2-19-6613/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

11. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-6613

Tsiviilasi

Ahti Tilga (pankrotis) pankrotimenetlus. Häälte

arvu määramine võlausaldajate üldkoosolekul

aidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. augusti 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AML Services Limited määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Ahti Tilk (pankrotis; isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: pankrotihaldur Sirje Tael

Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja):

AML Services Limited (Malta registrikood C 72048),

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Puudutatud

isik

(võlausaldaja):

Tootem

OÜ

(registrikood 12294260), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Puudutatud isik (võlausaldaja): osaühing Centuurios

(registrikood 10103818), esindaja juhatuse liige Priit

Kirss

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 31. augusti 2020. a määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta AML Services

Limited kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (määruse resolutsiooni p 3).

Muus osas ei ole kohtumäärus vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 4 ja § 5 lg 2).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. juuli 2019. a määrusega kuulutati välja Ahti Tilga (võlgnik)

pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (pankrotihaldur).

2. Pankrotihaldur määras 4. juuli 2019. a võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

võlausaldajatele hääled järgnevalt (1000 eurot andis ühe hääle): Tootem OÜ-le (võlausaldaja,

Tootem) 41 häält ja OÜ-le Walton (võlausaldaja, Walton) 156 häält.

3. 11. oktoobri 2019. a nõuete kaitsmise koosolekul esitas Waltoni nõudele vastuväite

Tootem täies ulatuses ning pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Walton loovutas enda nõude

võlgniku vastu AML Services Limited-le (võlausaldaja, AML), kes esitas kohtusse hagi

155 635 euro suuruse nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses (hagi menetletakse

tsiviilasjas nr 2-19-17635).

4.

28. augustil

2020

toimus

võlausaldajate

üldkoosolek

võlgniku

esitatud

kompromissettepaneku läbivaatamiseks. Pankrotihaldur määras sellel üldkoosolekul

võlausaldajatele hääled järgnevalt: Tootemile 40 häält, osaühingule Centuurios (kes oli

omandanud osa Tootemi nõudest) ühe hääle ja AML-ile 46 häält.

Pankrotihalduri põhjenduste kohaselt on ta kontrollinud Waltoni majandusaasta aruandeid,

milles oli kajastatud võlgnevus seotud isikute ees (45 900 eurot). Kuivõrd võlgnik on Waltoni

juhatuse liige, leidis pankrotihaldur, et Waltoni nõue saab olla võlgniku vastu 45 900 eurot.

AML ei nõustunud pankrotihalduri poolt talle määratud häälte arvuga, leides, et

pankrotihaldur jättis põhjendamatult 110 häält määramata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus määras 31. augusti 2020. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

AML-i häälte arvuks 46 häält.

Määruse kohaselt ei nõustunud AML temale pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga.

AML taotles häälte arvu määramist kogu nõude, s.o 155 635 euro ulatuses.

AML-i nõudele esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite Tootem täies ulatuses ja

pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Pankrotihaldur tugines vastuväite esitamisel Waltoni

majandusaasta aruandele, mille järgi on võlgnevus seotud isikute ees 45 900 eurot. Võlgnik

on Waltoni juhatuse liige. Kuivõrd majandusaasta aruanne annab selle koostamise ajal

eelduslikult kolmandatele isikutele õiget teavet lähikondsetega seotud tehingute kohta, saab

võlgniku võlgnevus AML-i ees olla samuti 45 900 eurot.

Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetluses on PankrS § 82 lg 7 kohaselt ilmnenud uued

asjaolud võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramiseks. Seetõttu on põhjendatud

määrata AML-i häälte arvuks 46 häält.

Nõuete kaitsmise järgselt ei ole põhjendatud lähtuda häälte määramisel formaliseerituse

põhimõttest, vaid võimalik on hinnata nõude olemasolu tõenäosust. Seda just

kompromissotsuse tegemisel, kus PankrS § 180 lg 3 järgi osaleb võlausaldaja hääletamisel

vastavalt PankrS § 82 lg-s 4 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule.

Vaidlus AML-i nõude võimaliku tühisuse või aegumise üle lahendatakse nõude tunnustamise

hagimenetluses tsiviilasjas nr 2-19-17635.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. AML palub 15. septembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada

ning määrata talle võlgniku pankrotimenetluses 156 häält.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei esine praegusel juhul ühtegi uut asjaolu, mis

õigustaks PankrS § 82 lg 7 kohaldamist. Pankrotihaldur ja maakohus on asunud läbi viima

nõude sisulist kontrolli.

Pankrotihalduril kui ka teistel võlausaldajatel oli enne varasemaid võlausaldajate

üldkoosolekuid võimalik tutvuda AML-i nõudeavalduse ja selle aluseks olevate

dokumentidega. Samuti on Waltoni majandusaasta aruanded äriregistris avalikult

kättesaadavad. Lisaks on Tootem Waltoni osanik. AML-ile 2. augusti 2019. a võlausaldajate

üldkoosolekul määratud häälte arvule ükski võlausaldaja vastuväidet ei esitanud. Asjaolu, et

pankrotihaldur on esitanud võlausaldaja nõudele vastuväite ning kohtumenetluses on hagi

nõude tunnustamise üle, ei ole uus objektiivne asjaolu PankrS § 82 lg 7 tähenduses, mis

annaks haldurile aluse varasemast teistsuguse häälte arvu määramiseks (häälte andmata

jätmiseks).

AML ei nõustu pankrotihalduri ja maakohtu põhjendustega, et häälte arvu määramine on

põhjendatud Waltoni majandusaasta aruandes kajastatud andmete alusel. Majandusaasta

aruanne on ühingusisene dokument, mis ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi. Konto

väljavõtetega on tõendanud, et Waltoni juhatuse liige (võlgnik) on äriühingu pangakontodelt

võtnud välja või kandnud enda kontole üle 155 635 euro. Tegemist on vaidlusega, mis tuleb

lahendada nõude tunnustamise menetluses, mitte häälte määramisel. Häälte arvu määramise

menetluses saab eelduslikult välistada üksnes selliseid nõudeid, mida nende õiguslikust

põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saa. AML-i nõude puhul ei ole tegemist sellise

nõudega, mis tuleks ilmselgelt jätta pankrotimenetluses tunnustamata.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu annaks kompromissi kinnitamise üle otsustamine alust

häälte teistsuguseks määramiseks. Häälte määramisel ei saa lähtuda sellest, et võlausaldajal

on seoses mingi arvu häältega võimalus otsustada pankrotimenetluses tähtsust omavate

küsimuste üle.

7. Tootem palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning

menetluskulud AML-i kanda. Samuti palub Tootem nõuda AML-ilt välja nõuete loovutamise

lepingu, veendumaks, et tegemist on võlausaldajaga võlgniku pankrotimenetluses.

Tootem nõustub pankrotihalduri ja maakohtu seisukohtadega AML-ile häälte arvu

määramisel. Kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratakse hääled esialgsete andmete

järgi, siis järgneb sellele põhjalikum nõude põhjendatuse kontroll enne nõuete kaitsmise

koosolekut. Nõuete kaitsmise koosolekuks on haldur ja teised võlausaldajad saanud nõudega

tutvuda, mh kontrollida majandusaasta aruandeid, mille kohaselt on võlgnevus seotud isikute

ees 45 900 eurot. Majandusaasta aruannetes deklareeritu on uus asjaolu, mis annab aluse

häälte ümberhindamiseks. Samuti on uueks asjaoluks PankrS § 82 lg 7 mõistes

pankrotihalduri poolt nõudele esitatud vastuväide. Haldur on võrreldes esialgsete andmete

esitamisega hinnanud uute asjaolude kaudu nõude põhjendatuse ümber. Pankrotihalduri

käitumine oleks vastuoluline, kui ta esitab võlausaldaja nõudele vastuväite, kuid määraks

pärast seda hääled kogu võlausaldaja nõude ulatuses.

Pankrotimenetluses tuleks ilmselgelt jätta tunnustamata AML-i nõude osa, millele

pankrotihaldur on vastuväite esitanud,. AML-i õiguseelneja (Walton) on nõudeavalduses

väitnud, et on andnud juhatuse liikmele (võlgnikule) laenu. Äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 1

kohaselt ei või osaühing anda laenu oma juhatuse liikmele. Sama sätte lõike 4 järgi on vastavat

keeldu rikkuv tehing tühine. Järelikult on selline nõue laenu tagastamiseks seadusevastane ja

ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks on AML nõude tunnustamise vaidluses alternatiivselt

leidnud, et tegemist võiks olla alusetu rikastumise nõudega. Sellisel juhul on nõue

45 900 eurot ületavas osas aegunud.

Eelduslikult soovib võlgnik seotud võlausaldaja kaudu vältida talle kuuluva kinnistu

(½ kaasomandist) müüki. Waltoni enamusosanik on võlgniku abikaasa. See ei ole kooskõlas

võlausaldajate huvidega. Kompromissi tegemine seotud isikute häälte kaudu on heade

kommetega vastuolus ning kompromissi kinnitamata jätmise aluseks.

8. Pankrotihalduri hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata. Menetluskulud palub pankrotihaldur jätta AML-i kanda. Pankrotihaldur

jääb 28. augustil 2020 esitatud seisukohtade juurde.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

11. AML on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse tühistamist. Samas nähtub

määruskaebuse põhjendustest, et AML vaidlustab maakohtu määruse osas, milles jäeti talle

hääled määramata (110 häält). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus

AML-ile hääled määras (46 häält). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebuses

vaidlustatud osas.

12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Walton võlgniku pankrotimenetlusse 155 635 euro

suuruse nõude (I kd, tl-d 166–190). Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määras

pankrotihaldur Waltonile 156 häält (I kd, tl 148). Kuigi Tootem leidis, et Waltoni nõue on

ebausutav, siis ta loobus Waltonile määratud häälte vaidlustamisest (I kd, tl-d 143–144).

Nõuete kaitsmise koosolekul esitas Waltoni nõudele vastuväite Tootem täies ulatuses ning

pankrotihaldur 109 735 euro ulatuses. Pärast seda koosolekut loovutas Walton enda nõude

võlgniku vastu AML-ile, kes esitas kohtusse hagi 155 635 euro suuruse nõude tunnustamiseks

võlgniku pankrotimenetluses. Seda hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-19-17635 (I kd, tl 152).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt asjas veel menetlust lõpetavat lahendit tehtud ei ole.

Pankrotimenetluses toimus 28. augustil 2020 võlausaldajate üldkoosolek võlgniku esitatud

kompromissettepaneku

läbivaatamiseks

(I

kd,

tl

163).

Pankrotihaldur,

lähtudes

PankrS § 82 lg-st 7, määras AML-ile 46 häält ning jättis 110 häält määramata (I kd, tl-d 152–

153). Pankrotihalduri põhjenduste kohaselt on ta kontrollinud Waltoni majandusaasta

aruandeid, milles oli kajastatud võlgnevus seotud isikute ees (45 900 eurot). Pankrotihaldur

järeldas, et kuivõrd võlgnik on Waltoni juhatuse liige (I kd, tl-d 75–76), saab Waltoni nõue

olla ka võlgniku vastu üksnes 45 900 eurot (I kd, tl 152).

AML ei nõustunud talle määratud häälte arvuga ning leidis, et talle peaks määrama 156 häält.

Maakohus, nagu ka pankrotihaldur, määras vaidlustatud määrusega AML-ile 46 häält,

s.o 110 häält vähem kui Waltoni nõudele määrati hääli võlausaldajate esimesel koosolekul.

13. AML ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks

järeldada, et talle jäeti põhjendamatult 110 häält määramata. Ringkonnakohus ei tuvastanud

asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu

määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

määruse

põhjendustega

ning

kooskõlas

TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Võlausaldajate

häälte

arvu

määramine

pankrotimenetluses

on

sätestatud

PankrS §-s 82. Selle sätte lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja

häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni

nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide

alusel. PankrS § 82 lg 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle

halduri poolt määratud häälte arvuga, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik,

tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.

PankrS § 82 lg-st 6 tuleneb, et kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline

kaitstud nõude suurusega. PankrS § 82 lg 7 järgi kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama

paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel

koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Viidatud sätete koosmõjust tuleneb, et

PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel

küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad

(vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 12). Järelikult võimaldab

PankrS § 82 lg 7 häälte arvu muuta ka hilisemas menetluses.

13.2. AML-ile on määratud 28. augusti 2020. a üldkoosolekul teistsugused hääled, kui

2. augusti 2020. a esimesel üldkoosolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud

määruskaebuses esitatud väide, nagu ei oleks praegusel juhul uusi asjaolusid ilmnenud ning

puudus alus teistsuguse häälte arvu määramiseks (PankrS § 82 lg 7 kohaldamiseks).

13.2.1. Iseenesest nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, mille

kohaselt üksnes pooleliolev kohtuvaidlus nõude tunnustamise üle ei saa olla asjaoluks, mis

annaks haldurile PankrS § 82 lg-s 7 sätestatud aluse varasemast teistsuguse häälte arvu

määramiseks (mitteandmiseks) (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 7. septembri 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-12507, p 10; 6. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12507, p 6).

See puudutab siiski olukorda, kus pankrotihaldur ei ole nõudele nõuete kaitsmise koosolekul

ise vastuväidet esitanud. Samuti ei anna ainuüksi kompromissettepaneku otsustamine

võlausaldajate üldkoosolekul alust võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramiseks. Siiski

ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks häälte

määramine pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist sedavõrd

formaalne, et pankrotihalduril oleks kohustus määrata võlausaldajale samad hääled, mis

esimesel üldkoosolekul, kui ta on võlausaldaja nõudele nõuete kaitsmisel vastuväite esitanud.

13.2.2. Pankrotihaldur on PankrS § 101 lg 1 kohaselt kohustatud enne nõuete kaitsmise

koosolekut kontrollima esitatud nõuete põhjendatust. Nõuete kaitsmisel toimub nõude

sisuline kontroll ning haldur on kohustatud esitama vastuväite, kui selleks on alust. Kui sellel

koosolekul selgub, et nõudeavalduses sisalduv nõue on põhjendamatu ning pankrotihaldur

esitab põhistatud vastuväite, siis ei ole pankrotihalduril alust hiljem selle nõude alusel

võlausaldajale hääli määrata, v.a juhul, kui kohus on võlausaldaja hagi alusel tema nõuet

tunnustanud. Nõuete kaitsmisel pankrotihalduri poolt nõuete sisulisel kontrollimisel võivad

selguda uued asjaolud, mis tingivad võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramise

(PankrS § 82 lg 7 kohaldamise).

Järelikult võib pankrotihaldur pärast nõuete kaitsmist toimuvatel koosolekutel võlausaldajale

häälte arvu määramisel lähtuda nõuete sisulisel kontrollimisel selgunud uutest asjaoludest.

Senine kohtupraktika, mille kohaselt häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada

vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse (vt Riigikohtu 10. jaanuari

2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-144-11, p 14), puudutab häälte määramist enne nõuete

kaitsmist toimunud koosolekutel.

Ringkonnakohus lisab, et kui nõudeavalduse on esitanud võlgnikuga seotud isik (lähikondne

PankrS § 117 tähenduses), siis on pankrotihalduri nõuete kontrollimisel ja häälte määramisel

kõrgendatud kontrollikohustus.

13.2.3. Ka praegusel juhul määras pankrotihaldur AML-ile teistsugused hääled (jättes

110 häält määramata), kuna ta tuvastas nõuete kontrollimisel enne nõuete kaitsmise

koosolekut Waltoni majandusaasta aruandes nähtuvate andmete alusel, et AML-i nõue on

109 735 euro ulatuses põhjendamatu. Järelikult ilmnesid sellised uued asjaolud, mis tingisid

võlausaldajale teistsuguse häälte arvu määramise kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

(PankrS § 82 lg 7).

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuses esitatud väited,

nagu ei oleks pankrotihaldur saanud tugineda võlausaldaja nõude kontrollimisel

majandusaasta aruandest nähtuvatele andmetele ning võrrelda neid võlausaldaja

nõudeavaldusele lisatud konto väljavõtetega.

13.3.1. Raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted on mh kolmandate

isikute kaitseks kehtestatud normid (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-69-15, p 19 ja 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12).

Osaühingu majandusaasta aruandes tuleb tagada aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja

rahavoogudest (raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 1 ja ÄS § 179 lg 1).

RPS § 15 lg 1 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda mh kolmandatele

isikutele (sh võlausaldajatele) teavet raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist ja

majandustulemustest. Järelikult peab see kajastama äriühingu majanduslikku olukorda ning

majandusaasta jooksul tehtud tehinguid õigesti. Kui selles sisaldub vaidluse lahendamiseks

vajalik informatsioon, on tegemist kohase tõendiga (TsMS § 238 tähenduses), millest saab

järeldada äriühingu majandusliku olukorda või tehtud tehinguid. Seda toetab ka asjaolu, et

majandusaasta aruande allkirjastanud juhatuse liikmed vastutavad selles esitatud andmete

õigsuse eest (ÄS § 183 ja § 187 lg-d 2 ja 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043).

13.3.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei minetanud pankrotihaldur õigust AML-ile teistsuguse

häälte arvu määramiseks seetõttu, et majandusaasta aruanded olid talle kättesaadavad ka

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Nagu eespool märgitud, siis PankrS § 82 lg 4 mõtte ja

kehtiva praktika kohaselt saab pankrotihaldur määrata võlausaldajale teistsuguse häälte arvu,

võrreldes võlausaldajate esimesel koosolekul määratuga (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 13). Lisaks puudus pankrotihalduril alus võlausaldajate

esimesel üldkoosolekul (s.o enne nõuete kaitsmist) nõuet sisuliselt kontrollida.

13.3.3. Järelikult oli pankrotihalduril õigus tugineda AML-i nõude kontrollimisel ja häälte

määramisel Waltoni majandusaasta aruandes nähtuvatele andmetele.

13.4. Nagu eespool märgitud, ei anna ainuüksi kompromissettepaneku üle otsustamine alust

võlausaldajale teistsuguse arvu määramiseks (PankrS § 82 lg 7 kohaldamiseks).

Ringkonnakohus siiski lisab, et kui kompromissettepaneku otsus põhineb suuresti võlgnikust

sõltuvate võlausaldajate, s.o PankrS §-s 117 toodud lähikondsete, häältel, on kohtul selle

kinnitamisel kõrgendatud kontrollikohustus. Pankrotimenetluses otsustava tähtsusega

küsimustes ei saa otsuseid vastu võtta peamiselt võlgnikuga seotud võlausaldajate häältega,

kuna see võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustada mitteseotud võlausaldajate

ühiseid huve (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 1). Kui võlgnikuga

seotud võlausaldajatel on häälteenamus, ei ole teistel võlausaldajatel sisuliselt võimalust oma

huvide rahuldamiseks otsust mõjutada.

13.6. Eelmärgitust tulenevalt on pankrotihaldur põhjendatult jätnud AML-ile 110 häält

määramata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

14. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses märkinud menetluskulude jaotust. TsMS § 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Kuivõrd määrus häälte määramise kohta on lõpplahend, märgib ringkonnakohus

menetluskulude jaotuse.

14.1. Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides.

Seetõttu on põhjendatud jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud

menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1

alusel AML-i (määruskaebuse esitaja) kanda.

14.2. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses hüvitatavate menetluskulude

rahalist suurust kindlaks määranud, puudub ringkonnakohtul TsMS § 174 lg 4 järgi alus

menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kindlaks määrata. Hüvitatavate

menetluskulude

rahalise

suuruse

määrab

kindlaks

asja

lahendanud

maakohus

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

14.3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Muus

osas ei ole määrus edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2 ja § 82 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest