Legislator Case Law & Legislation
2-20-4141/22 AI generated

2-20-4141/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-4141/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.A. (võlgnik) (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrusega

Legislator headnote

AI generated

2-20-4141/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: A.A. (võlgnik) (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16. märtsil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrusega

Keywords

AI generated
fraudulent bankruptcy production of bank records bank charges credible explanation bank account information bank account holders
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. november 2020

Tsiviilasja number

2-20-4141

Tsiviilasi

A.A. (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi

B.B. vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A.

(pankrotis)

pankrotihaldur

Martin

Krupi

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXX) (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp, lepinguline esindaja Sulev Tammemäe

Vastustaja

(kostja):

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karin Antsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A. (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

A.A.

(pankrotis)

pankrotihaldur

Martin Krupi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (võlgnik) (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16. märtsil 2020 hagi

B.B. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrusega

tsiviilasjas nr 2- 18-12150 kuulutati välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks määrati

hageja. Hageja tuvastas, et kostja soetas 28. augustil 2000 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr X kantud kinnistu. Võlgnik ja kostja abiellusid 20. juulil 1991 ning lahutasid 24.

mail 2001. Kinnistu soetati abielu ajal ning tegemist on võlgniku ja kostja ühisvaraga sõltumata

sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud vaid kostja. Abielu lahutamisel ega pärast

seda ühisvarasse kuulunud kinnistut ei jagatud. Võlgniku osa kinnistust kuulub pankrotivara

hulka. Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 lg 2 ei teeni võlausaldajate huve ning on

pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus, kuivõrd sätestab sisutühja ning eesmärgitu piirangu

hagi esitamiseks.

Hageja taotles hagi tagamise abinõuna kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge.

Kohus rahuldas 17. märtsi 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. PankrS § 122 lg 2 järgi võib haldur ühisvara jagamise

hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Võlgniku pankrot kuulutati

välja 3. oktoobril 2018. Hagi esitati 16. märtsil 2020. PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud üheaastast

ühisvara jagamise hagi esitamise tähtaega tuleb võtta mitte aegumistähtajana, vaid seaduses

sätestatud menetlustähtajana, millist võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1

kohaselt mõjuvatel põhjustel ennistada. TsMS § 67 lg 2 kohaselt ei või tähtaja ennistamist

taotleda hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kuivõrd hagi on

esitatud enam kui kuus kuud pärast hagi esitamise tähtaja möödumist, siis esineb alus hagi läbi

vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 17. septembri 2020. a määrusega kostja taotluse, jättis hagi läbi

vaatamata ja tühistas Tartu Maakohtu 17. märtsi 2020. a hagi tagamise määruse.

Hagi on esitatud pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist (PankrS § 122 lg-d 1 ja

2). Maakohus nõustus kostjaga, et PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud ühisvara jagamise hagi

esitamise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid on menetlustähtaeg.

PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming

jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui

kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Tähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67.

Võlgniku pankrot kuulutati välja 3. oktoobril 2018. Tulenevalt PankrS § 122 lg-st 2 võis hageja

esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Hagi

esitamise tähtaeg saabus 3. oktoobril 2019. Hageja esitas ühisvara jagamise hagi 16. märtsil

2020, seega pärast PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud üheaastase tähtaja möödumist.

Tulenevalt TsMS § 67 lg-st 1 võis hageja taotleda mõjuval põhjusel hagi esitamise tähtaja

ennistamist. Hageja ei kasutanud seda õigust TsMS § 67 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul.

Hageja ei ole esitanud taotlust hagi esitamise tähtaja ennistamiseks ega ole ka tuginenud sellele,

et esines mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud ta hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada.

Kuna hageja on esitanud hagi pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ega ole

seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotlenud ka hagi esitamise tähtaja ennistamist, siis on

hageja õiguse hagi esitamiseks kaotanud ning saab lugeda, et hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning esineb TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi alus hagi läbi

vaatamata jätmiseks.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et PankrS § 122 lg 2 on vastuolus

pankrotimenetluse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult pankrotivõlausaldajate põhiõigusi.

PankrS § 122 lg 2 mõtteks on lisaks pankrotivõlgniku abikaasa huvide kaitsmisele tagada, et

pankrotivara koosseis selgitataks välja võimalikult kiiresti. PankrS § 122 lg 2 ei piira võlgnikul

endal taotleda ühisvara jagamist. Kui haldur ei esita võlgniku osa ühisvarast pankrotivarasse

väljanõudmise hagi PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, siis sama paragrahvi lõike 3

kohaselt võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus.

PankrS § 122 lg 2 on vastuolus pankrotiseaduse eesmärgiga ning piirab ebamõistlikult

võlausaldajate õigust saada oma nõue rahuldatud võimalikult suurel määral. Hageja ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et PankrS § 122 lg 2 eesmärgiks on pankrotivara koosseisu võimalikult

kiire väljaselgitamine. Pankrotiseaduses puudub säte, mis tooks pankrotimenetluse ühe

eesmärgina välja pankotivara koosseisu väljaselgitamise võimalikult kiiresti.

Ehkki maakohus nimetas PankrS § 122 lg 2 ühe eesmärgina pankrotivõlgniku abikaasa huvide

kaitset, ei selgitanud maakohus, millist konkreetset huvi ta silmas peab ja miks see huvi peaks

olema (pankroti)seadusega kaitstud.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

7. Maakohus jättis põhjendatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuna see on

esitatud PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võis PankrS § 122 lg 2 järgi esitada hagi ühe aasta jooksul

pankroti väljakuulutamisest arvates ning hagi esitamise tähtaeg saabus 3. oktoobril 2019.

Hageja esitas ühisvara jagamise hagi 16. märtsil 2020, s.o pärast PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud

üheaastase tähtaja möödumist. Hageja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Samuti ei nähtu ka

määruskaebusest mõjuvaid põhjusi, miks ei saanud hageja esitada hagi seadusega kehtestatud

tähtaja jooksul.

8. Võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses on vaid üks

pankrotimenetluse eesmärk. Pankrotimenetluse keskseteks ülesanneteks on kindlaks teha

nõuded võlgniku vastu ja võlgniku vara, mille arvelt saab toimuda nõuete rahuldamine. Võlgnik

peab PankrS § 35 lg 2 järgi esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sh kohustustest. Seega peab võlgnik teatama ka ühises

omandis olevast varast. Pankrotihalduril on PankrS § 126 lg 1 järgi kohustus koostada pärast

pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekiri. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb

nimekirjas eraldi märkida vara, mille välistamist nõuavad ja saavad nõuda kolmandad isikud,

samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Pankrotihaldur kaitseb

võlausaldajate õigusi ja huve, esitades võlgniku seadusliku esindajana hagi PankrS § 122 lg 1

alusel. Hageja ei esitanud ühtegi põhjendust, mis takistas tal hagi esitamist enne 16. märtsi

2020. a. Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et hageja saanuks ühisvarast teada vahetult enne hagi

esitamist.

Kehtiv seadus sätestab kindla tähtaja, mille jooksul saab haldur ühisvara jagamise hagi esitada.

Kui pankrotihaldur ei esita võlgniku nimel PankrS § 122 lg 2 alusel ühisvara jagamise hagi, siis

jätab ta võlausaldajate huvid kaitsmata. PankrS § 122 lg 3 annab pankrotivõlgnikule õiguse

esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi ja seeläbi suurendada pankrotivara ühisvarast

eraldatud osa arvel. Kui võlgnik hagi ei esita, siis ei saa ka haldur seda hagi esitada, sest pankroti

väljakuulutamisest on möödunud PankrS § 122 lg-s 2 sätestatud tähtaeg.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke