2-20-115605/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-115605

Tsiviilasi

Tõsta OÜ hagi FKC GROUP OÜ vastu 86 euro 36 senti,

võla

sissenõudmiskulude

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

148 eurot 42 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Tõsta

OÜ;

registrikood

14499240;

asukoht

Köömnemäe, Mõndavere küla, Kadrina vald, 45222, Lääne-

Viru maakond.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Mägi

e-post kristjan.magi@supremia.ee

Kostja: FKC GROUP OÜ, registrikood 11469349; asukoht

Männisalu vkt 10, Aardlapalu küla, Haaslava vald, 62105,

Tartumaa.

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige P.T.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Tõsta OÜ hagi FKC GROUP OÜ vastu 86 euro 36 senti, võla

sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja:

2.1. 126 eurot 36 senti (sh põhivõlg 86 eurot 36 senti ja võla sissenõudmise kulud 40 eurot);

2.2. viivis põhivõla 86 euro 36 sendi jäägilt alates 21. aprillist 2020 kuni põhivõla 86 euro

36 sendi täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 86 eurot 36 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud FKC GROUP OÜ kanda.

6. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja menetluskulud 245 eurot.

7. Mõista FKC GROUP OÜ-lt Tõsta OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Tõsta OÜ (hageja) esitas 20. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse FKC GROUP OÜ-lt (kostja) põhivõla 971 euro 40 sendi ja intressi 971 euro 40 sendi

väljamõistmiseks. Kostja esitas 4. mail 2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas

11. mai 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses menetluse

jätkamiseks üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 25. mail 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 86 eurot 36 senti, sissenõudmiskulu 40

eurot ning viivised 86 eurolt 36 sendilt 0,07% päevas alates 21. aprillist 2020 kuni võlgnevuse

86 euro 36 sendi täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 86 eurot 36 senti. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt välja.

Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX omavaheliste suhete

reguleerimiseks ja koostöö lihtsustamiseks kõrgustes töötamiseks vajalike vallasasjade

(erinevad tõstukid ja tõsteseadmed) üürimiseks üürilepingu nr XXX. Kostja tellis lepingu

alusel hagejalt erinevaid seadmeid ja üüritavate vallasasjade transporditeenuseid. Kui kostja ei

tagastanud seadmeid täidetud kütusepaagiga, pidi ta lepingu alusel tasuma ka määrdeainete ja

kütuse eest. Kostja üüris hagejalt perioodiks 1. november 2019 – 14. november 2019

käärtõstuki Genie XXX ja tellis selle transpordi. Kuivõrd seadme tagastamisel ei olnud

kütusepaak täidetud, lisandus kütusekulu. Hageja esitas 15. novembril 2019 kostjale selle eest

arve nr XXX summas 971 eurot 40 senti. Kostja kohustus tasuma arve hiljemalt

15. detsembril 2019. Kohustus muutus sissenõutavaks 16. detsembril 2019. Kostja tagastas

üüritud seadmed, kuid ei tasunud arvet. Hageja pöördus kostja poole võlgnevuse tasumiseks.

Kostja lubas võlgnevuse tasuda, kuid ei teinud seda. Kostja tasus pärast maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist 21. aprillil 2020 hagejale 971 eurot 40 senti. Kuna kostja

viivitas võla tasumisega perioodil 16. detsember 2019 – 20. aprill 2020, arvestas hageja selle

eest viiviseid 86 eurot 36 senti. Hageja arvestas kostja poolt 21. aprillil 2020 tasutud summast

86 eurot 36 senti sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning ülejäänud osas põhivõla

katteks. Kostja võlgneb pärast 21. aprilli 2020 makse tegemist põhivõlana 86 eurot 36 senti.

Hageja võib lepingu järgi nõuda viiviseid määras 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja

nõuab viiviseid määras 0,07 % päevas. Hageja loobus viivisenõuetest, mis ületavad määra

0,07 % päevas.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja võla

sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot.

3. Harju Maakohus saatis 27. mai 2020 määrusega tsiviilasja lahendamiseks Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajale.

4. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja võttis 6. juuli 2020 määrusega hagiavalduse

menetlusse ja kohustas kostjat esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.

5. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja andis 14. juuli 2020 määrusega tsiviilasja

kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumaja 14. juuli 2020 määrus on jõustunud.

6. Tartu Maakohus andis 19. augustil 2020 kostjale uue tähtaja hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks. Tartu Maakohus selgitas, et vastus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus

hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

7. Hagimaterjalid koos lisadega, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 6. juuli 2020 määrus ja

Tartu Maakohtu 19. augusti 2020 kiri on kostjale e-posti teel kätte toimetatud

16. oktoobril 2020. Kostja ei ole esitanud hagile tähtaegselt kirjalikku vastust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20. aprillil 2020. Kuna

maksekäsu kiirmenetlusele järgnes hagimenetlus, loetakse TsMS § 486 lg 2 järgi hagi

hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

20. aprillil 2020. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja enne hagi esitamist võla tasumiseks

kostja poole, kuid kostja ei tasunud võlga. Kostja põhjustas oma käitumisega seega hagi

esitamise. Kostja tasus hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist, so 21. aprillil 2020.

Menetluskulud, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 9

alusel kostja kanda.

10. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu esitatud nõuete hind on maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja

§ 134 lg 1 järgi 1942 eurot 80 senti. Maksekäsu kiirmenetluse asjas avalduse esitamise eest

tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 järgi riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte

alla 45 euro. Hageja tasus 20. aprillil 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

riigilõivu 3% nõudelt, so 58 eurot 28 senti.

Pärnu Maakohus lõpetas 11. mai 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas

nõudele vastuväite. Pärnu maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja tasus 25. mail 2020 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

üleminekul täiendava riigilõivu 141 eurot 72 senti. Harju Maakohus edastas hagi kohtualluvuse

järgi Pärnu Maakohtule, kes võttis hagi menetlusse.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 järgi

tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

üleminekul kostja vastu esitatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi

148 eurot 42 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 350 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu

75 eurot. Hageja pidi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tasuma riigilõivu

seega juurde 16 eurot 72 senti (75 – 58,28). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks üleminekul tasunud riigilõivu seaduses sätestatust rohkem. Hagejal on

TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna hageja oli

kohustatud tasuma riigilõivu kokku üksnes 75 eurot, on hageja menetluskuluna põhjendatud

kostjalt välja mõista riigilõiv 75 eurot.

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja nõudis kostjalt

poolte vahel sõlmitud seadmete üüri ja teenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise

kohustuse täitmist. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse

ja selle lisade mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Tsiviilasja hinnast suuremas

ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15,

p 14). Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul hagiavalduse koostamise ajaks

oli kostja suurema osa nõudest tasunud. Hagiavalduse koostamise ajal oli hagi hind 148 eurot

42 senti. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja lepingulise esindaja kulud, mis on seotud

maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul tehtud toimingutega, on vajalikud ja

põhjendatud 150 euro ulatuses (käibemaksuta).

12. Hageja menetluskulud on seega kokku 245 eurot (75 + 20 eurot + 150). Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb need kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik