2-20-128045/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina LukS

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-128045

Tsiviilasi

S S hagi V S vastu 5 336,80 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5 676,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S S (isikukood xxx, elukoht: xxx),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand

Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo; e-post

menetlus@reinmaa.ee);

Kostja: V S (isikukood xxx, elukoht: xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja V Si suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt V Silt (isikukood xxx) hageja S S (isikukood xxx) kasuks välja

poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel võlgnevus 3 200 eurot, kahjuhüvitis

1 060 ja viivis (perioodi 28.07.2017-23.09.2020 eest) 1 076,81 eurot, kokku

5 336,81 eurot.

3. Mõista kostjalt V Silt hageja S S kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras alates 24.09.2020 põhivõlasummast 4 260 eurot

kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 3 183,19 eurot

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt V Silt hageja S S kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks

665 eurot (s.o riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Hageja esitas 20.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

5 276,28 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.08.2020 kostjale makseettepaneku, millele

võlgnik esitas 24.08.2020 e-kirjaga vastuväite ning digitaalselt allkirjastatud vastuväite

02.09.2020. Sellest tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 07.09.2020 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas 23.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohus

võttis 28.09.2020 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

4. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus

kostja teostama hagejale kuuluva maja fassaaditöid ning hageja kohustus tasuma kostjale töö

eest kokkulepitud tasu. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasutud 3 200 eurot,

kahjuhüvitist 1 060 eurot, viivist (perioodi 28.07.2017-23.09.2020 eest) 1 076,81 eurot ja

edasiulatuvat viivist. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 425 eurot ja

õigusabikulud 600 eurot) hüvitamist.

5. Kohus on lugenud hagiavalduse kostjale kättetoimetatuks TsMS 3141 lg 3 p 2 alusel

materjalide saatmisega kostja e-posti aadressile xxx (materjalid saadetud 07.10.2020,

kättetoimetatuks lugemise kuupäev 13.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(03.11.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Menetluskulud

7. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

9. Riigilõivu tasumist 425 eurot on kontrollitud (maksekäsu kiirmenetluses 168,51 eurot ja

hagilt 256,49 eurot), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 138 lg 2 ja

§ 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

10. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 5 töötunni eest, kokku 600 eurot (s.o 120

eurot/h). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot

(2 töötundi), kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kasutanud lepingulise esindaja

õigusabi ka kohtueelses menetluses ning esitanud hagiavalduses sellest tuleneva kahjunõude.

Seega oli hageja lepinguline esindaja juba tutvunud hageja nõude aluseks olevate asjaoludega

ning vandeadvokaadist esindajal võis hagiavalduse koostamisele, tõendite kogumisele ja

kliendiga nõupidamisele kuluda mitte rohkem kui 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus

põhjendatuks.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

12. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. /allkirjastatud digitaalselt/

Helina LukS, kohtunik