega, ei saa hageja

esitada hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et kui kohtulahendiga ei ole elatist välja mõistetud, ei saa esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete

suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr 2-17-2426, p 11.2).

TsMS § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

Kuna hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tuleb hagi jätta menetlusse

võtmata. Kuivõrd hagi on esitatud elektrooniliselt, tuleb see TsMS § 372 lg 4 teise lause

alusel lugeda hagejale tagastatuks.

4. Kohus märgib, et esitatu põhjal võib olla alust arvata, et hageja ja laste ema sõlmitud

leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmise

kohta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Sellega seoses juhib kohus

hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele 23.02.2016 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-

101-15, kus Riigikohus leidis viidatud lahendis muu hulgas järgmist.

Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem

kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla

suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse

ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes,

mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes

vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda

isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes.

Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei

kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise

väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 teine lause, st selleks ei ole vaja

vanemal esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise

eesmärgil. Ka kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil ei ole vähemasti üldjuhul

kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue.

Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise

suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda

ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval

põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude

muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, so osas, milles elatist maksma

kohustatud

vanemalt

ei

saa

kõiki

asjaolusid

arvestades

mõistlikult

nõuda

ülalpidamiskokkuleppe

täitmist

kokkulepitud

suuruses

kokkulepitud

tähtpäevani,

so üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe

ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid

saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.

Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese

sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet

saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem

mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt

erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt.

Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik)

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes

ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. TMS § 221 lg 1 järgse hagi

esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus

eeldada. Vaidluse korral täitedokumendi sisu üle võib selle selgitamiseks esitada hagi

TsMS § 368 lg 2 alusel.

5. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik