2-19-1906/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2020 Tallinn, Lubja 4

Tsiviilasja number

2-19-1906

Tsiviilasi

Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kreditex Liising OÜ (registrikood 12291095,

asukoht Rävala pst 8C 10143, Tallinn); lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja:

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri

Luik

Kolmas isik hageja poolel: T V (isikukood xxxx)

lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

RESOLUTSIOON

Jätta Kreditex Liising OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks

läbi vaatamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Kreditex Liising OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest

Menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt 23.07.2015 sõlmisid hageja ja T V kapitalirendi tüüpi

liisingulepingu nr xxxx. Liisingulepingu alusel omandas hageja T Vilt T Vi ülesandel ja

huvides sõiduauto xxxx (reg.nr xxxx, edaspidi liisinguese) ning andis liisingueseme T Vi

valdusse ja kasutusse. T Vi (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) vahel on sõlmitud

vabatahtliku sõidukikindlustuse leping (kaskokindlustus, poliisi nr xxxx) liisingueseme

kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 08.06.2016–07.06.2017 ja soodustatuks isikuks on

märgitud hageja. 08.07.2016 varastati hagejale kuuluv liisinguese Läti Vabariigis Riia

linnas. 18.06.2018 tegi kostja otsuse ja tehingu tühistamise avalduse, millega keeldus

kahju hüvitamisest. Hageja palub tuvastada kindlustuslepingu kehtivus ja välja mõista

kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 16186 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

3228,33 eurot ja viivis alates 06.02.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

seadusjärgses määras 8% aastas.

2. 06.05.2019

menetlusdokumendis

täpsustab

hageja,

et

nõuab

kostjalt

hüvitist

kindlustuslepingu

alusel,

mitte

liisingulepingu

alusel.

Hageja

on

loovutanud

liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Hageja ei ole

loovutanud kindlustushüvitise saamise õigust ehk kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust

tuleneva hüvitise nõudeõigust Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Sõlmitud liisingulepingu alusel

on liisinguvõtjaks T V, kes vastavalt lepingule kohustus sõlmima kaskokindlustuslepingu

ja märkima soodustatud isikuks hageja. T V täitis oma kohustuse s.o sõlmis

kindlustuslepingu ja märkis soodustatud isikuks hageja. Kindlustuslepingust tulenevalt on

hageja soodustatud isikuna õigustatud kindlustushüvitist saama, seega on hageja

õigustatud seda ka kohtu kaudu nõudma ja kostjal on kohustus nõue täita. Hageja

nõudeõigus ei pea tingimata tulenema hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, vaid võib

tuleneda ka lepingust, mis on sõlmitud hageja kui kolmanda isiku kasuks.

3. 21.10.2020 istungil ei nõustunud hageja kostja seisukohtadega ja jäi oma seisukoha

juurde, et tal on nõudeõigus. Hageja on sõiduki omanik ja nõue tuleneb liisingulepingust,

mille kohaselt liisinguvõtja on kohustatud sõidukile tegema kaskokindlustuse ja märkima

soodustatud isikuks hageja. Hageja kinnitas istungil, et hagi esitamise seisuga ei ole

kindlustusvõtja hagejale kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.

Kostja seisukoht

4. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata. Kostja vaidleb vastu asja menetlusse võtmisele.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmist ehk

sõiduauto xxxx (xxxx, edaspidi: sõiduk) kindlustuslepingu täitmist. Hageja ja kostja vahel

puudub kehtiv kindlustusleping. Kostja sõlmis sõiduki kindlustuslepingu T Viga, mitte

hagejaga. Kuigi hageja on märgitud poliisis nr xxxx (edaspidi poliis) soodustatud isikuks,

puudub hagejal kindlustusandja ehk kostja vastu täitmise nõue. Kindlustushüvitise

väljamõistmiseks peab kindlustusvõtja esitama kindlustusandja vastu nõude, et

kindlustusandja täidaks soodustatud isikule.

5. 21.10.2020 istungil selgitas kostja, et hagi on menetlusse võetud ebaõigesti.

Kindlustuslepingus on kindlustusvõtjaks T V ja kindlustusandjaks AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal. Hagiga pole kohtusse pöördunud mitte T V, vaid kohtusse on

pöördunud Kreditex Liising AS, kes on poliisi peal soodustatud isik. Soodustatud isiku

osas vaidlust pole. Soodustatud isikul on küll õigus täitmisele, kuid tal ei ole nõudeõigust

kindlustusandja vastu. Kostja selgitas, et ta pole liisingulepingu pool, liisingulepingu

pooleks on liisinguandja ja liisinguvõtja. Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata

jätmiseks või alternatiivselt vaheotsuse tegemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust.

7. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud

vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu (kaskokindlustus) puhul on tegemist kolmanda

isiku kasuks sõlmitud lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 tähenduses. Leping

kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku

kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist lisaks võlausaldajale võib nõuda ka kolmas

isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping

ebaehtne. Lepingu ehtsus peab tulenema vahetult lepingust või seadusest (P. Varul jt

Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 381).

8. Vaidlusaluse kaskokindlustuse lepingu ehtsus ei tulene seadusest. Kostja väitel ei tulene

lepingu ehtsus kindlustuslepingust ja seda ei ole ümber lükanud ka hageja. Hageja leiab, et

tema nõudeõigus tuleneb liisingulepingust. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei ole

liisingulepingu pool, mistõttu ei saa talle nimetatud lepingust õigusi ega kohustusi

tekkida. Hageja kinnitas istungil, et kindlustusvõtja T V ei ole hagejale hagi esitamise

seisuga kindlustuslepingust tulenevat nõudeõigust loovutanud.

9. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja puhul on tegemist isikuga, kellele ei ole antud

iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist kostjalt ehk kindlustusandjalt. VÕS § 425 järgi on

hagejal (soodustatud isikul) kindlustusjuhtumi toimumise korral küll õigus saada

kindlustusandjalt kindlustushüvitist, kuid ta ei saa esitada täitmise nõuet kindlustusandja

vastu. Kindlustusandja vastu peab nõude esitama kindlustusvõtja ja nõudma lepingu

täitmist soodustatud isikule. Kohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus, mistõttu tuleb

jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

10. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks

määrata pärast kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik