3-20-2171/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-20-2171

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2171 Määruse kuupäev

11. november 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

A. L taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja A. L Resolutsioon

1. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

3. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1. A. L esitas Viru Maakohtule taotluse riigipoolse õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt tasus avaldaja 11.03.2020.a 35 eurot uue ID-kaardi vormistamise eest, kuid dokumendid on seniajani tegemata. Vangla ametnikud ei anna avaldajale selle kohta mingit infot ning ignoreerivad avaldaja pöördumisi. Avaldaja võttis 35 eurot väidetavalt tagatise vastu ning seetõttu vajab 35 euro tagastamist. Probleemi lahendamiseks vajab avaldaja riigi õigusabi. Taotluses kirjeldatud asjaoludel on avaldaja eesmärk esitada kohtule kaebus Viru Vangla (vanglaametnike) tegevusele.

2. Viru Maakohtu 21.10.2020 määrusega keelduti A. L taotluse menetlusse võtmisest..

3. Taotleja A. L esitas 5.11.2020 Tartu Halduskohtule uue taotluse riigipoolse õigusabi saamiseks.

PÕHJENDUSED

4. Taotluses kirjeldatud asjaoludel on avaldaja eesmärk esitada kohtule kaebus Viru Vangla tegevusele.

5. Taotlusest ei ole üheselt arusaadav, kas taotleja on juba läbinud vangistusseaduse § 11 lg

5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Taotleja võib soovida riigi õigusabi taotluse koostamiseks ja vanglale esitamiseks või kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on vastavalt isiku esindamine haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) või isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.

6. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses või kohtusse pöördumiseks. Seetõttu kohus seda asjaolu ei täpsusta.

3-20-2171

7. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

8. Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

9. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on taotleja esitanud 34 korral kohtutele taotlusi, kasutanud edasikaebeõigust määruskaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisel.

10. Kohus märgib, et taotluse, vaide, kahju hüvitamise taotluse ja kaebuse koostamine ei ole keerukas. Taotlejal ei tule esitada õiguslikke põhjendusi. Taotlejal tuleb kirjeldada sündmuse asjaolusid (mis ja millal juhtus, millist vangla tegevust või otsust ta vaidlustab) ning oma sõnadega selgitada, miks ei olnud vangla tegevus tema arvates õige ja mida ta vaide või kaebuse esitamisega saavutada soovib. Kahju hüvitamise taotlemisel - milline vangla tegevus talle kahju põhjustas, milles see kahju väljendub või seisneb, millises summas ta hüvitist taotleb. Mittevaralise kahju all mõeldakse isiku talutud valu ja kannatusi, neid ei saa kirjeldada keegi muu kui kaebaja ise. Halduskohus märgib ka, et juba 21.11.2018 riigi õigusabi taotluse puuduste määruses nr 3-18-2185 selgitas kohus taotlejale, et vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-dele 1 ja 4 on taotlejal õigus maksejõuetuse korral pöörduda vangla poole venekeelse (kahju)nõudega. (Kahju)nõudes on oluline kirjeldada vangla tegevust või tegevusetust ja sellega tekitatud kahju ning taotleda tekitatud kahju hüvitamist. Taotlus ei pea olema argumenteeritud õiguslikult.

11. Kohus selgitab veelkord, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

12. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.

/allkirjastatud digitaalselt/