2-20-11005/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11005

Kohtuasi

XX (pankrotis) hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP

(pankrotis) pankrotihaldurite vastu Osaühingu MRP

ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite nõude

tunnustamise

vaidlustamiseks

XX

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

Kostja

Osaühing

MRP

ÄRIGRUPP

(pankrotis)

(registrikood

10019466)

pankrotihaldurid

Andres

Hermet

ja

Olev

Kuklase,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 15. septembri 2020. a määruse resolutsioon

tsiviilasjas nr 2-20-11005, täiendades hagi tagamise tühistamise osas maakohtu

määruse põhjendusi.

2. Jätta XX (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuses esitatud taotlused rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX (pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (pankrotis, hageja) esitas 30. juulil 2020 Harju Maakohtule Osaühingu MRP

ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olev Kuklase (kostja) vastu hagi

kostja nõude tunnustamise vaidlustamiseks hageja pankrotimenetluses. Koos hagiavaldusega

esitas hageja hagi tagamise avalduse.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 27. juuli 2015. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-15-8339 välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Võlausaldajate

nõuete kaitsmise koosolekul 4. novembril 2015 tunnustati hageja pankrotimenetluses teise

järgu nõudena kostja 267 004,01 euro suurust nõuet, mis loeti tunnustatuks täies ulatuses.

Kostja nõue tulenes kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest ja kriminaalasjas nr 1-15-6497

esitati hagejale süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Tartu

Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 mõisteti hageja

õigeks süüdistustes, mis olid seotud vaidlusaluse nõudega (õigusvastaselt tekitatud kahju), ja

kostja tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Hageja esitas pankrotihaldurile taotluse nõuete kaitsmise

koosolekul kostja nõude uueks kontrollimiseks. Hageja arvates on kriminaalasjas tehtud otsuse

puhul tegemist olukorraga, mida tuleb käsitleda pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-te 2 ja 3

alusel vaidlusena nõude tunnustamise üle.

Harju Maakohus rahuldas 3. augusti 2020. a määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks. Hagi

tagamise abinõuna keelas kohus hageja pankrotihalduril hagejale kuuluvate korteriomandite

aadressidel Kiige 7-18, Pärnu, Kastani 24a-31, Tartu ning Tornimäe 7-122, Tallinn müügi

pankrotihalduri 7. juulil 2020 ja 13. juulil 2020 välja kuulutatud enampakkumistel kuni

käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Hageja pankrotihalduril keelati kõikide teiste

toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on nimetatud korteriomandite omanikuvahetus

enne käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumist.

2. Kostja esitas 10. augustil 2020 Harju Maakohtu 3. augusti 2020. a määruse peale

määruskaebuse, milles palus hagi tagamise tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hagi

tagamise avaldus rahuldamata. Kostja taotles maakohtu määruse tühistamist menetlusnormide

olulise rikkumise tõttu, mis viis kostja hinnangul ebaõige lahendi tegemiseni. Kostja arvates on

hagi ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rakendanud hagi tagamise

abinõusid menetlusvälise kolmanda isiku (hageja pankrotihalduri) suhtes, mis on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi lubamatu. Maakohus ei ole hagi tagamisel

arvestanud, et ükski korteriomanditest, mille müügi enampakkumisel ning mille

omanikuvahetusele suunatud toimingute tegemise ta keelas, ei kuulu hageja ainuomandisse.

Samuti esitas kostja 10. augustil 2020. a menetlusdokumendi, kus avaldas seisukohta, et

hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda selle perspektiivituse tõttu.

3. Hageja pankrotihaldur esitas 18. augustil 2020 Harju Maakohtu 3. augusti 2020. a määruse

peale määruskaebuse, kuna tagatud hagi oli ilmselgelt perspektiivitu.

4. Hageja esitas 31. augustil 2020 ja 9. septembril 2020 seisukohad määruskaebustele ja palus

jätta need rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus tühistas 15. septembri 2020. a määrusega hagi tagamise ning keeldus

hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest (vaidlustatud määrus). Kostja

määruskaebuse ja hagiavalduse menetlusse võtmisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3, 6 ja 8). Sama määrusega jättis hageja

pankrotihalduri määruskaebuse läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud hageja

pankrotihalduri kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 7).

Maakohus rahuldas kostja 10. augusti 2020. a määruskaebuse. Maakohtu määruse põhjenduste

kohaselt rakendas maakohus 3. augusti 2020. a määrusega hagi tagamise abinõusid hageja

pankrotihalduri suhtes, keelates tal korteriomandite müümise enampakkumisel ning nende

3 (6)

omanikuvahetusele suunatud tehingute ja toimingute tegemise olukorras, kus korteriomandid

ei olnud hageja ainuomandis. Tulenevalt kohtupraktikast ei tohi hagi tagamise korras

TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel sekkuda kolmandate isikute õigustesse ega panna nendele aktiivseid

kohustusi (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-15, p 7). Hagi

tagamine puudutab kolmandaid isikuid, s.o hageja pankrotihaldurit ja korteriomandite

kaasomanikku T. Tõnissood ja Pärnu korteriomandi omanikku Aktsiaseltsi SEB Liising.

Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiga

ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras.

Kostja nõue loeti 4. novembri 2015. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks, kuna

pankrotihaldur ega võlausaldajad ei vaielnud sellele vastu. Hageja oleks saanud haldurile

esitada kirjalikke vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut (PankrS § 101 lg 2) või

koosoleku ajal (PankrS § 104 lg 1). Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on PankrS § 106

lg 3 alusel võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 toodud erandlikel juhtudel. Kostja

nõude tunnustamine ei sõltunud sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja

tegevusele kriminaalasjas.

Maakohtu hinnangul ei ole tegemist PankrS § 106 lg 2 olukorraga, kus kostja nõue tugineks

võltsitud andmetel. Järelikult ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada,

kuna puudub PankrS § 106 lg-st 2 tulenev alus hagi rahuldamiseks. Teistele PankrS § 106 lg-

s 2 sätestatud asjaoludele hageja ei tuginenud.

TsMS § 168 lg 1 alusel jättis maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi

tagamise tühistamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei küsinud kostja

seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta, siis selle menetlustoiminguga seotud kulusid

hagejalt kostja kasuks välja ei mõistetud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistada.

Samuti on hageja määruskaebuses esitanud taotlused, millega palub kohustada maakohut

hagiavalduse menetlusse võtma ning täiendanud hagi tagamise abinõu kohaldamist.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse väite kohaselt on maakohus ekslikult jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata.

Hagiavaldusega on võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki – kaitsta võlgniku õigusi

rahaliste kohustuste suuruse määratlemisel ning sellega seonduva isiku vara müügil. Hageja

vastu esitatud kostja nõue põhineb kontrollimata ning ebaõigetel andmetel ning seda nõuet tuleb

PankrS § 106 lg 2 alusel kontrollida. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. jaanuari 2020. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-15-6497 kostja tsiviilhagi läbi vaatamata. Järelikult puudub jõustunud

kohtulahend, mis kinnitaks kostja nõude põhjendatust.

Hageja ei tuginenud hagiavalduses võltsitud andmetele vaid väitis, et kostja nõue põhineb

ebaõigetel ja kontrollimata andmetel. PankrS § 106 lg-t 2 kohaldades tuleb analoogselt

võltsitud andmetega käsitleda ka nõudeid, mis võivad tugineda ebaõigetel ja piisavalt

kontrollimata andmetel. Hagejal puudus nõuete kaitsmise koosoleku toimumise hetkel õiguslik

alus ja perspektiiv tema vastu esitatud kostja nõudele vastuväiteid esitada, kuna kriminaalasjas

nr 1-15-6497 ei olnud veel otsust tehtud. Kuna kostja tsiviilhagi on jäetud kriminaalasjas läbi

vaatamata, on äärmiselt ebaõiglane ja vastuoluline, kui hagejal puuduks võimalus tema vastu

esitatud ning kohtus tunnustamata jäänud nõude õigusliku põhjendatuse täiendavaks

kontrollimiseks.

Pankrotihaldur ei ole pidanud vajalikuks kostja nõuet täiendavalt kontrollida pärast hageja

kriminaalasjas õigeks mõistmist. Hageja hinnangul on pankrotihaldur jätnud nõude

kontrollimisel välja selgitamata, kas ja millisel õiguslikul alusel on kostja nõude esitanud, sh

kas see põhineb õigetel ja kontrollitud andmetel.

4 (6)

Hagiavaldusega on võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki ja kaitsta tema õigusi ning

huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus. Hageja kui kaasomaniku õiguste kaitseks on

põhjendatud hagi tagamine vara müügi peatamiseks kuni võlgniku vastu esitatud nõuete ja

suuruse osas peetavate vaidluste lahendamiseni. Asjas ei oma tähtsust, kas vaidlusalused

korteriomandid kuuluvad hageja ainuomandisse, sest tegemist on hagejale kuuluva varaga.

Hageja pankrotihaldur ei ole käesolevas vaidluses kolmandaks isikuks TsMS § 378 lg 1

tähenduses, kuna ta tegeleb otseselt hageja pankrotimenetlusega.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiavalduse rahuldamiseks puudub

materiaalõiguslik alus. Antud olukorras ei saa väita, et mitte ükski õigusnorm ei sätesta alust,

mis võimaldaks hagi rahuldada.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Samuti palub kostja määruskaebemenetluse kulud jätta hageja kanda.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, täiendades hagi tagamise

tühistamise osas maakohtu määruse põhjendusi.

10. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi vaidlustatud

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi määruskaebuses taotleb hageja

vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistamist, siis selle sisu kohaselt vaidlustab hageja

maakohtu määrust osas, mis on seotud hagi tagamise tühistamise, hagiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise ja selles osas menetluskulude jaotusega (maakohtu määruse resolutsiooni

p-d 1–3, 6 ja 8). Muus osas, s.o osas, millega jäeti hageja pankrotihalduri Martin Krupi

määruskaebus läbi vaatamata ja sellega seotud menetluskulud hageja pankrotihalduri kanda

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 7), hageja maakohtu määrust ei vaidlusta.

11. Määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega palub kohustada maakohut

hagiavaldus menetlusse võtta ning täiendatud hagi tagamise abinõud kohaldada.

Ringkonnakohtu pädevuses on vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja

saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus

TsMS §-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlusi ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja määruskaebuses esitatud taotlused jätta rahuldamata.

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise osas järgib

ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse põhjendusi ja neid täies ulatuses ei korda

(TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).

12.1. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja tõi hagiavalduses välja asjaolu, mille alusel ta nõuab kostja tunnustatud nõude uuesti

läbi vaatamist PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel. Asjaoluks on see, et Tartu Ringkonnakohtu

9. jaanuari 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 mõistis kohus hageja õigeks ja jättis

kriminaalasjas esitatud kostja tsiviilhagi läbi vaatamata.

Kolleegium leiab, et maakohus sai tõendeid hindamata võtta seisukoha, kas hagiavalduses

esitatud asjaolu on PankrS § 106 lg 2 kohaldamise eelduseks. Maakohus leidis kolleegiumi

hinnangul põhjendatult, et see ei ole PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoluks, mis annab

hagejale õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbi vaatamist. Kolleegium märgib, et viidatud

sätte kohaldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja nõue on rahuldatud kohtulahendiga või

5 (6)

mitte. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab selle uuesti läbi vaatamist nõuda

üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaoludel.

12.2. Hageja rõhutab määruskaebuses, et ta tugineb hagiavalduses sellele, et kostja nõude

tunnustamine põhines ebaõigetel ja kontrollimata andmetel, sest kriminaalasjas nr 1-15-6497

jäeti selle nõude osas esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata.

Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab kolleegium, et kehtiva PankrS-i regulatsiooni järgi

vaadatakse võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded läbi võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolekul. Kui pankrot kuulutatakse välja ja kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab

kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Nõudeid kaitstakse

võlausaldajate üldkoosolekul (PankrS § 100 lg 1). Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet

tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu

haldur ega ükski võlausaldaja (PankrS § 103 lg 2). Seega ei näe PankrS §-s 103 sätestatud

nõuete kaitsmise kord ette teisi eeldusi nõude ja nõude rahuldamisjärgu tunnustatuks

lugemiseks. Kolleegium nõustub kostja vastuväitega, et mitte miski ei takistanud hagejal kostja

nõudele vastu vaielda. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja nõude tunnustamine ei sõltunud

sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja tegevusele kriminaalasjas.

12.3. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nõuete kaitsmise koosolekul puudus alus

kostja nõuet uuesti läbi vaadata PankrS § 103 lg 5 ja § 106 lg 2 järgi. Hageja ei tugine andmete

võltsimisele ega ka teistele PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludele. Maakohus on

PankrS § 106 lg-t 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et asjaolu, millele tuginedes nõuab hageja

tunnustatud nõude uut läbivaatamist, ei anna alust viidatud sätte kohaldamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et PankrS § 106 lg 2 kohaldub ka juhul, kui

tunnustatud nõue põhineb ebaõigetel või kontrollimata andmetel, võrdsustades selle olukorraga,

kui nõue põhineb võltsitud andmetel. Kolleegium nõustub maakohtu poolt sättele antud

kitsendava tõlgendusega, mida kinnitab ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu

17. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58851, p 31). Viidatud kohtulahendis on

PankrS § 106 lg-t 2 tõlgendades leitud, et sätestatud erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel

juhul muutuks PankrS § 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna

võimaldaks kord juba tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada.

Seega, kui tunnustatud nõue põhineb hageja arvates ebaõigetel andmetel, ei anna kehtiv

PankrS § 106 lg 2 alust tunnustatud nõuet uuesti vaidlustada.

12.4. Hageja tugineb PankrS § 106 lg 2 tõlgendamisel Riigikogus menetlemisel oleva

pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele (seaduseelnõu 195 SE). Kolleegiumi

hinnangul ei anna seaduseelnõu alust kehtiva sätte laiendavaks tõlgendamiseks, sest

PankrS § 106 lg-s 2 kavandatav muudatus ei ole hageja pankrotimenetluses kohaldatav.

Seadusandja näeb nimetatud eelnõus ette rakendussätte (§ 195 lg 5), mille kohaselt kohalduks

hageja pankrotimenetluses nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele redaktsioon, mis kehtis

31. detsembrini 2020.

12.5. Hageja heidab pankrotihaldurile ette, et ta ei ole vaatamata hageja taotlustele pidanud

vajalikuks kostja nõuet uuesti kontrollida pärast kriminaalasjas tehtud otsuse tegemist, samuti

ei ole pankrotihaldur oma seisukohti nõude põhjendatuse osas hagejale selgitanud.

Kolleegium märgib, et PankrS § 103 lg 5 ja selles viidatud PankrS § 106 lg 2 kehtib ka

pankrotihalduri suhtes. Pankrotihalduril ei ole seaduslikku alust juba tunnustatud nõuet uuesti

kontrollida, v.a kui esinevad PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

12.6. Samuti heidab hageja pankrotihaldurile ette, et ta rikkus PankrS § 101 lg-s 1 sätestatud

kohustust kontrollida nõude põhjendatust, mis omab hageja arvates praeguses asjas tähtsust.

Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja väidetav asjaolu eeldust PankrS § 106 lg 2

kohaldamiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole tegemist rikkumisega, mis annab aluse kaitstud

6 (6)

nõude tunnustamise uuesti läbi vaadata (vt eespool viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

17. novembri 2016. a otsus, p 38).

12.7. Hageja väidab määruskaebuses, et hagiga on võimalik saavutada hageja soovitud

eesmärki ja kaitsta võlgniku õigusi ning huve, samuti tagada õiglane pankrotimenetlus.

Kolleegium selgitab, et praegusel juhul on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutud selle

perspektiivituse tõttu. Maakohus on piisavas ulatuses selgitanud, miks hageja välja toodud

asjaolud ei ole PankrS § 106 lg 2 kohaldamise eeldusteks. Samuti ei ole hageja nõuet võimalik

rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel selliselt, et hageja saaks tunnustatud nõuet uuesti

vaidlustada. Tegemist on TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja taotletavat

eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada, kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid

arvestades.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud kostja määruskaebuse ja tühistanud

hagi tagamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et kohaldatud hagi

tagamise abinõud olid rakendatud kolmandate isikute ja nende vara suhtes. Nagu märkis õigesti

ka maakohus, siis TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel ei saa hagi tagamise abinõu rakendamisel panna

kolmandale isikule aktiivseid kohustusi. Kuigi iseenesest on võimalik TsMS § 378 lg 1 p 4

kohaldades tagada vaidluse lõpuni vaidluse objektide olemasolu, siis praegusel juhul rakendati

abinõusid vara suhtes, mis kuulub ka kolmandatele isikutele, olles seega ebaproportsionaalne

ja takistades nõuete rahuldamist hüpoteekidega koormatud korteriomandite arvel.

14. Täiendava põhjendusena toob kolleegium välja, et hagi tagamine tuli maakohtul tühistada

ka põhjusel, et asjas menetlus lõpetati hagiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 386 lg 4).

Kohtupraktikas on leitud, et kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle

õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse

võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (vt

Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10). Praegusel juhul

leidis maakohus hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades, et

hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

15. Kuna maakohus on õigesti kostja määruskaebuse rahuldanud ja hagi menetlusse võtmisest

keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse TsMS § 176 lg 4 järgi igas kohtuastmes selle

kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt

menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega

kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude

kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

17. TsMS § 372 lg 5 ja TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 386 lg-ga 4 võimaldab esitada

määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)